Hetkel käimas 9 nädal ja 2 päeva pole mingit iiveldust olnud. Enne ikka iga päev kergelt iiveldas, eriti tühja kõhuga. Olen nii mures, kas see märk peetumisest?
Eelmine nädal kadusid päevapealt valusad rinnad ära ja siis tormasin kohe arstile, õnneks süda lõi ilusti. Arst ütles küll, et tunnused võivad tulla ja minna, aga millegipärast ikka suur hirm..
Kui kõht ei valuta ja veritsust pole siis on kõik korras;)Ära reogeeri üle, kõik on korras .mõtle positiivselt!Muretsemine võib lapsele liiga teha!Millal sul muidu laps peaks sündima mis on tähtajaks pandud???
Mul oli ka nii umbes samal, muretsesin täiega. Siis tuli iiveldus tagasi 😀 Mul sõltus see põhiliselt sellest, kui puhanud olin.
See on täiesti normaalne, et iiveldus tuleb-läheb. Hea kui ei tulegi tagasi, halvemal juhul tuleb tagasi ja hakkab võib-olla veidi harvemini käima.
Mul on umbes samamoodi. Kuigi viimane ultraheli näitas kenasti südametööd on mul ikkagi tunne, et mul on lihtsalt liiga hea olla. Väike väsimus ja vahel kerge iiveldamine ning kergelt hellad rinnad. Kui ma ei teaks, et rase olen, siis ma ilmselt ei paneks seda tähelegi. Vahel tekib selline küsimus, et kas ma ikka tõesti olen rase…
Kuidas see iiveldus peab siis kaduma, pole ju reegleid.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Just, hetkel ongi nii raske, kuna kõhtu veel pole, last kuidagi ei tunneta, tekib hirm, et kui peetunud vms. Ei taha paanitseda, aga kohati see nii raske. Tähtaeg ona augusti lõpus muidu.[/tsitaat]
Mul on ka augustis;)arstile lähen 14 veebruaar ja siis näen oma pisikest jälle:)
Kui sul 2 päeva pole iiveldust olnud, siis äkki on seos hoopis sellega, et oled saanud nädalavahetusel end paremini välja puhata ja sagedamini süüa? Minul on iiveldust väga vähe olnud (9. nädal), aga mida harvem söön, seda tugevamini, ja neil päevil, kui saan lõunaund magada ega pea palju sebima ja saan kohe nakitseda, kui nälg tekib, ei tulegi iiveldust.
Muidu saan muretsemisest aru küll, ikka ju muretsed oma lapsetäpikese pärast, aga aus kõrvaltvaataja pilk ütleb küll, et objektiivset PÕHJUST sul muretsemiseks pole.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mina arstile jälle 16. veebruar- päris kaua praadimist. Kuidas sul muidu enesetunne on? as tunnused on pidevalt või ka tulevad ja lähevad?[/tsitaat]
Pidevalt on paha olla, ajab oksele, räige unekas ja samas päevade voodi valu kõhus ja on ka rinnad nagu mega hellad ja vahekorras üldse ei taha olla!Mees on mul juba üle kuu kuival olnud!Arst ka veel keelas ära !Uhesünaga see rasedus on palju hullem .kui esimene!Millal muidu täpsemalt tähtaeg on?Mul on 23-25august
Nii lahe:)Mitmes laps on?
Mul oli samal ajal samamoodi. Läksin murega arstile, kõik oli korras. Arst ütles, et see on täiesti normaalne.
Mul 2 õnnetult lõppenud rasedust. 1 katkenud ja 1 peetunud. Kahjuks on nii, et miski ei aita algataja mure vastu. Mul oli peetunud rasedusega nö sümptomid päris pikalt pärast seda, kui tegelikult juba lapsukest enam polnud (peetus 5+, puhastuma hakkas 8+, siis oli iiveldus küll kadunud, aga rinnad valusad ikka veel, 7+ veel iiveldas päris palju).
Selle raseduse aja rasedustestist kuni kv-uh-ni tahaks mälust pühkida. Elasin nagu uduses unenäos ikka päev ja päev. Alles pärast seda, kui kv ajal ikka südametöö leiti ja kõik korras oli, olen suutnud kergemalt võtta. Enne tehti veel 1 uh, aga see tegi mu enesetunde ainult natukeseks ajaks paremaks. Nüüd julgen juba loota, et kõik läheb hästi.
Aga algatajale – niikaua kui ei määri ega pole valusid, pead lihtsalt lootma ja ootama. Kui 12n täis saab, siis läheb kergemaks, sest pärast seda on peetumised-katkemised harvad. Keskmiselt u 20n (mõnel varem, aga mõnel hiljem) hakkad liigutusi tundma, siis on tunduvalt lihtsam rõõmus-rahulik rase olla.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
