Teema: Imiku magamine õues

#3204858:

Igalt poolt loen ja vaatan, et kõigil imikud magavad lõunaund õues kärus ja voodis magada ei taheta. Tekkiski küsimus, et mis põhjusel?

Endal tita 2k vanune ja algusest peale toas oma voodis maganud kõik uinakud, õues käruga käime ka muidugi 0,5-1h, vahepeal olen temaga aias, aga see õue magamaviimise mõte on jäänud arusaamatuks, eriti kui oma voodis jääb kohe magama ja mitu tundi järjest. Loomulikult majas värskevõhk olemas, aknad kogu aeg igal pool lahti. Miks te selle õues magamise kombe olete oma lastele sisse harjutanud?

Sest paljud lapsed ei maga toas pikka korralikku und.
Mul toas üldse ei maganud, röökis. Siis saigi kärutatud, et ikka laps magaks ka. Selles vanuses on paljudel imikutel gaasid ka ja seetõttu magavad kiikuvas vankris ja värskes õhus paremini.

Nonoh, see on see kui ei osata oma ninast kaugemale vaadata ja enda arvamus on tähtsam.

Minu laps magas õues pikalt ja ka toas, seega vahet ei olnud kus ja millal magama jäi.
Ei ole ikka nii, et ema õpetab lapse õues magama ja laps karjub toas hingetuks, sest ei oska toas magada. Selline olukord on siis, kui magatakse maha see hetk kui beebi on väsinud ja uneaeg lükkub edasi. Beebi ei oska väsimusega toime tulla, aga ta ei oska/saa/taha magma jääda, kuigi tahaks hullult magada.

Paljud lapsed ei maga õues mitte sellepärast, et nad toas halvasti magaks, vaid seetõttu, et emad tahavad oma lastele võimalikult palju värsket õhku anda ja ka ise värskes õhus liikuda, aga ärkveloleva beebiga ei pruugi see teostatav olla. Mul oli esimese lapsega hoopis see probleemiks, et ta mingis vanuses enam üldse vankris magama ei jäänud, mina aga igatsesin õue liikuma.

Teine asi on see, et kui su laps on alles 2kuune, siis on vara kiita, et näe mul küll magab toas. Beebi uni on muutlik – kuu aja pärast ta võibolla uinub õues oluliselt kiiremini ja lihtsamalt kui toas, ja siis mõne kuu pärast võib olukord jälle muutuda. Nii või teisiti võiks laps siiski iga päev vähemalt 1-2 tunniks õue saada, hästi õhutatud kodu seda ei asenda.

Mina tahtsin ise õue jalutama minna. Kuna ärkvel oleku ajal paljud beebid ei taha kaua kärus pikali olla, siis on loogiline minna jalutama uneajal. Ma ei mõista neid emasid, kes peale lapse sündi terved päevad toas kopitavad ja ainult lapse õue magama panevad või ainult mööda kaubanduskeskuseid jalutavad. Aga ega ma ei peagi mõistma, sest igal oma elu. Mu laps magas nii õues kui toas, alguses beebid ju aina magavadki iga natukese aja tagant ning üsna loogiline siis, et vähemalt ühe une ajal võiks seda õues värskes õhus teha. Õues jalutamine annab endale ka energiat ning aitab peale sünnitust keha uuesti vormi saada. Jalutasin iga päev olenevalt sellest kui kaua laps magas 5-20km.

#3204951:

Kas ei või asi olla selles, et algul on mingi mõistetamatu traditsiooni tõttu õpetatud (kõik sugulased ajavad seda õues magamise juttu) ja pärast enam ei oskagi teisiti. On meil ka koolikuid jm, aga õpetatud esimestest päevadest alates oma toas ja voodis magama.

Üldiselt ikka hakkavad lapsed õues magama, kui nad toas enam ei maga. Kuidas vältida lapse vankris magamajäämist, seda kuulaks küll. Või praks jalutuskäigult naastes lapse äratama, et ta ei harjuks õues magama?

Sul laps alles 2k, suvelaps. Muidigi on kõik aknad lahti. Aga kas ka oktoobris, veebruaris? Või tuulutad 30 min ja arvad, et samaväärne õuega?

Kusjuures Skandinaavia riikides paljude lasteaedades magavad lapsed ka lasteaias kärudes õues. Toas voodeid ei olegi. Ja seda ikka värske õhu tõttu. Enda laps magab algusest peale kärus õues ja seda iga ilmaga ja kõik uned. Kui ise magama lähen, siis tõstan ka lapse tuppa magama. Sügisel saab laps 3 ja ikka kärutan teda magama. Hea nii mulle kui lapsele. Ka ei pea teised pereliikmed kikivarvul käima lapse une ajal. Vaid suvel väga palavaga on toas maganud.

Kas sa tõesti arvad, et keegi meelega harjutab lapsele külge mingi kombe, mis vanema elu raskeks teeb? Osad lapsed ei maga toas hästi, osad ei maga vankris hästi. Isegi kui sul laps on alles 2-kuune ja esimene laps, siis ei vabanda sellist võhiklikku targutamist. Nii palju võiks ikkagi taibata, et ei ole kõik lapsed ühe vitsaga löödud.

Mul ei maganud esimene lapse ei toas ega ka õues hästi, tema päevauned olidki pooletunnised sutsakad, vahet polnud, kus magas. Aga sättisin tema une ajal õue, et saaks vankriga jalutades nt toidupoes see aeg siis ära käia või ise liikuda. Teine laps oli selline, kes magas ainult liikuvas vankris, kui vanker seisis, siis oli kõpsti üleval, samas toas magas ka päris hästi, kuigi voodi oli ju paigal ja polnud mingit liikumist. Ei ole ühte reeglit, mille järgi peaks kõik oma laste unesid sättima.

Mul on kolm last. Neist kaks esimest maganud toas, sest vankriga välja liiklemine oli kas liiga keeruline või teisel juhul sattus see nn 40-minuti magaja. Vaat selle teisega oli igasugust janti – külla minnes tuli kas lasta tal kodus ära magada või üritada teda võõras kohas, toas, voodis magama saada. Ütleme nii, et eelistan pigem peaga naelu seina taguda.
Kolmanda harjutasin teadlikult õues kärus magama. Elu on oluliselt stressivabam.

Minu laps lõpetas vankris magamise ära niipea, kui tal nö pilk selgeks läks, st sai aru, et õues on huvitav ringi vahtida. Enne magas suvakalt õues, toas, mängukaare all, heleda lambi all, üldse ei kottinud. Aga peagi muutus ta ülitundlikuks helide suhtes ja iga krõps ajas üles. Oligi hea, et toas magama hakkas, ma ise olin kogu aeg nii väsinud, et tegin lõunauned kaasa.
Mulle see õues magamine ka muljet ei avalda. Eestlastel oleks nagu mingi võistlus, et kes kõige koledama ilmaga kõige kauem last õues magatab, saab superemme aunimetuse. Ja muidugi on tähtis olla samasugune nagu Skandinaavias, šallallaa. Üldiselt täiskasvanud ka meil ei maga väljas temperatuuiga pluss 5, õuemüra sees, kuskil liikuvas rappuvas kitsas korvis mässituna tekkide ja kottide sisse, nii et ainult nina väljas. Tunduks endale mõnus või? Aga lapsele meeldib, arvatakse millegipärast.
Õues olla on kasulik küll, aga et seal MAGADA kuidagi tervislikum on kui muid asju teha… mehhh.