Teema: Imemisvajadus

Mul laps 5kuune ja viskasin luti minema. Ema täpselt sama jutuga saatsin pikalt!!!
Lapse imemisvajadus pidavat olema kas 2. või 4.(ma ei mäletagi kumb, vist 2.) kuu lõpuks olema väike. Millal su laps 7 kuuselt lutti imes? Terve päev? Ma teinekord öösel vastu hommikut andsin luti, et magamisaega pikendada aga päeval mitte kunagi kuna päeval ma tegelesin lapsega ja tal ei olnudki aega lihtsal niisama vedeleda ja oma \”imemisvajadusega\” tegeleda. Lapsi on erinevaid aga mina ei usu, et LAPSEL on imemisvajadus. Üldiselt on lapse ema see, kes ei viitsi jorisemisega tegeleda ja annab luti. Aaaa, meelde tuli, lutti kasutasime gaasivalude perioodil rohkem. Seda sellepärast, et valude käes hoidis ta keha kangena ja gaasid ei saanud välja aga lutiga rahunes veidi ja gaasid väljusid paremini. Siiski ka ikka vähe oli see lutt ees, kui rahunes, sai luti ära võtta. Lapsel ei ole lutti vaja!!! Loodus ei ole andnud kummijullakat lapsele. Ema rind on vajalik ja ka see ainult söömiseks ja teinekord lohutamiseks. Aastane laps lutiga on juba lausa silmale kole sest minu jaoks näitab see ema laiskust lapsega tegeleda ja laps peab otsima lohutust lutist (ehk ema topib luti ette, et last vaigistada).

Vabandust kui mu jutt tundus kritiseerimisena kuidagi moodi, ma lihtsalt jagasin oma üldist vaadet sinu juhtumist olenemata 🙂 Need vanaemad oma lutijutuga ajavad mind lihtsalt veidi endast välja.

Lutti pole üldse algusest peale vaja 🙂
Oma emale võid öelda, et lapse \”imemisvajadus\” tagab talle piisava rinnapiimakoguse ja turvatunde, kui ta saab seda ema rinnal rahuldada. Luti suhu toppimine on tegelikult ainult ema mugavus ja lapse vajaduste eiramine 🙂
Karm, aga 100% tõsi…
Kui on rinnalaps ja nutta ei lasta (võetakse kohe sülle, pakutakse piisavalt füüsilist lähedust ja nahakontakti), siis ei ole ka pöidlasõltuvuse ohtu ilma lutita. Sõrmede sh pöidla lutsutamine on täiesti normaalne arengujärk ja ka seda ei peaks rinnalapsel takistama 🙂
Pudelilastega on teistmoodi veidi – nad saavad vähem füüsilist lohutust ja tekib oht, et lutita hakkavad end pöidlalutsutamisega rahustama ja jäävad sellest sõltuvusse.

Aga peale ca 6. kuud ei vaja ka rpa laps lutti enam. Siis on see juba paha harjumus ja lausa segab und…

Ja noh, ma olen kiiksuga, aga mu meelest teeb lutt lapse inetuks. Tuttav tegi beebist stuudiopildid, lutt suus ja no ainuke lutita pilt oli ikka hoopis ilusam kui lutiga pildid.

Ohh neid vanemaid küll..minu poja 5 kuune ja siiani ei tunnista lutti. Ei ole ka peale surunud, kui ei taha, siis ei taha..küll aga ema mul pidevalt kukil, et ta ikka peaks võtma, et lapsel ju imemisvajadus. Olen siiani ikka endale kindlaks jäänud.

Sellest emade-ämmade lutilembusest võiks lausa eraldi teema teha. Minu ämm ka koguaeg viibutab mul lutti nina ees ja ütleb, et sa pead ikka ära harjutama beebi lutiga, et muidu oled ise pärast hädas. Tema arvates oli beebi mul liiga tihti tissi otsas lihtsalt. Kuni umbes 1-kuuseks saamiseni ta söigi tihedamalt ja vahel tekitab suur seltskond (iga kuised kohustuslikud sünnipäevapidamised toovad vanavanemad ja tädid kaaslastega külla) või võõras koht ka lapses nö ebakindlust ja ta otsib seda kindlust mul rinnal olles – isegi kui ei söö ja lutib niisama. Mind see ei häiri, aga ämma arvates on ebanormaalne. Eile arstilt tulles saatsin ämmale sõnumi, et meie beebi on nüüd kuuga 1,4kg juurde võtnud (eelmisel kuul oli juurde võtnud pea 1,6kg) ja siis pärast ämm helistas ja küsis, et kas ma sain ikka arsti käest pahandada ka, et olen last üle toitnud, et kogu aeg tissi otsas.

Lutti minu käest ei võta ka ja pole ka vajadust olnud seda talle suruda. Teeb selle luti peale sellist nägu nagu okserefleks tekiks või läheks kurku midagi. Ma ei topi ka – kui ei taha, siis ma ei hakka last traumeerima sellega. Kui saab suuremaks ja peaks vajadus tekkima – küll me siis koos välja nuputame, mis saab.

Ükskord oli ämm külas ja haaras mult lapse enda sülle ja jalutasid siis teise tuppa – laps jumala rahulik. Üks hetk pistis ämm kisama, et tule siia ruttu meil on su abi vaja. Jooksen siis kohale, et mis lahti – laps ei nuta, kõik nagu korras. Ämm siis, et tema hakkas sahtlist lutti otsima ja ei saand sahtlit enam kinni. Tsiisas kraist. Laps oli jumala rahulik ja temal vaja lutti toppida – ilmselt selleks, et mulle näidata, et kuidas see luti toppimine ikkagi käib.

Oeh, veidi teemasr mööda, aga mul pikalt juba kripeldanud see lutijama.