Esileht Tööelu, raha ja seadused. Ikka need alimendid

Näitan 28 postitust - vahemik 1 kuni 28 (kokku 28 )

Teema: Ikka need alimendid

Postitas:
Kägu

Saime mehega lapse jagamise graafiku paika. Ja selgus,et kui jagada võrdselt saaks kumbki vanem kuus lapsega 15 päeva olla. Graafiku järgi,aga on ta minuga kuus umbes 20 päeva ja mees nõus toetama vaid seda 5 päeva,mis rohkem on. See vist ikka pole ju normaalne ja loogiline? Lisaks veel piile kooli ja trenikuludest ja vajadusel riietest.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu arvates on see väga loogiline ja normaalne. Laps on põhimõtteliselt poole ajast Sinu ja poole ajast tema juures. Lisaks maksab ta ju lapsele nende lisapäevade eest, mis ta Sinu juures on, ning poole trenni- ja koolikuludest ja riiete maksumusest. Mis raha Sa täpsemalt veel ootad?

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minumeelest ka ei tee mees sulle liiga.
Aga mul on neist lastest kahju, kellel peale vanemate lahutust on nüüd kaks kodu. Reaalselt pole neil ühtegi.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

vaene laps, et niimoodi elama peab

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui kuus on 30 päeva ja laps on sinuga 20 päeva, siis ta on mehega 10 päeva. Sinuga on laps 10 päeva rohkem (mitte 5 päeva) kui mehega.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kui kuus on 30 päeva ja laps on sinuga 20 päeva, siis ta on mehega 10 päeva. Sinuga on laps 10 päeva rohkem (mitte 5 päeva) kui mehega.

kui nad jagaks võrdselt, siis oleks laps 15 päeva emaga ja 15 päeva isaga, seega praegu 20:10 jagades on laps siiski vaid 5 päeva rohkem emaga kui pooleks jagamise korral.
see, et mees maksaks sel juhul vaid 5 päeva eest (ehk kolmandiku tavapärasest elatisest) on täiesti normaalne ja ka kohus määraks samamoodi. kui laps elaks võrdselt mõlema vanema juures, siis jätaks kohus elatise välja mõistmata, sest kumbki vanem kasvatab pooel ajast last.
kui te jagaks last vastupidi, st 20 p mehega ja 10 p sinuga, siis kui suure osa lapse kuludest sina mehele hüvitaks?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

kui nad jagaks võrdselt, siis oleks laps 15 päeva emaga ja 15 päeva isaga, seega praegu 20:10 jagades on laps siiski vaid 5 päeva rohkem emaga kui pooleks jagamise korral.
see, et mees maksaks sel juhul vaid 5 päeva eest (ehk kolmandiku tavapärasest elatisest) on täiesti normaalne ja ka kohus määraks samamoodi. kui laps elaks võrdselt mõlema vanema juures, siis jätaks kohus elatise välja mõistmata, sest kumbki vanem kasvatab pooel ajast last.

Pooleks jagamine ei puutu enam asjasse, kui ei jagata pooleks. 10 päeva on kolmandik 30-st, praegu on jutt sellest, et mees maksaks 5 päeva eest ehk kuuendiku (mitte kolmandiku) tavapärasest elatisest.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

No arvutage rahas 🙂 Nt 10.-/päev kulutaks kumbki, kui oleks 15/15 päeva.
Naine 150.- ja mees 150.-. Kui nüüd laps on ema juures 5 päeva rohkem (20 päeva), siis isa maksabki selle 5 päeva eest 50.- juurde. Isal kulub lapsele 100.- + 50.-, ema panustab oma 150.-. Ongi mõlemal võrdsed kulud.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

kui nad jagaks võrdselt, siis oleks laps 15 päeva emaga ja 15 päeva isaga, seega praegu 20:10 jagades on laps siiski vaid 5 päeva rohkem emaga kui pooleks jagamise korral.
see, et mees maksaks sel juhul vaid 5 päeva eest (ehk kolmandiku tavapärasest elatisest) on täiesti normaalne ja ka kohus määraks samamoodi. kui laps elaks võrdselt mõlema vanema juures, siis jätaks kohus elatise välja mõistmata, sest kumbki vanem kasvatab pooel ajast last.

