Oleme mehega vaktsineeritud kolme doosiga. Põdesime sellest hoolimatta talvel koroonat, õnneks pääsesime suuremate tagajärgedetta. Sama aeg meiega koos põdesid koroonat meie vaksineerimatta lapsed. 5a ja 9a. Nemad põdesid suht kergelt. Mure on aga hoopis selles, et juba peale esimeste vaktsiinide saamist, siis ei olnud veel covidit põdenud, imuunsus muutus väga nõrgaks. Ma pean tunnistama, et ma ei ole elus nii haige olnud kui need viimased aasta – poolteist, sama lugu mehega. Nüüd aga korjame iga lapse poolt lasteaiast toodud nohu ka ise külge. Rääkimata muudest muredest. Oleme arstil kui püsikliendid. Nüüd aga lapsed ka, peale covidi põdemist, muutusid eriti nõrgaks. Väiksem käib nädala lasteaias ja korjab jälle mingi jama külge ja siis ravime 2 nädalat, olles siis ise ka jälle haiged. Samas enne covidit oli ta hea tervisega ja haige paar kolm korda aastas.
Kas kellegil on sarnane olukord?
Kust või millest olete abi saanud? Millega imuunsust tõsta? Perearst laiutab käsi.
Olen vaktsineeritud ja COVID-19 põdenud kahel korral – enne ja pärast vaktsineerimisi. Peale põdemist immuunsuse langemist ei märganud, küll oli minimaalne koormustaluvuse langus. Lapsed vaktsineerisin ära niipea, kui see võimalik oli ja nemad pole haigust ennast põdenud.
Ei tea kui teemasse teie kommentaar nüüd oli? Kas siin on eesti keele rubriik? Kirjaõigsuse osas ei taha ennast hakata küll siin vabandama, et ma ei ole eestlane. Aga elades siin maal olen niipalju kui suutsin, keele omale ikkagi selgeks teinud ja suhtlen vabalt.
Nii koolides kui lasteaedades on lapsed sel aastal palju rohkem haiged kui eelmisel. Pigem siis need väiksemad vaktsineerimata lapsed. Siiski tundub, et vahet ei ole. Õpetajad ka Mina olen samuti juba mitu korda nohus ja köhas olnud. Ja koroonas.
Immuunsuse langus on vist hoopis sellest, et eelmisel aastal inimesed pesid käsi ja hoidsid üksteisest eemale. Ning olid seetõttu palju tervemad. Viirused aga jäid alles ja nüüd teevad kõik tasa.
Ei tea kui teemasse teie kommentaar nüüd oli? Kas siin on eesti keele rubriik? Kirjaõigsuse osas ei taha ennast hakata küll siin vabandama, et ma ei ole eestlane. Aga elades siin maal olen niipalju kui suutsin, keele omale ikkagi selgeks teinud ja suhtlen vabalt.
küsimus on aga praegu siiski muus.
Sa teed lihtlabaseid vigu. Nt immuunsus. Ka inglise keeles on kahe “m-ga”, immunity.
Mata-vorm on kuidagi väga üldine ja elementaarne. Eesti keeles on väga vähe sõnu, kus kasutakse kahte tt, kk, pp jne kõrvuti. Kui üldse. Tegemata, vaktsineerimata, hoolimata, tagajärgedeta.
Ei tea kui teemasse teie kommentaar nüüd oli? Kas siin on eesti keele rubriik? Kirjaõigsuse osas ei taha ennast hakata küll siin vabandama, et ma ei ole eestlane. Aga elades siin maal olen niipalju kui suutsin, keele omale ikkagi selgeks teinud ja suhtlen vabalt.
küsimus on aga praegu siiski muus.
Sa teed lihtlabaseid vigu. Nt immuunsus. Ka inglise keeles on kahe “m-ga”, immunity.
Mata-vorm on kuidagi väga üldine ja elementaarne. Eesti keeles on väga vähe sõnu, kus kasutakse kahte tt, kk, pp jne kõrvuti. Kui üldse. Tegemata, vaktsineerimata, hoolimata, tagajärgedeta.
