Laps kohe 7 kuune ja endal on vaja hakata võtma rohtusid, millega imetada ei tohi. Hetkel lapsel juba 3 lisatoidu korda päebvas aga seni on alati saanud rinda lisaks. Kas imetamise lõpetamisel peaksin rinna asemel igal toidukorral RPAd andma või ei ole RPA enam nii suure lapse puhul vajalik, kui putrude ja püreede söömine läheb edukalt ja neid koguseid suurendada? Kui ikkagi peaks RPAd juurde andma, siis kui kaua?
Sellises teemas kohe lihtsalt ei saa muidu, kui tahaks üle küsida, kas oled absoluutselt kindel, et nende ravimitega on imetamine välistatud? Kui ei taha siia kirjutada ravimi nime, siis helista mõnele imetamisnõustajale, kas siet.ee või ITKH nõustamiskabinetti või TÜK perekeskusesse. Põhjust selliseks küsimuseks annab ikka elu ise. Palju on juhtumeid, kus imetamine on tegelikult lubatud (selle info hankimisel ei tohi lähtuda ainult ravmi infolehest).
Aga muidu – esimesel eluaastal peab saama laps rinnapiima või selle puudumisel rpa-d, ainult tahkest toidust ei piisa.
mind ikka üha üllatab siin sovoitus kaaluda, et äkki ikka saab ravimitega imetamist jätkata, kui on teada FAKT, et imetavate emade ja nende laste peal, niisamut nagu rasedate peal, ei tehta ravimiuuringuid ja tegelikult 100% ei tea, kas mingi ravim avaldab lapsele mõju või mitte. Ehk et kumb on nüüd olulisme – kas iga hinna eest vastu rinda taguda ja imetada, või olla 100% kindel, et laps ei saa ravimeid grammigi oma organismija imetamine lõpetada.
7kuune ie ole nii pisike, et iga hinna eest peab imetamist jätkama.
Küll aga peaks alla aastane lapas, kes ei saa rinnapiima, saama siis juurde rpa. Kui kaua – umbes aastani. See ei töhenda, et igal toidukorral vaid ikak ni nagu lapsele sisse mahub :d Kui sööb ikak putru nt 200g, siis ei ole vaja enam rpa pakkuda kohe juurde, samas kuni astani on 3 lisatoidukorda päevas täiesti piisav ja siis RPA ongi seal vahel oodeteks, enne ööund. Umbes aasta paiku siis asenda ka ooted mingi kergema või rammusama toiduga, sõltuvalt kui tihti on soov laspele süüa anda ja palju ta korraga sööb (nt mul sööb laps korraga suht vähe ja “kergeid” vahepalu praktiliselt polegi, peamiselt ongi toekad).
Vabalt võid enne ööund jäädagi RPA andma nii kauaks, kuni pead vajalikuks enne ööund talle ekstra süüa anda. Aga võid ka selle asendada millegi muuga, nt keefir, jogurt, lihtsalt mingi snäkk jne
selles vanuses pole teema niivõrd piim või selle asendaja, kui raud. juba rinnapiimast endast jääb raua tarvis väheks, alates 6. kuust. nii et pudrust jääb väheks. võid anda rpa-t, seal on raud sees, aga paremini omandub see toidust. kui laps on nõus liha sööma, võid anda juba liha sisaldavaid püreesid. alustad keeduleemest ja puljongist, siis vähehaaval tõstad kogust. lase end nõustada, aga täitsa võimalik lisatoiduga vitamiinivajadused katta. piimaasendaja siiski liiga kunstlik, aga ajab asja ära, kui laps piisavalt ei tarbi toidust.
Kirjutan natuke pikemalt, miks imetamisnõustajad ravimite teemaga tegelevad.
Haiglates töötavad imetamisnõustajad on meditsiinilise haridusega (enamasti ämmaemandad) ja teevad koostööd lastearstidega. Küsimused selle kohta, kas ja milliste ravimite tarvitamisel imetada, on imetamisnõustajatele üsna tuttavad ja nad saavad vajadusel arstidega konsulteerida. Ka SIETi nõustajad, kellest tõesti enamik on meditsiinilise hariduseta (aga meile hulgas on proviisoreid, õdesid, ämmaemandaid ka), on saanud mitmeid koolitusi ravimite teemal ja me ei suhtu ravimite küsimusse kergekäeliselt. Meie koolitajad on näiteks olnud lastearstid Maie Veinla ja Reet Raukas. Koolituste põhjal me teame, et on vähe seisundeid, mille puhul ei õnnestu leida imetamise ajal sobivat ravimit. Oleme nõustanud emasid, kes tõesti peavad imetamise lõpetama, seda näiteks onkoloogilise ravi korral. Aga epileptikud, kilpnäärme ala- või ületalitlusega emad, hüpertooniaga emad jne jne kõik imetavad.
Kõik ravimid jõuavad väiksemal või suuremal määral rinnapiima, aga enamasti on imetamisest saadav kasu suurem, kui ravimi minimaalne või küsitav toime lapsele. Sellepärast ei ole õige lõpetada imetamine igaks juhuks. Ka mängib rolli lapse vanus, mida suurem on laps, seda suurem on tema kehakaal, seda vähem sõltub ta rinnapiimast ja seda väiksem mõju on ravimil lapsele.
Läbi aastate on toimunud pidev protsess, et lõpeksid ravimitega seotud müüdid, väga visalt on kadununud arvamused, et näiteks ibuprofeeni või antibiootikume ei tohi imetamise ajal tarvitada. Aga siiski on veel perearste ja eriarste, kes igaks juhuks keelavad imetamise ära. Samamoodi juhtub, et arst kirjutab välja ravimi ja ema loeb infolehte, mille põhjal tal tekib kahtlus, kas ta ikka võib seda ravimit imetamise ajal võtta, ka siis aitab otsusele jõuda imetamisnõustaja.
Võib-olla teemaalgatajal on tõesti tõsine seisund ja imetamise ajal vastunäidustatud ravimid, aga võib-olla mitte. Katsetada võib ka veel andmebaasi http://www.e-lactancia.org/ , sealt võib saada esialgse kahtluse või kinnituse.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