Pooleks jagamine ei puutu enam asjasse, kui ei jagata pooleks. 10 päeva on kolmandik 30-st, praegu on jutt sellest, et mees maksaks 5 päeva eest ehk kuuendiku (mitte kolmandiku) tavapärasest elatisest.

aeg jagatakse 1/3 isale ja 2/3 emale, seega ka kulud samas proportsioonis
lapse arvestuslik kulu 30 päevale on 470 eurot (2x min elatis), seega päevakulu 15,67 eurot
kui jagataks pooleks, siis oleks laps mõlema vanema juures ja mõlema kulu oleks 235 eurot kuus ning keegi kellelegi miskit ei maksaks.
praegu elab ema juures 20 p, seega ema kulutab 20×15,67=313,4 eurot kuus.
isa juures elab laps 10 päeva, seega kannab isa kulusid lapsega koos elades 10×15,67=156,7 euro eest.
ema “ülekulu” on 313,4-235=78,4 eurot, mis tuleb isal hüvitada

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mina näen seda asja nii, et elatist maksab see vanem, kes lapsega parasjagu koos pole ehk siis isa pole lapsega koos 20 päeva = maksab 2/3, ema pole lapsega koos 10 päeva = maksab 1/3.

Sellele ma pole siin perekooli foorumis erinevate teemade all veel vastust saanud, aga küsin uuesti. Miks peab lapsega rohkem koos olev vanem sama palju rahaliselt panustama kui lapsega vähem koos olev vanem?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Miks peab lapsega rohkem koos olev vanem sama palju rahaliselt panustama kui lapsega vähem koos olev vanem?

Sest väga paljude jaoks on see lihtsalt emade kohus kogu oma aeg lastele pühendada ja ei maksa midagi. Siin on seda soigumist palju kuulda olnud.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Eelpoolsed arvutused ei arvesta teema-algataja väidet et kooli, trenni ja riiete rahad lähevad nagunii pooleks, lisaks on lapsel eluase mõlema vanema juures. Seega see osa tuleks neist 470nest maha arvata ja alles siis päevakulusid arvutama hakata.

Miks peab lapsega rohkem koos olev vanem sama palju rahaliselt panustama kui lapsega vähem koos olev vanem? Ei pea samapalju. Seaduse seisukohalt peavad mõlemad vanemad lapsele elatise tagama. Ja mõlemad vanemad ei pea mitte sama palju tagama, vaid kumbki vähemalt miinimumi. Kui lapsele kulub rohkem, kui kahekordne miinimum, siis see vanem, kumma sissetulek on suurem, maksab proportsionaalselt rohekem ja teine vähem, aga mitte vähem kui miinimumi.

Kui täna lahuselav vanem maksab lapsele elatist vähem, kui seadusega ette nähtud miinimum, siis loetakse, et ta jääb lapsele võlgu. Loogiline oleks, et kui lapsega koos elava vanema arvele laekub regulaarselt iga kuu lapsele ette nähtud elatis ja ta aasta keskmises lõikes ei ole omalt poolt teist elatismiinimumi panustanud, siis loetaks seda ka lapsele võlgu jäämiseks, kui mitte lausa lapse tagant varastamiseks.

Et seda ei tehta, siis leiavad üksikvanemad, et nemad on piisavalt pingutanud, kui nemad tööl käivad, ega pea pingutama piisavalt tasuva töö leidmise nimel, nii nagu kohus seda sageli lahus elavat vanemat tegema sunnib. Ehk on see üks põhjus, miks üksikvanemaga perede majanduslik seis sageli vilets kipub olema.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Jätkuv teema sellest, et ajaline pooleksjagamine ei võrdu kulude pooleksjagunemisega. Kuidas te seda näiteks tasaarveldate, kui lapsele on vaja uusi kummikuid või jopet? Millistest osadest kujuneb päevatasu? Söögiraha?

