Palun andke nõu, kuidas 3-nädalast imikut äratada toitmiseks nii, et see teda kõige vähem traumeeriks. Mu laps ei saanud pärast sündi piimapaisu tõttu rp üldse kätte ja 36 tunni möödudes oli juba nälja tõttu kaal langenud 3,2 kilolt 2,9 kiloni ning haiglas ehmatati mind ära, et nüüd on asi hull, kohe tuleb hakata lisa andma. Sai mässatud süstaldega ja kogu aeg üritatud tissitada ka, 9 päeva olin haiglas, enne kui lapsega koju sain. Selleks ajaks oli tänu kunsttoidule hakanud lapse kaal tõusma. Nüüd püüan nõustajate abiga last ainult rinnalapseks kasvatada, kunsttoitu enam ei anna, aga nõustajad käsivad rangelt jälgida, et laps iga kolme tunni tagant sööks, ööpäeva tuleb ära mahutada vähemalt 8 toidukorda, veel parem kui 9. Olen omadega läbi, sest laps sööb nirult, teda tuleb õpetada korralikult ja piisavalt kiiresti toituma, ja nõustaja jutu järgi saab seda teha ainult siis, kui toitmiskorrad ei veni üle poole tunni pikaks ning neid on päevas vähemalt 8-9, et laps hakkaks kaalus nii juurde võtma nagu \”norm\” ette näeb.
Äratan teda sellega, et võtan ta voodist teki alt, koorin paljaks (see talle ei meeldi loomulikult, pistab kisama), vahetan mähet, pesen peput kraani all, teen temaga võimlemisharjutusi, panen kõhuli jne, et ta rohkem ärkvele saada, sest muidu panen ta tissi otsa ja tema jääb sinna magama, lase või püssi tema kõrva ääres, magab nagu nott. Nõiustaja jutu järgi tuleb lapsel olemine ebamugavaks teha, et ta ei saaks rinna otsas uinuda. Aga see tähendabki, et kui t a sööb, pean teda kogu aeg kiusama, segama ja kõigepealt ta sügavast unest üles ajama, ta ei saa und täis magada ega ennast välja puhata, eriti kui eelneva söögikorra järel pole ta just kohe magama jäänud. Mul alati süda tilgub verd, kui last üles ajan ja ta lohutamatult nutma hakkab. Miks peab minu laps alati nutuga ärkama?!
Endale mulle tundub, et ta magaks hea meelega nii kaua, et söögivahed veniksid 3,5 või 4 tunniseks, aga väidetavalt on see liiga pikk aeg. Kas keegi oskab midagi vähem traumeerivat soovitada?
Kui palju üldse peaks alla kuu vanune imik järjest magada saama? Ma ei leia sellele kuskilt vastust. Ma saan aru, et kõik oleneb lapsest, aga kui me räägime keskmistest, siis mingid orientiirid ikka peaksid ju olema? Kõik räägivad, kui oluline on, et laps magades ennast välja puhkaks, aga kui ma olen sunnitud teda pidevalt unest üles ajama, siis ta ju ei saa seda teha. Ma ei oska ka veel väga neid märke lugeda, mis mulle ütleksid, et nüüd võiks teda ajada või et nüüd hakkab ta ise ärkama või et praegu on tal kerge une faas, aja teda nüüd üles. Aga ise alati mõtlen, et kui ma ajan teda üles enne, kui ta on une täis maganud ja nälga hakanud tundma, siis kuidas ta saabki tissi imeda täie jõu ja huviga – ta ei tunne muud kui väsimust ju!
Olen täiesti õnnetu selle pärast. Hea nõu on teretulnud.
Teema: imiku äratamine toitmiseks
Mul on ka suht väikese söömisega laps ja suht vähe võtab juurte kahh- mingi 300 g kuus, aga pole hullu saame hakkama- sööb nagu sööb- ja meil on söögivahed pikad- see selleks, et ta üldse midagi sööks- iga kahe tunni tagant teda sööma ei sunni iga kolme tunni tagant ta ka mängib luti otsas küll aga sööb iga nelja tunni tagant normilt suht.
Ma ei ärata teda selleks, et ta sööks nüüd rohkem- kuna see ei õnnestu, siis ta on viril ja ei taha ikkagi midagi.
Haiglas on jahh see haiglane kolme tunni süsteem, aga see ei toimi kõigi laste puhul.
