Esileht Pereelu ja suhted II sambast, aga pereelu, mitte rahateema.

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 61 )

Teema: II sambast, aga pereelu, mitte rahateema.

Postitas:
Kägu

Rikud ka suhted oma täisealiste lastega. Nende hinnangu pärast muretse enim. Nad ei andesta.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Rahalist puhvrit mul pole, st säästud on tühised

Jälle üks muinasjutuvestja. Säästud tühised, SMS laenud, mitu aastat maksis võlga ja…oops II sammas on 60 000.
Libateema.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kas elaksite inimesega, kellele te eriti ei meeldi ja kes teile enam eriti ei meeldi, aga kellele olete tohutult tänu võlgu? Aga rahaliselt?

Mina ei elaks inimesega, kellele ma eriti ei meeldi ja kes mulle ka ei meeldi, aga ilmselgelt pole elu alati nii lihtne, et käed taskusse ja minek. Võib-olla peaks pereteraapiasse minema ja seal need asjad mehega lahti rääkima? Äkki siis saab vähemalt sõbralikult lahku minna.

Rahalise poole pealt oleks hea, kui saaksid kuskilt finantsnõustamist. Praegu tundub see plaan natuke riskantne, et muudkui müüd kinnisvara maha ja lihtsalt kulutad raha elamisele. 190 000 eurot maksva korteri üür ei tohiks ka nii väike olla (290?). Miks mitte osta mitu väiksemat korterit asemele ja need kõik u 400-500 euro eest kuus välja üürida. Jääks vara alles ja saaks igakuised kulud ka üürituluga katta. Või osa raha investeerida aktsiatesse ja osa kinnisvarasse. Praeguse varahulga juures on minu arust täiesti võimalik elu lõpuni vara pealt saadavast tulust ära elada, sealjuures vara väärtus kasvab aastatega, aga niisama pangaarvel oleva raha väärtus ei kasva. Kui täna saaksid 400 eurot üüritulu kuus ühe korteri eest, siis 10 aasta pärast äkki 600 (kui raha väärtus langeb), aga kui sa lihtsalt jätad raha arvele, siis 10 aasta pärast saad sealt ikka endiselt võtta 400 kuus, mis võib olla palju vähem väärt kui tänasel päeval.

Please wait...
Postitas:
Kägu

ma ei usu et sellises vanuses inimeste kooselus oleks pesuehtsat armastust alati.
ongi harjumine, koosolemise lihtsus, olme, sõprus. ka on naiivne loota sellises vanuses uut ja pikaajalist õnelikku suhet leida. inimesed on välja kujunenud oma kiiksusdega ja võõraid kiikse on raskem taluda kui abikasa omasid millega harjunud oled.
mida sa üldse tegema hakkad kui loobud perest, tööst, kodust. lihtsalt lähed istud nurgas?
kui sul sellise palga juures pole säästusid – kas sa üldse kujutad ette kuidas on elada näiteks 600 euroga kuus?
seda on 5 korda vähem kui su tänane sissetulek mille juures sa säästa ei suuda.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kui ei taha selle mehega enam elada, ära ela. Miskit te teineteisele võlgu ei ole. Kui mees omal ajal jäi, siis oli see tema valik. Nüüd on sinu valik. Raha poole pealt tundub ka klaar olema.

Ela nagu tahad ja oskad. Mees ei ole puudega hooldatav inimene, lapsed iseseisvad, vaata ainult, et ise endaga hakkama saad. Siis kõik ok.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Keskeakriis.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Keegi viljeleb siin ilukirjandust…

Loogikavigu on omajagu. Superasukohaga üürikorter, mille saaks müüa 180 tuhandega, samas üüri laekub sealt 290 eurot kuus – meil on pisike kesklinnakorter väärtusega 50 tuhat, ja saame üüri 350 kuus.
Kui II sambas umbes 80 000 eurot (60 kätte), peaks kuupalk olema kõik need aastad umbes 6000-7000. Sellist palka ei maksta inimesele, kes on aastaid ravimisõltuvuses ja sms-võlglane.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui II sambas umbes 80 000 eurot (60 kätte), peaks kuupalk olema kõik need aastad umbes 6000-7000. Sellist palka ei maksta inimesele, kes on aastaid ravimisõltuvuses ja sms-võlglane.