Ka nii on võimalik muidugi ülalpidamiskohustust jagada, aga kes selle raamatupidamisega, nõusolekute ja logistikaga jõuab tegeleda. Lapsele on ikkagi parem, kui on üks vanem, kes on kõigi vajadustega kursis ja teisega arveldatakse kas siis vabatahtlikult või elatise kaudu. Igasugused muud kokkulepped eeldavad sisuliselt pidevat suhtlust vanemate vahel ja ei tea palju lapsevanemaid, kes sellist asja jõuab korraldada.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Alati ei ole kooselav vanem kursis lapse asjadega, õigem oleks öelda et ei näiliselt olla. Nii on kasulikum rahaliselt. Isa maksab elatist kahele lapsele, teenib keskmist palka, suhtleb ja tegeleb lastega. Kooselav vanem aga käseb lastel iga vajamineva asja pärast isa poole pöörduda: küll issi ostab, viib, teeb toob. Arsti juurde, juuksurisse, koolist koju jne. Ostab asju, kui laps ütleb, et mul pole kingi, jopet, trikood jne. Ema võtab rōõmsalt elatise ja on rahul, et saab nii siis oma eksile kätte maksta. Vähemalt saab rahaliselt viimase kätte. Mehe uusi lapsi teisest abielust ei kaitse ükski seadus. Loomulikult laste jaoks leitakse alati need lisavahendid, aga seda juba ikka täiega teise pere laste arvelt! Sa ei ütle ju lapsele, et ma ei maksa ju ekskursiooni, ei osta uut jopet, kingi, kooliasju, sest Su ema ju saab minult elatist! Olgu lisatud, et ema teenib üle keskmise ja tal on ka uus elukaaslane, ei ole rahalistes raskustes ega üksi.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Alati ei ole kooselav vanem kursis lapse asjadega, õigem oleks öelda et ei näiliselt olla. Nii on kasulikum rahaliselt. Isa maksab elatist kahele lapsele, teenib keskmist palka, suhtleb ja tegeleb lastega. Kooselav vanem aga käseb lastel iga vajamineva asja pärast isa poole pöörduda: küll issi ostab, viib, teeb toob. Arsti juurde, juuksurisse, koolist koju jne. Ostab asju, kui laps ütleb, et mul pole kingi, jopet, trikood jne. Ema võtab rōõmsalt elatise ja on rahul, et saab nii siis oma eksile kätte maksta. Vähemalt saab rahaliselt viimase kätte. Mehe uusi lapsi teisest abielust ei kaitse ükski seadus. Loomulikult laste jaoks leitakse alati need lisavahendid, aga seda juba ikka täiega teise pere laste arvelt! Sa ei ütle ju lapsele, et ma ei maksa ju ekskursiooni, ei osta uut jopet, kingi, kooliasju, sest Su ema ju saab minult elatist! Olgu lisatud, et ema teenib üle keskmise ja tal on ka uus elukaaslane, ei ole rahalistes raskustes ega üksi.

Seda juttu, justkui jääks lapsed ebavõrdsesse seisu mingite seaduste tõttu, oled juba korduvalt elatiseteemade all kurtnud. Ei jää ja kui ise ei saa asjaajamisega hakkama, las keegi teine aitab.

Jutt ka muus osas kibestumist täis. Miks, tead ise ilmset paremini. Kui asjad ongi nagu kirjutad, peaks astuma lapsekaitseametniku juurde ja teatama, et lapsed on kooselava vanemaga hooletuses.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Jaa, kindlasti tekib kibestumine sellises olukorras ja isegi võib tervist kahjustada pidev mõtlemine ja kalkuleerimine, kuidas kõik vajalik makstud ja olemas oleks! Ja kas lastekaitse keelab lastel isalt küsida asju ja raha?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Jaa, kindlasti tekib kibestumine sellises olukorras ja isegi võib tervist kahjustada pidev mõtlemine ja kalkuleerimine, kuidas kõik vajalik makstud ja olemas oleks! Ja kas lastekaitse keelab lastel isalt küsida asju ja raha?