Aitäh kaasa mõtlemast! Küsimus on, kuidas turgutate immunsust? On siin üldse midagi toimivat tarbida/teha?
mõtlesime abikaasaga üks hetk karastamist talisuplus või midagi sellist. Kuid selle harrastamiseks peab olema terve, viimase talve jooksul aga ei olnud sellist hetke ka, et tunneks end tervena 🙁
Aitäh kaasa mõtlemast! Küsimus on, kuidas turgutate immunsust? On siin üldse midagi toimivat tarbida/teha?
mõtlesime abikaasaga üks hetk karastamist talisuplus või midagi sellist. Kuid selle harrastamiseks peab olema terve, viimase talve jooksul aga ei olnud sellist hetke ka, et tunneks end tervena ????
Nagu ikka – palju c-vitamiini (marju, puuvilju, mis seda sisaldavad. Kasvõi guugelda. Külmutatud kraamis on praegu tunduvalt rohkem kasulikke aineid kui keldrist võetud porgandis-kaalikas). Palju värskes õhus liikumist. D-vitamiin kindlasti praegusel aastaajal. Kerge sportimine. Tavaline tervislik eluviis, ega muud imenippi ju polegi. Loe ka nt kiivide kasulikkuse kohta. Või kibuvitsamarja, mustsõstra ja astelpaju kohta.
Õnneks on praegu juba kevad, päikest ja valgust tuleb järjest rohkem ja üldiselt suvega peaks organism saama piisavalt turgutust (värske õhk, värske toit, liikumine, D-vitamiin). Sel aastal on talv kestnud väga pikalt ja kevadki laseb end hetkel natuke veel oodata, sellistel aastatel üldiselt kipubki eriti kevadtalvine aeg päris kole olema (palju viirushaigusi, inimesed on väsinud, stressis).
Immuunsuse turgutamine üldiselt on selline asi, et sellega tuleb tõesti tegelema hakata enne, kui probleem käes, aga oskad sa siis ette arvata, et selline jama üldse tuleb, eksole… Praegu polegi midagi muud teha kui süüa C-vitamiini sisaldavaid toite näiteks. Karulauk juba maa seest väljas, see on hea turgutuseks. Jaluta õues päikese käes, ole oma keha vastu leebe – ta saab tegelikult ise hakkama.
Aitäh kaasa mõtlemast! Küsimus on, kuidas turgutate immunsust? On siin üldse midagi toimivat tarbida/teha?
mõtlesime abikaasaga üks hetk karastamist talisuplus või midagi sellist. Kuid selle harrastamiseks peab olema terve, viimase talve jooksul aga ei olnud sellist hetke ka, et tunneks end tervena ????
Jaluta IGA PÄEV tund aega väljas. Joo vett mitte janu järgi, vaid joo juba rohkem.1,5-2 L või rohkem. Kui tekib janu on juba vedelikupuudus. Suits, alkohol, kohvi, vähene uni ei aita kaasa immuunsuse tugevnemisele. Vahemere dieet. C vitamiin, magneesium, vajadusel D-vitamiin. Aga igapäevane liikumine väljas kõige tähtsam.
Jaluta IGA PÄEV tund aega väljas. Joo vett mitte janu järgi, vaid joo juba rohkem.1,5-2 L või rohkem. Kui tekib janu on juba vedelikupuudus. Suits, alkohol, kohvi, vähene uni ei aita kaasa immuunsuse tugevnemisele. Vahemere dieet. C vitamiin, magneesium, vajadusel D-vitamiin. Aga igapäevane liikumine väljas kõige tähtsam.
Ma jalutan iga päev mitu korda (koeraomaniku rõõm), suitsu pole elus teinud, alkot pole aastaid puutunud, kohvi joon hommikul ühe tassi, veepudel on kogu aeg käeulatuses, magan 8-9 tundi, aga mure on sama nagu TA-l. Kogu aeg on mingi häda – küll tatine, küll kurk valutab, nõrkusest ja pidevast väikesest palavikust ei hakka rääkimagi.
Arstil käidud, vereproov on korras, ühtegi ravi nõudvat viga ei ole.