Imelik, et aastaid tagasi alustas praeguse presidendi kahekordse palgaga ja jäigi sellele tasemele aastakümneteks… Praegu peaks juba vähemalt kümnekordne presidendi palk olema.

Please wait...
Postitas:
Kägu

See oleks su senise elu suurim viga, mida hiljem kibedalt kahetsed.

Su kalkulatsioon selle raha suhtes on nii eluvõõras, et jääb küll mulje, et sinult tuleb praegu küll raha, aga majandab selle rahaga keegi teine. Sul ei ole õrna aimugi sellest, kuidas elada 1000 euroga kuus, aga just seda sa teha plaanid, sest muul juhul ei saaks sa ju elada 60 000 euroga viis aastat.

Parem võta endale mõned kuud eraldiolemist, üüri endale korter ja proovi elada selle 1000 euroga kuus. Siis alles saame rääkima hakata sellest, et sul võib tekkida mingisugune ettekujutus sellest, missugune elu oleks, kui sa oma plaani ellu viiks.

See, et sa saaksid omaette oldud, see on sul samuti illusioon, nädal aega üksi kuskil reisil, kui raha ka veel laialt käes, see ei võrdu mitte kuidagi olukorraga, et sa oled kuu aega vähese rahaga üksi kodus, lisaks on sul reisil olles teadmine, et lähed koju tagasi, aga siin kohapeal eraldi elades kuude kaupa – sul ei ole enam kuskile tagasi minna.

Parem muutke pisut oma praegust elukorraldust, magage eraldi tubades vms, aga ma siiski soovitaksin jätkata kooselu paarina. Nagunii on teil selles suhtes palju omaette aega ja kui teil ei ole omavahel mingeid tülisid, muresid ja vägivalda, peale selle sinu enda väljamõeldud probleemi, et sul on mehest kõrini, siis see ei ole põhjus, miks kogu senisele elule kriips peale tõmmata. See võib sul olla mööduv nähe ja seda annab paika sättida väiksemate muutustega kui see, et sa oma pensionifondi tühjaks tõmbad ja kinnisvara müüma kukud.

Lisaks arvesta ka sellega, et lahku minnes sa kaotad osa oma sõpru. See juhtub alati ja kõigiga. Inimesed valivad poole. Võimalik isegi, et suurem osa teie praegusest tutvusringkonnast hakkab hoidma su mehe poole. Sind enam ei kutsuta senistele seltskondlikele üritustele. Kui kutsutakse, on iga kord pinge õhus, lõpuks ikka enam ei kutsuta. Sul endal ei ole 1000-eurose elu juures ka kedagi eriti kuskile kutsuda. Sa mitte üksnes ei lähe lahku oma mehest, vaid sa lööd lõhe ka enda ja oma laste vahele ja oma tutvusringkonna sisse. Elu ilma abikaasata muutub palju rohkem kui vaid selles osas, et sa ei ela enam abikaasaga koos. Muutuvad ka teised inimsuhted.

Mulle tundub, et sa oled paras tuulepea, lisaks on sul probleem sellega, et võid langeda sõltuvusse. Sa arvad, et sa oled sellest vabanenud, aga sõltlane on sõltlane elu lõpuni, see tähendab, et väike vääratus ja sa oled jälle konksu otsas. Seekord ei pruugi see olla sama tablett, aga hakkad näiteks jooma, sest see on 1000-eurose elu juures kättesaadavam variant. Või siis langed üksi elades ja taibates, et tegid vea, depressiooni, ja oled ikka jälle ringiga ravimisõltuvuses tagasi.

Sa kõnnid väga libedal jääl, kui see kõik mida sa kirjeldasid, on tõsi, siis sa oled tõepoolest tegemas oma elu suurimat viga. Mõtle parem sellele, kuidas saada soovitud vabadust niimoodi, et sa ei lõhu enda praegust tugivõrggustikku ja olemasolevaid suhteid. Mine ise, ÜKSI, psühholoogi juurde, raha sul on, saad minna küll. Räägi ennast seal tühjaks, mõtle sellele, kuidas olemasolevat säilitades endale saada see ruum, mida sa igatsed.