Kui sina oled oma kohustused elatisenäol tasunud ja lastel igapäevaeluks vajalikke asju ei ole kooselava vanema poolt, siis ongi hooletuses ja peaksid vingumise asemel midagi tegema, aga seda tahet ei paista kuskilt teemade alt, selleajaga mil neid postitusi vorbid, oleks asjad juba lahendatud.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Olgu lisatud, et ema teenib üle keskmise ja tal on ka uus elukaaslane, ei ole rahalistes raskustes ega üksi.

uus mees ei pea võõraste laste kulutusi kinni maksma.
üle keskmise teeniv ema saab siis umbes 1000 eurot kätte? kulutab lastele omalt poolt 470 eurot ning elab ise samasuguse summaga (järgijäänud 500 euroga) nagu lapsedki.
mees oleks pidanud eksnaisest eeskuju võtma ja ka eduka uue naise leidma, kes suudaks pereellu rahaliselt panustada nagu eksi uus mees seda teeb 😉

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Alati ei ole kooselav vanem kursis lapse asjadega, õigem oleks öelda et ei näiliselt olla. Nii on kasulikum rahaliselt. Isa maksab elatist kahele lapsele, teenib keskmist palka, suhtleb ja tegeleb lastega. Kooselav vanem aga käseb lastel iga vajamineva asja pärast isa poole pöörduda: küll issi ostab, viib, teeb toob. Arsti juurde, juuksurisse, koolist koju jne. Ostab asju, kui laps ütleb, et mul pole kingi, jopet, trikood jne. Ema võtab rōõmsalt elatise ja on rahul, et saab nii siis oma eksile kätte maksta. Vähemalt saab rahaliselt viimase kätte. Mehe uusi lapsi teisest abielust ei kaitse ükski seadus. Loomulikult laste jaoks leitakse alati need lisavahendid, aga seda juba ikka täiega teise pere laste arvelt! Sa ei ütle ju lapsele, et ma ei maksa ju ekskursiooni, ei osta uut jopet, kingi, kooliasju, sest Su ema ju saab minult elatist! Olgu lisatud, et ema teenib üle keskmise ja tal on ka uus elukaaslane, ei ole rahalistes raskustes ega üksi.

Antud juhul on mõistlik sinul kui abikaasal esitada mehe vastu hagi elatise väljamõistmiseks teie ühiste laste kasuks. Hagi esitamine lepi mehega kokku, sisse panegi nii nagu asjalood on (palju jääb mehele raha alles peale elatisekohustuse tasumist), arvesta sealt maha temapoolne kohustuslik 1/2 miinimumpalka, mida seadus lubab täiskavanud inimesele alles jätta ning toogi välja, et tasubki teie ühistele lastele alla vajamineva. Laske teha kiirmenetluse või lühimenetlusena, nõua miinimumelatist (või niipalju, kui on mõistlik tegelikult lahuselavatele lastele maksta, arvestades, et kõik lapsed saaksid samapalju) ning kui otsus käes, siis tuleb mehel nõuda elatise vähenamist eraldi elavate laste arvelt nii, et kõik lapsed saaksid võrdselt. Siis ongi arvestatud kõik mehe lapsed ning ei ole eraldielavad lapsed enam rahaliselt soodustatumal kohal. Ja see on ka valem, kuidas osta need puuduvad riided, jalatsid ja koolitarbed, millest just isa kas siis lasteaia või kooli või lapse enda vahendusel teavitatakse. Tehtud ja nähtud olukord, kurb, kuid see on nii levinud – elatis on märkimisväärne summa, kuid lapsel on siiski vahendid puudu 🙁