Mul on muidugi RPA laps nelja kuune- kaalub praegu kuskil 5 kilo – arstid ikka ütlevad, et võiks rohkem, aga nuu rohkem ei tule kuskilt 😀
Lase magada tal kenasti ja vaata mis siis juhtub kas siis äkki sööbki isukamalt- midagi ei juhtu ju kui sa korraks seda katsetad, et lased tal välja magada ja ei ärata teda- tehke oma rütm.
Vägisi ei sunni ju ei sööma ega magama ju kedagi.
lase lapsel nii kaua rinna otsas olla kui ta tahab – kui vaja siis isegi tund kaks. Minu beebi võttis selle 30 mini süsteemi pärast ka palju alla haiglas, pärast jõudis kohale, et laps lihtsalt pole nii kiire sööja ja kui lasin tal rinnapeal olla nii kaua kui ta tahtis sai kõik korda. Kuskil 3 kuuselt hakkas kiiremini sööma nii kaua oli rinnaotsas üsna pikalt. Ostsin koju kaalu – siis oli aimu palju ta ühe toidukorraga sööb. Seejärel hakkasin kaaluma iga paaripäeva tagant
Magada lasin vahest kuni 4 tundi – tihedamalt äratades saab ta koguaeg lahjat eelpiima ja rammusa järelpiimani ei pruugigi jõuda eriti kui tegu lasia imejaga lase tal niikaua rinnaotsas olla kui tahab ja vaata siis kuidas kaal on.
Kui laps kaeum magas oli kuulda kuidas ta piima tunduvalt ahnemalt ja kiiremini sõi. Üldiselt beebi ikka nälga ennast ei jäta.
Ma soovitan ka teha nii:
1) laenuta beebikaal
2) lase lapsel magada, kaua ta soovib
3) kaalu teda enne ja pärast päevaseid toitmisi. Soovitan kaaluda paljalt. Kui väga tahad, võid öösel ka kaaluda, aga mina endas öösiti seda jaksu ei leidnud.
Kui sedasi toimides mõne aja jooksul näed, et ikka üldse kaalu juurde ei tule, siis mine sellele kolme tunni süsteemile tagasi, aga kui sa mõneks ajaks proovid lasta lapsel ise oma söögivahesid reguleerida, siis sellest veel midagi traagilist ja pöördumatut ei juhtu.
Mäletan väga hästi seda närvitsemist imetamise alguses, mul oli ka palju probleeme ja enamik neist seotud just sellega, et rinna otsas jäädi magama.
Aga küll ta kosub ja areneb sul ja saate joonde kõik 🙂 Imetamisnõustajatega suhelda tasub ikka, lihtsalt natuke võid enda sisetunnet ja last ka usaldada.
Ole tubli!
Soovitan Sulle nn. kahekordse toitmise skeemi proovida. Algul toidad last ja ergutad sööma, kuni laps jääb uniseks (väga torkida ka ei maksa, see lihtsalt segab last). Kui aktiivset neelamist enam ei ole, lased lapsel sirutada, pesed peput, vahetad mähkmeid, ühesõnaga teed väikse ergutuse-pausi, mis on 20-30 minutit. Siis paned lapse uuesti rinnale (kui piima ei tundu eriti palju olevat, pane teisele rinnale) ja lased lapsel süüa ja rinnal magama jääda. Siis Sa tead, et laps on korralikult söönud ning võib magada ka kauem. Ei soovita ka toidukorda 30 minutiga piirata- ideaalis kestaks see teine toitmine seni, kuni laps laseb ise rinnast lahti.
Kui Sa tõesti kunsttoitu enam ei anna, siis 8 korda imetada on absoluutne miinimum. Hea oleks rohkem. Võimalik, et teil on praegu üleminekuperiood, sest kunstlikult toidetud laps ei ole harjunud nii sageli sööma. Kaalumine on abiks, kuid mitte igal söögikorral, vaid kord päevas või isegi üle päeva. Pead arvestama, et päevad võivad olla erinevad. Kui oled lisapiima järsult ära jätnud, võib algul päeva iive olla null, aga paari päevaga peaks see hakkama tõusma vähemalt 20g päeva kohta (jällegi ühel päeval võib olla rohkem, teisel vähem).
Kuna Sinu laps on juba üsna suur, sünnikaal on taastunud (loodetavasti) ja küsimus on rinnapiimale üleminekus, siis vähemalt paar korda ööpäevas oleks hea, kui laseksid tal endal ärgata ja süüa nõuda (hiljem veel rohkem, kui kaaluga on korras). Kui ta aga magab üle 4 tunni, siis peab mõni teine söögivahe jälle lühem olema. Kui õnnestub niimoodi 2x järjest toita, on see saavutatav. Pane tähele seda, et laps annab söögisoovist märku veel enne, kui ta nutma hakkab. Lisaks võib lapse rütm päeva lõikes erineda- näiteks mida õhtu poole, seda lühemaks muutub söögivahe.