Mulle tundub, et sa oled mehe peale vihane, mitte tänulik. Sa oled vihane, et ta ära ei läinud siis kui sa olid sõltuvuses. Sa oled vihane, sest sa tead, et sina ei oleks jäänud. Sa oled vihane, sest sa arvad, et sa oleksid palju iseseisvam, kui mees oleks ära läinud. Sul on terve see sõltuvuse periood veel lahti mõtlemata. Millest see üldse alguse sai, kas sa äkki süüdistad meest selles, et üldse tablette neelama hakkasid? On temal selles mingi roll? Enne kui see sõlm ei ole sul mentaalselt lahti harutatud, ära hakka seda kirvega raiuma.

Ja veel kord rõhutan seda, mida teised siin on rääkinud: rahaliselt on see sul samuti loll plaan. Sul pole säästmisharjumust, loobid raha tuulde, oled eluaeg töötanud palhatöötajana, investeerida ei oska. Esmalt pane see raha kasvama, siis alles saad palgatööl käimata elada. Lihtsalt rahasumma pangakontole/sukasäärde panna ja sealt lihtsalt vähemaks võtma hakata, selliselt sa kaugele ei purjeta.

Please wait...
Postitas:
Kägu

samas oleks see lahkumisplaan mehe suhtes kõige ausam ja parem. Tal oleks veel võimalus leida endale armastav kaaslane.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

olin sõltuv teatud retseptiravimitest ja kulutasin sinna kogu oma palga, laenasin lisa, SMS laenud,

Mis imelised ravimitabletid need olid, mis nii mega hinda maksid, et tuli lausa oma presidendist suurem palk nende väljaostmiseks maksta ja veel lisagi laenata. Ning mis imearst see oli, kes selliseid imetablette välja kirjutas, mida pidi lausa öösiti taksoga taga ajama?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Saan sellest aru, et tahad mehest lahku minna ja sedagi mõistan, et raha temaga jagada ei taha, aga siis tulevad need summad ja arvutused, millest ma aru ei saa.
Planeerid järgmised 5 aastat elada 60000 euoga + üüriraha ehk ca 1300 euro eest kuus. Siis planeerid elada korterimüügist saadud rahaga ehk 170000 euroga järgmised 120 kuud ehk 1416 euro eest kuus. Ja siis…? Elad ülejäänud elu pensionist?
Miks sa praegu peaks üldse järgmist 15 aastat ära planeerima? Võta aeg maha, puhka ja tee jooksvalt plaane.
Kas tõesti saad nii kalli korteri eest üüri vaid 290 eurot? Meil on poole odavam korter, mis on samuti hea asukohaga, ja üüri küsime 2 korda rohkem. Üürilise saime kohe ja ära ta sealt minna pole tahtnud.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Täielik laskmata karu naha jagamise teema. Praegu ju ei ole veel seaduseidki ja lõplikke otsuseid, kuidas ja kui palju II sambast raha saab välja võtta. Lisaks veel et II sammas on sul momendil väärt 60000 eurot. Väljamaksehetkeks võib selle väärtus oluliselt muutunud olla. Väärtuse vähenemine võib toimuda selle tõttu, et tuleb majanduslangus või massiliselt II sambast raha väljavõtmise tõttu langeb osakute väärtus nagunii. Lõpptulemusena võib seda raha üldse mitte kätte saada või seda on kõvasti vähem. On suur vahe, kas sul oli pensionifondis 6000 eurot ja lõpuks saad kätte 3000 või sul oli pensionifondis 60000 ja lõpuks saad kätte 30000. Keegi ju praegu ei tea, kuidas see pensionireform tegelikult toimub.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kui ei taha selle mehega enam elada, ära ela. Miskit te teineteisele võlgu ei ole. Kui mees omal ajal jäi, siis oli see tema valik. Nüüd on sinu valik. Raha poole pealt tundub ka klaar olema.

Ela nagu tahad ja oskad. Mees ei ole puudega hooldatav inimene, lapsed iseseisvad, vaata ainult, et ise endaga hakkama saad. Siis kõik ok.