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Antud juhul on mõistlik sinul kui abikaasal esitada mehe vastu hagi elatise väljamõistmiseks teie ühiste laste kasuks. Hagi esitamine lepi mehega kokku, sisse panegi nii nagu asjalood on (palju jääb mehele raha alles peale elatisekohustuse tasumist), arvesta sealt maha temapoolne kohustuslik 1/2 miinimumpalka, mida seadus lubab täiskavanud inimesele alles jätta ning toogi välja, et tasubki teie ühistele lastele alla vajamineva. Laske teha kiirmenetluse või lühimenetlusena, nõua miinimumelatist (või niipalju, kui on mõistlik tegelikult lahuselavatele lastele maksta, arvestades, et kõik lapsed saaksid samapalju) ning kui otsus käes, siis tuleb mehel nõuda elatise vähenamist eraldi elavate laste arvelt nii, et kõik lapsed saaksid võrdselt. Siis ongi arvestatud kõik mehe lapsed ning ei ole eraldielavad lapsed enam rahaliselt soodustatumal kohal. Ja see on ka valem, kuidas osta need puuduvad riided, jalatsid ja koolitarbed, millest just isa kas siis lasteaia või kooli või lapse enda vahendusel teavitatakse. Tehtud ja nähtud olukord, kurb, kuid see on nii levinud – elatis on märkimisväärne summa, kuid lapsel on siiski vahendid puudu 🙁

esimeste elatist ei vähendata, pigem soovitab kohus sel mehel rohkem teenida, kui maksta ei jõua ning ütleb, et enne uute laste tegemist oleks tulnud arvestada sellega, et ka esimestele on vaja elatist maksta. min elatisest mõistetakse vähem välja erandina ehk invaliidilt, kellel pole võimalustki rohkem teenida. tavalisel mehel jääb elatise võlg lihtsalt üles, kui maksta ei suuda.
pigem tulekski öelda esimestele lastele, et kahjuks pole võimalik jope/ekskursiooni vms eest maksta, sest ema on elatise summa juba saanud ning sealt peaks ka jope või ekskursiooni jaoks jaguma. niisama söögi ja meelelahutuse jm isaga ühiselt tehtava jaoks raha ikka leidub, aga kuna lapsi on veel, siis suurteks kuludeks ei jagu. seletab ilusti ära, küll saavad lapsed ka aru, et isa rahakott pole põhjatu ning eks siis ema hakkab ka sellega arvestama

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

esimeste elatist ei vähendata, pigem soovitab kohus sel mehel rohkem teenida, kui maksta ei jõua ning ütleb, et enne uute laste tegemist oleks tulnud arvestada sellega, et ka esimestele on vaja elatist maksta.

Ausalt öelda ma kaebaks juba ainuüksi selle lause pärast kohtuotsuse edasi, kasvõi kuni Euroopani. Mingi kohtunik ei otsusta inimese õiguse üle lapsi saada.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ausalt öelda ma kaebaks juba ainuüksi selle lause pärast kohtuotsuse edasi, kasvõi kuni Euroopani. Mingi kohtunik ei otsusta inimese õiguse üle lapsi saada.

ega laste saamist keegi keelagi, kui jõuad need üles kasvatada 😀
ja kui oled lapsed valmis teinud, siis tuleb pingutada, et need üles kasvatada. eesti seadustes on paraku kirjas, et minimaalne elatis lapse kohta on pool min palka ja nii ongi. kus see raha võetakse, on enda asi. jäta maksmata, siis arestitakse kontod, peatatakse juhiluba jms

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

esimeste elatist ei vähendata, pigem soovitab kohus sel mehel rohkem teenida, kui maksta ei jõua ning ütleb, et enne uute laste tegemist oleks tulnud arvestada sellega, et ka esimestele on vaja elatist maksta.

Ausalt öelda ma kaebaks juba ainuüksi selle lause pärast kohtuotsuse edasi, kasvõi kuni Euroopani. Mingi kohtunik ei otsusta inimese õiguse üle lapsi saada.

Mille peale sa siis kaebad?

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mille peale sa siis kaebad?

Kui kohtunik oma otsust selliselt põhistaks, siis loomulikult selle peale.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mille peale sa siis kaebad?

Kui kohtunik oma otsust selliselt põhistaks, siis loomulikult selle peale.

kohtunik on süüdi, et mees süüdimatult sigib???

