Teema: Iiveldamine ja oksendamine

Minu iiveldus tuli ennekõike tühjast kõhust ja selle vastu aitas hapu maitselisandiga vesi – lisasin näiteks veepudelisse tilga sidruni- või jõhvikamahla ja siis lonksasin aeg-ajalt. Selline asi pole isegi tundi andes kahtlane – ma poleks tahtnud klassitäit lapsi öökimishäältega ära ehmatada tõesti. 🙂

Mul nädalaid 9 ringis ja nüüd tunnen, kuidas kõik söök on rõve. Ainult apelsiinid ja mandarinid pole.
Oksendamise vastu on ravim cerucal….retseptikas muidugi.
Esimese rasedusega ajas riidekapp ka oksele. Istusin pimedas toas, piilusin teki vahelt telekat.olen 172 pikk ja 16 nädalal kaalusin 47 kg. Ainult oksendasin…siis pandi haiglasse.

Kägu kirjutas:

Ma lihtsalt enam ei suuda. Nii kohutav on olla ja rasedust alles 7+6.

Kuidas olete öökimiste-oksendamistega toime tulnud? Eriti tööl? ja ka kel vanemaid lapsi, siis kuidas kodus?
Ise olen tööl väsinud, teen vigu, oksendamisega vahele pole jäänud aga tööpäevad on väga piinarikkad. Õhtul kodus totaalne laip, vean end vetsu oksendama ja tagasi diivanile. Mingit kvaliteetaega kellegagi pole, õnneks mees kodused kohustused oma õlule võtnud. Praegugi tunnen, et jupp toitu on kuskil mao ja kõri vahel kinni, ei pääse edasi ega tagasi, no niiiiiii vastik lihtsalt… ????

Miks sa piinad ennast? Võta haigusleht otsekohe. Mul sama enesetunne selle rasedusega, olin tööotsija, aga igasugune tööle minek jäi katki. Nii halb on olla, elan taktis: päev kaks pikali täielikult hommikust õhtuni ja seejärel jaksan taas kolm päeva toimetada, koristada, poes käia, vanema lapse eest hoolitseda. Mees välismaal tööl ja halbadel päevadel aitab vaid laps. Ei kujutaks ette ka end praegu tööl, kohutav iiveldus, minestamistunne, südames hõre ja metsik talveuni. Tööle plaanin minna alles jaanuari teises pooles, kui peaks enesetunne paranema. Ootan nii väga, et täituks 12-16 nädal. Praegu rasedust 8+4.