Ma ka ei saa aru, kui tahad mehest lahku minna tuleb kõik mehe kulunud raha tagasi maksta? Perekooli kägude loogika…

Please wait...
Postitas:
Kägu

Aga lahku võiks ta ikkagi minna. Mehe pärast. Ja võib-olla õpib naine ka lõpuks iseseisvalt elama. Päriselt ja ainuisikuliselt oma elu ja tegemiste eest vastutama.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Keegi viljeleb siin ilukirjandust…

Loogikavigu on omajagu. Superasukohaga üürikorter, mille saaks müüa 180 tuhandega, samas üüri laekub sealt 290 eurot kuus – meil on pisike kesklinnakorter väärtusega 50 tuhat, ja saame üüri 350 kuus.

Kui II sambas umbes 80 000 eurot (60 kätte), peaks kuupalk olema kõik need aastad umbes 6000-7000. Sellist palka ei maksta inimesele, kes on aastaid ravimisõltuvuses ja sms-võlglane.

Nojah. Ja ainult mõni üksik saab aru. Ülejäänud tõsimeelselt vastavad ja annavad nõu.

Väga kaval teemaalgatus. Kordagi ei maini oma elukutset või tegevusala, sest siis saaksid teised sama ala inimesed kohe ta palgafantaasiad purustada. Ei ütle ka mis imehuvitavad hobid need täpselt on sest siis kohe samade hobide harrastajad selgitaksid kui kallis see tegelikult on. Ei ütle ka et mis tablette sõi sest äkki mõni teab mis need tegelikult maksavad. Korteri väljaüürimise kohta veidi lobises ja kohe siis mitu imestajat, et summad ja rahanumbrid ei klapi.

Teemaalgataja oleks pidanud rahanumbrid veidi reaalsemad kirjutama, siis isegi usuks.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

No ja siis saabuks pensioniiga ja I sammas.

Pärast 64-ndat eluaastat ja pensioniiga I-sest sambast vaid elada… Sa kavatsed 40 aastat elada allpool vaesusepiiri? I sammas ei ole ju mõeldud kogu pensionivajadust katma. Sulle võib hetkel tunduda, et 70-selt sa ei vaja enam midagi, aga tegelikult kõpsutab enamus 70-80 aastaseid veel igal pool ringi ja ei lama kinnisilmi voodis leivakoorukesi süües ja surma oodates.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Liba muidugi.

Eks ikka seesama grafomaanist kirjaneitsi, kes on siin kord õnnetu keskealine lesbi, kord noor, depressiivne, ülalpeetav tütarlaps.

Inimesel lihtsalt on igav ja ta on üksildane. Nii ta siis täidabki oma päevi kujutlustega sellest, kuidas oleks olla keegi teine.
Fantaseerimine pole muidugi keelatud, kuni see hoolivate kaaskodanike petmiseni ei vii.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Näiteks viimati käis närvidele see, kuidas ta hingas 🙂 ja enne olin sisimas raevust plahvatamas, kuna ei suutnud taluda, et ta vaatas oma arvutist kolmandat vana korvpallimatši järjest. Ta vaatas seda
kõrvakappidega.

Oled sa ikka kindel, et sa ise enam mitte mingit psühhiaatrilist ravi ei vaja?
Mina ei oleks.
Ja ilmselgelt pole sul mitte midagi vana korvpalli vastu, vaid pigem on sinu armastus mehe vastu muutunud vihkamiseks.

Seega, sinu suhteteema küsimuse võiks kirja panna nii: Kas teie elaksite koos inimesega, keda te olete hakanud südame põhjast vihkama?
No mida sa ise arvaks, et õige vastus oleks?
Lausa mõttetu ju küsida sellist lihtsat asja…

See mingi tänuvõlg jne ei ole enam ju ammu mingiks teemaks. Mis oli see oli, see oli tõepoolest mehe otsus.
Ja see on samuti pikemas suhtes suht tavaline, kui mees ei ole nö. macho vaid on truu, kodune, abistav, kaine jne, siis kaotab tavaliselt naine tema, kui mehe vastu igasuguse huvi.
Kui mees oleks oma elus pisutki “pahapoiss” olnud, oleks naise huvi praegu veel jätkuvalt olemas. (Aga siis ilmselt oleks ta ise juba noorema vastu välja vahetatud ja probleemi poleks)

Ühesõnaga, ainuke asi mida sa oma mehe jaoks veel teha saad, on talle see asi ära rääkida ja kiirelt lahku minna. Mees saaks paar aastaksest põdeda ja siis omale uue naise leida. Kellega koos rahulikult vanaks saada ja vahel ka korvpalli vaadata, ilma et keegi endast välja läheks.