Loodan, et saad mõne mõtte juurde.
Mina tegin oma lapsega, kes kippus mitte juurde võtma nii.
Algul proovisin iga 2h tagant äratada. Sellest ei tulnud midagi välja, siis ei söönud laps üldse, sest uinus kohe jälle. 3h tagant õnnestus paremini.
Lõpuks töötas meie jaoks skeem.
– Äratasin, kui laps magas kauem kui 3h, öösel 4h. Pärastlõunal ärkas ta enamasti ise 1.5-2h tagant, seega sain ööpäeva 8-9 toitmist mahutatud.
– Enne toitmist kaalusin.
– Sõi nii kaua, kuni vähegi sööma oli nõus, tavaliselt min 40min
– Kaalusin ja arvutasin toidukorra suuruse.
– Kui oli söönud vähem kui päevas söögikorra suurus olema pidi (jagasin 150*lapse kaal kg-s 8-le), siis andsin süstlast rp juurde.
Siis panin lapse jälle rinnale ja uinutasin magama. Ise lüpsin mõlemast rinnast välja. Palju korraga ei tulnud, vahel ainult 20ml, vahel 40-60, öösel sain isegi 80 kätte. Samas juurde polnud ka korraga väga palju vaja, 20-40ml sõi kuu aja vanuselt juba ise, juurde oli vaja nii, et u 60ml kokku tuleks, vist.
Lisan siia, et samal ajal toitsin rinnaga veel ühte last – laisa sööja kaksikvenda, kes õnneks ise kenasti ärkas ja sõi ja u 2-2.5h vahesid hoidis. Ikkagi suutsin välja ka lüpsta ja 2k vanuseks saades olid lapsed mõlemad rinnalapsed. Siiani saavad veel veidi rinda, kuigi kevadel saavad 2.
Olin kurnatud – toitmine täitis kogu mu päeva ja kui mõtlesin, et \”nüüd peaks järgmise toitmiseni u tunnike olema, lähen viskan korraks ise pikali\”, siis tuli meelde, et rinnast on vaja ju veel välja lüpsta või endal oleks vaja veidi süüa vms.
Olin ka ahastuses, kartsin et laps sureb nälga, sest algul lapse kaal aina langes, kui haiglas antud kunsttoidu ära jätsin. Kui laps imetamisnõustaja soovitatud 2h tagant äratamise peale põhimõtteliselt kooma langes – ei neelanud lõpuks ka enam seda piima, mis süstlast toppisime mehega vaheldumisi – siis olin meeleheite äärel. Aga minu jaoks ei olnud pudelile üleminek mingi lahendus. Olen rinnapiima eelistes väga veendunud, olin veendunud, et suudan lapsed rinnast ära toita, kui ainult alguse raskustest üle saan. Otsustasin, et kui pudel, siis ainult ajutiselt, kuni laps saab suuremaks ja jaksab rinnast kenasti süüa. Samas pudeli andmine oleks protsessi pikendanud.
Soovitan sulle, et otsi tuge. Mina leidsin teise imetamisnõustaja, kes mulle 3h tagant sellist skeemi soovitas ja mind toetas igapäevaselt minuga telefonis rääkides. Tema tugi oli see, mis mind hullumisest päästis ja pea selge hoidis. Ta rääkis mulle, kui oluline on mitte muretseda ja ise rahulikuks jääda. Sest stress takistab rinnast piima väljumist, teeb lapsele imemise raskemaks. Ma lahendasin asja enda jaoks nii, et enamus imetamiskordi (öösel mitte) istusin teleka ees ja vaatasin mingeid suvalisi saateid. Mida vähem ennast puudutavaid ja lihtsalt meelelahutuseks vaadatud, seda parem. Nii suutsin muretsemise välja lülitada selleks ajaks.
Minule öeldi haiglas, et kui hakkab tissi otsas magama jääma siis sõrmega raputada põske, et hakkab uuesti imema siis 🙂
Ise äratasin nii, et silitasin õrnalt mööda selgroogu sõrmedega. Esimese lapsega jäi meelde haiglast, et laps muutub niimoodi erguks ja ärkab.
Aga kas ta sellest poleks ärksam, kui talle näpp pihku libistada ja seda natuke liigutada? Imemis- ja käe rusikasse pigistamise refleksid peaks omavahel seotud olema. Ja taldu võib ka tasakesi mudida.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
