Sünnitasin 15kuud tagasi tütre ja sain III astme rebendid. Ma sain seda teada alles täna, kui uurisin http://www.e-tervis.ee portaali. Küsisin peale sünnitust perearstilt, et mitmenda astme rebend mul oli, sest tema ju näeb ka neid andmeid ja ta ütles, et II astme… Väga imelik igaljuhul.
Aga küsimus nüüd selline, et kas on võimalus, et tehakse keiser? Armkude ei pidavat venima ja võib veel hullemini katki minna. Järgmine kolmapäeva ämmakas, eks uurin sealt ka.
Mu sõbrannale soovitas arst peale neid kohutavaid rebendeid soojalt keiserlõiget, kui ta tahab edaspidi ennast normaalse naisena tunda.
Minule ei soovitanud ükski arst keisrit peale hirmsaid rebendeid. Tol ajal mulle keegi ei öelnud, kui suured need olid, aga traageldati 2h peale sünnitust ja kommenteeriti sealjuures iga liigutust. Lõhki oli nii emakakael, seest kogu tupe ulatuses igalt poolt ja ka väljast rebenes kuni pärakuni. Siiski kõik järgnevad 3 last sain ise sünnitatud ja peaaegu samasugused rebendid sain vaid peale teist last, kolmas ja neljas tulid ilma probleemideta, kuigi olid suuremad ja armkudet oleks pidanud selleks ajaks ju veel enam olema.
Esimene laps sündis vaakumiga ja sain ka kolmanda astme rebendid, 2 nädalat ei saanud korralikult istuda. Mingeid arme küll kuskil ei tundu olevat. Võimalik, et mul läks hästi.
Teine laps sündis 4 aastat hiljem, keisrist mulle keegi ei rääkinud ja ise ei tulnud ka selle peale. Küll aga olin oma peas korduvalt analüüsinud miks minu arvates esimene vaakumiga lõppes. Teine sünnitus lõppes ühe ilupistega.
See ei ole näidustus keisriks. Võid ka täiesti terveks jääda…või mõne ilupistega pääseda.
Järgnevate sünnituste puhul ei pruugi rebendeid üldse nii palju olla. Mina kaaluksin vettesünnitust, see teeb koed ikka palju pehmemaks ja venivamaks. Lisaks otsiksin hea ämmaemanda või sünnitoetaja, kes aitab sünnituse ajal õigesti hingata, õigeid asendeid võtta, nii et polegi vaja ise kaasa pressida. Siis on küll rebendite saamise tõenäosus väga väike.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