Tutvmisportaalid on paksult täis 40-50a naisi, kes on pikast abielust lahutataud, noorem mudeli vastu välja vahetatud, lesed, joodikustest lahku läinud jne jne, kes kõik kas paaniliselt või vähempaaniliselt otsivad omale uut meest.
Kõige halvem, mida sa praegu saaks oma mehele teha, on mitte talle seda lubada.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ja siis on veel väga huvitav, et mis lisatöökohad need olid (teemaalgatajal üks ja mehel KAKS) kus 2-4 kuuga teenis nii hästi, et kõik megasuured laenud said kustutatud? Pakun et lisatöökohaks oli teemaalgatajal – narkodiiler ja tema mehel – narkodiiler ja teine narkodiiler.
Hea ulmejutt tõesti!

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma pakun, et kõige ausam oleks teil koos mehega minna abielunõustaja juurde ja seal jutud sirgeks rääkida. Mitte kindlasti leppimise mõttes, aga selguse mõttes.
Tõesti- oled sa põhjalikumalt vaadanud oma sõltuvuse alguspunkti ja selle teema selgeks teinud? Tavaliselt on see nii valus, et lihtsam on tegeleda tagajärgedega kui avada ennast nii mehele kui iseendale. Aga kui see on ükskord läbi tehtud, see sisemine õppimine, siis on palju-palju lihtsam elada! Aga see teekond on valus igal juhul.

Nõustaja juures on olemas kolmas osapool, kellele oma tundeid ventileerida nii sinu kui mehe poolt ja kes juhib vestlust. Eriti nõme oleks lihtsalt mehele öelda, et ma jätan su maha ja ma enam nii ei taha. Iga inimene soovib mingit normaalset selgitust ja arusaamist.
Sul on veel peaaegu pool elu ees – muidugi on täiesti normaalne, kui sa soovid ise oma elu juhtida aga ole sealjuures kindel, kes või mis su elu juhib. Sageli juhivad inimeste elu hirmud, teadvustamata hirmud ja nii juhtub, et ükskõik kuhu lähed taaslood sama keskkonna. Samas lugesin, et oled käinud seoses sõltuvusega teraapias ja ehk ongi see teema sinu jaoks läbitud. Siis soovin head uut elu algust! Ja ikkagi usun, et koos mehega selline konstruktiivne mõttevahetus pereteraapias ei teeks paha.

Rahateemade kommenteerijaid ära pane tähele. Enamus inimesi ei usu, et saab elada teistmoodi kui tema enda kogemus on.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Superasukohaga üürikorter, mille saaks müüa 180 tuhandega, samas üüri laekub sealt 290 eurot kuus – meil on pisike kesklinnakorter väärtusega 50 tuhat, ja saame üüri 350 kuus.

Ei ole ju sellist juttu. 290 laekub teisest korterist, suur seisab tühjana, on kirjas.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mina koliksin mehest kõigepealt lahku, kui temaga kohe KINDLASTI enam koos olla ei tahaks. Ja kui korter on olemas, kuhu eraldi kolida, siis super ju!

Töölt tuleks ära alles siis, kui suudaks ca pool aastat, veel parem kui aasta, elada normaalsemate väljaminekutega, et reaalselt ära elaks selle väiksema sissetulekuga. Ok, tööl käimine on ka väljaminek – transport, riided, pole aega säästlikumaid alternatiive otsida (odavam toit, odavamad riided jne). Aga selle arvestakski kohe erald. Teeks exeli tabeli ja kui suudaks selle abil oma tuevikuplaane täita, siis tuleks töölt ära ja elaks “oma elu”

Muidugi võib ka töölt kohe ära tulla ja külma jõkke hüpata. Tundub, et oled tänu oma sõltuvusele enesekriitiline inimene (see tähendab oskad oma suutlikkust reaalselt hinnata) ja ehk saaksid just suurepäraselt hakkama.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Sooviksin mitte astuda selles teemas arutlussse teise samba eformi üle ega selle üle, miks ja kas on sealt raha välja võtmine rumal või tark.

