On olemas bioloogiline kohastumus eelistada toitu energiarikkamat toitu (suhkru- ja rasvarikast) energiavaesele ehk suhkru- ja rasvavaesele toidule. Märgiks toidu suhkru- ja rasvarikkusest on see, et toit tundub suus keele retseptoritele magus, jahune (tärklisene) ja rasvane – toiduga kokkupuutuvad retseptorid saadavad ajule signaali: “Väärt kraam, söö aga!” Isegi inimese rinnapiima on loodus teinud magusamaitselise ehk siis imiku esimeseks toiduks on magus vedelik.
Keharasva kogunemise (kaalutõus) hädas olevad inimesed kaasaja ühiskonnas, kus toit on nö. liiga kergelt kättesaadav, peavad lihtsalt oma ürgse kalduvusega (eelistada süsivesikute- ja rasvarikast toitu ja süüa seda palju) pidevalt mõistuse abil võitlema.
(spetsiifilist “valge suhkru sõltuvust” pole aga küll olemas, kuna magus, suhkrurikkusele viitav maitse, mille aju heaks kiidab, võib tulla nii puuviljast, meest kui ka lauasuhkrust)
Ürgsed kalduvused on tõesti osa kaasaegse toitumisega seotud probleemidest. On üsna selge, et toidusõltuvus ei avaldu 100% sellisena nagu sõltuvus narkootikumidest, alkoholist või nikotiinist. Aga väita, et toidusõltuvust ei ole üldse olemas, nagu üks Kägu siin juba pikemat aega korrutab, on samuti ekslik.
Suhkruga seoses ei ole tõesti sõltuvusega seostatavaid füsioloogilisi sümptomeid nagu tolerantsus ja võõrutusnähud. Kuid esineda võivad tugevad isud suhkru järele, kavatsetust rohkem tarbimine (sageli ei piirduta paari kommiga vaid süüakse palju rohkem), korduvad ebaõnnestunud katsed suhkru tarbimist vähendada ning kõik see kokku võibki inimese elu olulisel määral häirida.
Toidusõltuvusega seostatakse sümptomeid nagu kontrollimatute isude esinemine ka täis kõhuga (aju soovib dopamiini); mõõdukalt tarbimine ei toimi (“kõik või mitte midagi” mõtteviis on omane ka muudele sõltuvusega võitlevate inimestele; sa ei saa öelda probleemse toitumisega inimesele, et söö vähem, see lihtsalt ei toimi samamoodi nagu ei toimi ka alkohoolikule või narkosõltlasele ütlemine, et tarbi vähem); süüakse edasi ka siis, kui kõht on pilgeni täis; esineb süütunne pärast ülesöömist, kuid see ei takista ka järgmisel korral üle söömast; vabanduste otsimine, kui oled otsustanud näiteks rämpstoitu enam mitte tarbida (“patupäeval võin ikka süüa mida tahan; täna söön rämpstoitu, sest on mu sünnipäev; uue töökoha puhul saan end premeerima” jne); lood endale kindlad toitumisreeglid, kuid rikud neid pidevalt; toitumise varjamine teiste eest (peidetakse toitu hilisemaks tarbimiseks, hakatakse ainult üksi sööma, süüakse ainult salaja hilja õhtul kui pere magab jne); võimetus ülesöömist lõpetada ka siis kui sellest tekivad probleemid (ülekaal ja sellega seostuvad muud terviseprobleemid ja krooniliseks muutunud haigused).
Ükskõik, kuidas midagi nimetatakse või millised on muud kaasuvad häired, on täiesti kindel, et toitumisega on seotud väga palju probleeme, mille eitamine nende lahendamisele kaasa ju ei aita. See oligi minu postituste eesmärk selle Käoga vaieldes.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 13 korda. Täpsemalt 10.01 22:44; 11.01 14:28; 11.01 14:41; 11.01 14:53; 12.01 19:23; 12.01 19:28; 13.01 15:23; 14.01 10:40; 17.01 12:01; 17.01 12:12; 17.01 14:26; 17.01 16:35; 18.01 23:17;