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mis jutt see on, et kohus ei vähenda elatist, et kõik lapsed võrdselt raha saaks? Loomulikult vähendab. Ei ole esimesed lapsed exnaisega paremad, kui abiellu sündinud lapsed.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

pigem soovitab kohus sel mehel rohkem teenida, kui maksta ei jõua ning ütleb, et enne uute laste tegemist oleks tulnud arvestada sellega, et ka esimestele on vaja elatist maksta

Kaks mõtet:

1) Mis valemi alusel arvutab kohus inimese võimet palka teenida? Loogika ütleb, et lisatöid tehakse ajutiselt, see ei saa olla püsiv sissetuleku allikas. Kes teenib juba üle keskmise palka, teenib niigi rohkem, kui kaks kolmandiku Eesti palgatöölistest. Kuskil peaks nagu tulema vastu see piir, millest rohkem teenida on ebatõenäoline ja selle soovitamine oleks vaid kiusu ajamine.

2) Ka riigikohus on tänaseks järeldusele jõudnud, et viimase nelja aasta miinimumpalga keskmisest palgast kiirem kasv on elatised ootamatult suureks paisutanud. Uusi lapsi ei tehtud ju eile, et tänaste elatistega arvestada saaks. Lapse saamise ideest tema täiskasvanuks saamise periood on sedavõrd pikk, et nelja aasta vältel toimuvad muutused võivadki olla ootamatud, ennustamatud ja plaane oluliselt segi lüüa.

Näiteks: oleks nelja aasta tagune miinimumelatis jätkanud kasvu samas tempos keskmise palgaga oleks see mitte 235€, vaid 207€. Kes aga tegi laste plaane enne 2011a maksumuudatust oleks oodanud tänavu miinimumelatist suuruses 170€. Kuidas need hüpoteetilised elatisemaksjad täna selles süüdi on, et miinimumelatis nende plaanisetegemise aegsest sedavõrd suuremaks on paisunud?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

pigem soovitab kohus sel mehel rohkem teenida, kui maksta ei jõua ning ütleb, et enne uute laste tegemist oleks tulnud arvestada sellega, et ka esimestele on vaja elatist maksta

Kaks mõtet:

1) Mis valemi alusel arvutab kohus inimese võimet palka teenida? Loogika ütleb, et lisatöid tehakse ajutiselt, see ei saa olla püsiv sissetuleku allikas. Kes teenib juba üle keskmise palka, teenib niigi rohkem, kui kaks kolmandiku Eesti palgatöölistest. Kuskil peaks nagu tulema vastu see piir, millest rohkem teenida on ebatõenäoline ja selle soovitamine oleks vaid kiusu ajamine.

2) Ka riigikohus on tänaseks järeldusele jõudnud, et viimase nelja aasta miinimumpalga keskmisest palgast kiirem kasv on elatised ootamatult suureks paisutanud. Uusi lapsi ei tehtud ju eile, et tänaste elatistega arvestada saaks. Lapse saamise ideest tema täiskasvanuks saamise periood on sedavõrd pikk, et nelja aasta vältel toimuvad muutused võivadki olla ootamatud, ennustamatud ja plaane oluliselt segi lüüa.

Näiteks: oleks nelja aasta tagune miinimumelatis jätkanud kasvu samas tempos keskmise palgaga oleks see mitte 235€, vaid 207€. Kes aga tegi laste plaane enne 2011a maksumuudatust oleks oodanud tänavu miinimumelatist suuruses 170€. Kuidas need hüpoteetilised elatisemaksjad täna selles süüdi on, et miinimumelatis nende plaanisetegemise aegsest sedavõrd suuremaks on paisunud?

1. Kohus lähtub heal juhul sinu määratud töövõimeprotsendist, aga üldiselt tugineb sellele, et lapsevanemal on kohustus teenida laste ülalpidamiseks vajalik sissetulek. Kui seda teha ei jõua, tuleb ülalpidamiskohustust täita oma vara arvelt.

2. Riigikohus on soovitanud elatise lahtisidumist miinimumpalgast, aga see, kas ja kuidas see kunagi tegudeni jõuab, pole selge. Alusta oma mõttekäiku kasvõi sellest, et on juba tehtud tuhandeid kohtulahendeid, kus on elatis seotud miinimumpalgaga. Neid automaatselt ümber vaadata ei saa ja kohtud case-by-case seda teha ei jõuaks.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Näitan 28 postitust - vahemik 1 kuni 28 (kokku 28 )


Esileht Tööelu, raha ja seadused. Ikka need alimendid

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.