Sooviksin, et see oleks puhas suhteteema, sest ma vajan nõu ning kõrvaltvaataja pilku.

Oleme üle 20 aasta abielus. Minu elus oli mitmeaastane periood, mil mu mees maksis kõik meie kulud ja vedas mind välja peaaegu põhjast – olin sõltuv teatud retseptiravimitest ja kulutasin sinna kogu oma palga, laenasin lisa, SMS laenud, valed (näiteks, et mingi haigus ja ravikuud või et varastati paljaks jne), kogu absoluutne põhjaskäik. Kõike tegin, peale varastamise ja seksuaalse petmise. Mees keskendus sellele, et mul on haigus (ma mõtlesin selle välja nii madalale langesin) ja pidas mind ülal, muretses jne. Rohkem detaile ma ei tahaks lisada. Lihtsalt kogu valede jõledus.

Lõpuks oli mul võlgu umbes kolme aasta Eesti keskmise jagu. Mees vedas mu sellest välja. Rääkisin talle ära. Ta jäi minuga ja koos maksime neid minu võlgu ja koos käisime psühhiaatrite juures jne jne. Võlad sain maha aastaga, võtsin lisatöökoha, mees võttis KAKS lisatöökohta ja sõltuvusest olen vaba ikka rohkem kui 5 aastat.

Lapsed on täiskasvanud ja väga edukad rahaliselt, abi ei vaja ega taha. Kummalgi armukest ei ole ja kõik, millest mees räägib, on mõeldud meile ühiselt. Ta teeb plaane, kuidas me koos vanad oleme ja mida me selleks saame selle rahaga teha. Temal II sammast pole.

Mul on väga suur II sammas. Üle 60 000 saaksin kätte pärast tulumaksu maksmist. Olen kõrgepalgaline, aga ei taha enam tööl käia. Vanust kopikas alla 50.

Mina aga ei tahaks….seda raha temaga jagada. Ei tunne enam lähedust, tunnen ainult tänutunnet ja eks harjunud ka. Ma näen, et see raha annaks mulle võimaluse oma viimased tegusad aastakümned ( 🙂 ) elada, nagu mina tahan. Ma saaksin selle 60 000+ ga rahulikult elada ilma tööl käimata mingi viis aastat, sest omaette päris minu korter mul on, hetkel üürilistest tühi, uue mööbiga jne. Lisaks on veel üks minu enne abielu soetatud korter, kus ka üüriline sees ja üür tiksub. Umbes 290eur tuleb sealt kuus. kui see 60 000 otsa saab, saan selle korteri müüa (ca 180 000 – 190 000 praegu, 160 000 saaks igal juhul – asukoht, asukoht, asukoht) Mingi aja saaks töötukassast ka lisa. Ja siis saaksin juba pensionile jääda.

Üksindust armastan (jah, ma tean umbmääraselt, mis see on, sest mehe töö viis ta sageli 4-9 kuuks kodust ära). Uut meest ei taha. Meie praeguse korteri, mis on abielu ajal ostetud, jätaksin mehele. Nagu vabanduseks. Lastel on oma kinnisvara olemas rohkem kui piisavalt (palju vanu surnud sugulasi, kelle ainus pärija on olnud mu mees, kes siis kinkis need kinnisvarad edasi lastele).

Alates sõltuvusest vabanemisest olen rahaliselt pereellu panustanud piisavalt ja mu töötasu on umbes 2,5 mu mehe palka. Rahalist puhvrit mul pole, st säästud on tühised ja need ma jätaksin mehele.

Tunnen end tänamatuna. Aga see mõte lahutusest ja vabadusest tundub nii meelitav. Tänutunne aga sunnib jääma. Samas mina ei meedi enam talle, vähemalt mitte kui naine ja tema ajab mind närvi. Tema lahutusest ei taha kuuldagi, paar korda tülide ajal on aastate jooksul kõneks tulnud. Truu on ta ka. Päris tsölibaadis me ei ela.

Tänan lugemast. Mõistke hukka või öelge, et te kaaluksite ka lahkuminekut ja mittejagamist. Kas elaksite inimesega, kellele te eriti ei meeldi ja kes teile enam eriti ei meeldi, aga kellele olete tohutult tänu võlgu? Aga rahaliselt?

Alustame sellest, et II sambast saab korraga välja võtta ainult 10000. Nii rumalal inimesel ei saa II sambas nii suurt summat olla, eriti kui silmas pidada, et sinna on olnud võimalik raha koguda ainult 17 aastat ja vahepeal sissemaksed peatati.Ehk mina kvalifitseerin selle teema küll kõige ehtsamaks libaks, nii et edasised kommentaarid on mõttetud.

Please wait...
Postitas:
Kägu

tegelikult kõpsutab enamus 70-80 aastaseid veel igal pool ringi ja ei lama kinnisilmi voodis leivakoorukesi süües ja surma oodates.

Kinnisilmi voodis surma oodata on kallis, sest tuleb osta mähkmeid ja maksta sellele, kes leivakoorukesi ostab.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ei hakka kõiki kommentaare läbi lugema. Aga kui tahad lahutada – ja selles kindel oled – siis tee seda. Mulle tundub, et mehe pool panustatu oled sa tegelikult talle juba hüvitanud, sa ei ole talle enam midagi võlgu. Ja lahutus võib anda tallegi võimaluse leida enda kõrvale naine, kellesse tema armub ja kellel tema suhtes tunded tekivad. Tänutundest kellegiga koos elama ei pea.

Please wait...
Postitas:
Kägu

5 aastat tagasi olid vaene nagu kirikurott ja kõrvuni võlgades, mees rabas kahel kohal. Nüüd on kulda ja kinnisvara kohe üksjagu.
Jutt ei ole loogiline, eriti kahest presidendi palgast ja samas tohututest laenudest.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kardan, et enamusel kadedus ei lase siin teemas erapooletu olla. Kõrgepalgaline naine, kellel on võimalik umbes 50-aastaselt töölkäimine lõpetada, mees seljast maha raputada ja säästudest-kinnisvarast oma elu lõpuni elada, ilma laste tuleviku pärast muretsemata ja uut meest oma ellu vajamata – see on tavainimese jaoks täiesti ennekuulmatu vabaduseaste, röögatu luksus. Sellist inimest lihtsalt peab kohe püüdma kuidagi hirmutada, häbistada, kohustada ja ähvardada.

Mitte ainult nüüd, vaid ka paljudes teistes teemades on siin tunda osade inimeste kadedust, kus erapooletu nõu andmise asemel, hakatakse küsijat häbistama ja hirmutama. Kui keegi räägib kõrge palgaga tööst, privaatsest elukohast, toetavast kaaslasest ja perekonnast või rohketest sõpradest, siis ajab see eriti närvi inimesi, kelle palk on väike, kes on abikaasast sõltuvad või kelle suhted lähedastega, sugulaste, sõpradega on minimaalsed. Lugege, varsti saabuvate pühade teemasid, kus kritiseeritakse kõike ja kõiki. Lugu hakatakse automaatselt libaks pidama, kui pole piisavalt fakte, mida ümber lükata. Halvustamise või nähvamise vajadus on rahulolematutel inimestel, kes hinges tunnevad ennast üksikuna ja heade suhete hoidmise, sotsiaalse läbikäimise asemel, veedavad rohkem aega internetis. Kahjuks on see tõde, mida endale tunnistada ei taheta.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Siis on priske palgaga poliitikud ikka väga üksikud ja sotsiaalselt tõrjutud, kui kogu nende omavaheline suhtlus on juba koondumas internetti, kus üks võtab/heidab ette ja teine paneb taha.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mis siis ikka. Kõigepealt lahutage ära. Jagage vara (sest see mis sina arvad ja mis tegelikult saab, on iseasjad)
Siis saad alles arvutama hakata, mis sul on või ei ole.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 61 )


Esileht Pereelu ja suhted II sambast, aga pereelu, mitte rahateema.