Teema: Inglise keel 10-aastasele

Mina soovitaks eraopetajat.

Kuidas ta programmeerib, kui ta inglise keelt ei oska? Enamus programmeerimiskeeled on ju inglisekeelsed ja õpetused ka? Otsige talle mõni inglisekeelne programmeerimiskursus.

Omast lapsest oskan öelda, et meil oli parim inglise keele öpe internet. Elköige sotsiaalsed interaktiivsed mängud. 10 a oli inglise keel ysna vabalt suus ja koolitundides igav.

1) keele arendamiseks ja huvi tekitamiseks inglisekeelsed youtube videod. Kui mul lapsed (lasteaiaealised) tahavad mingit multikat, mida nad juba mitu-mitu korda näinud on, siis panen inglise või vene keeles. Peppat jmt lihtsa sõnavaraga värki näian ainult võõrkeeltes isegi kui konkreetset osa eesti keeles näinud pole.

2) sõnavara laiendamiseks mõni inglise keele õppimise app. Neid on mustmiljon.

Minu sama vana tütar sai abi Helendoroni koolist. Samuti oli koolis raske, õppisime koos ja nutuga pooleks. Arvutimänge ta ei mängi. Sel sügisel läksime sinna kursusele ja juba paari kuu pärast ütles, et tal koolis kergem, saab rohkem aru, hinded on paremad, pole enam seda õudsat tuupimist. Neil on olemas oma Stream äpp, kus on multikad, mängud ja tekstid ja neid peab vaatama pidevalt lisaks tundidele. Tunnid on sellised mängulised, tütar lausa ootab neid. Soovitan.

#3028915:

Minu sama vana tütar sai abi Helendoroni koolist. Samuti oli koolis raske, õppisime koos ja nutuga pooleks. Arvutimänge ta ei mängi. Sel sügisel läksime sinna kursusele ja juba paari kuu pärast ütles, et tal koolis kergem, saab rohkem aru, hinded on paremad, pole enam seda õudsat tuupimist. Neil on olemas oma Stream äpp, kus on multikad, mängud ja tekstid ja neid peab vaatama pidevalt lisaks tundidele. Tunnid on sellised mängulised, tütar lausa ootab neid. Soovitan.

Mis suurusjärku nende kursuse hind jääb? Kodulehel ei ole hindade kohta infot.

Meil näib koolis inglise keele õppimine arvutis mingite quizletite abiga ja väga mugav viis sõnad selgeks saada on see tõesti. Lisaks käib laps muudkui telefoni mängude teksti tõlget küsimas.

#3031471:

Mul on täpselt sama mure. Õpetaja suhtubki nii, nagu peaksid kõik lapsed inglise keelt juba by default oskama. Muidu lapsel viied, inglise keel 2-3 vahel, sest liigutakse kiiresti edasi. Meil veel see probleem, et kuna tõsisel tasemel teeb sporti, siis inglise keele huvikooli jaoks ei oleks aega ????

Internetti lapsel ei ole kunagi piiranud, aga ta vaatab sealt vaid eestikeelseid videosid/muusikat/asju. Telerit ka ei ole piiranud, aga sama- ta vaatab ainult eestikeelseid kanaleid.

Soovitage eraõpetajat palun või head õpikut, mille abil lapsele ise selgeks asju teha, eriti grammar. Ma oleksin õnnega koos, kui õpiksime sõnavara, sellega oskan vähemalt aidata ja see on puhas päheõppimise vaev. Kuidas aga ise, inglise keelt mitte-eriti-oskavana teha lapsele selgeks, miks siis on don’t ja siin doesn’t, siin nii ja siin naa, see on väga keeruline. Ma suudaks äärmisel juhul keelevaistu pealt öelda, KUIDAS peab olema, aga mitte MIKS peab olema. Õpetaja juures on konsultatsioonis ka käinud, korraks oli abi, aga on selge, et ta vajab pidevat abi.

see toodud näide ei olegi miksi küsimus. 3. pööre lihtsalt on teistsugune ja see tuleb pähe õppida. See on keeleajalooliselt nii kujunenud.
Meil on just vastupidine probleem, laps on teistest ca 3-4 aastat ees ja pean talle ise töövihikuid-õpikuid hankima, sest tunnis ingliskeelset raamatut lugeda ei olevat lärmi tõttu võimalik. Lisaks on õpetaja pädev kuni 6. klassi inglise keeles, nii et mu laps peab 8nda klassi õpiku abil ise asjad selgeks saama, tunnis pole küsida kelleltki.

#3031471:

Soovitage eraõpetajat palun või head õpikut, mille abil lapsele ise selgeks asju teha, eriti grammar. Ma oleksin õnnega koos, kui õpiksime sõnavara, sellega oskan vähemalt aidata ja see on puhas päheõppimise vaev. Kuidas aga ise, inglise keelt mitte-eriti-oskavana teha lapsele selgeks, miks siis on don’t ja siin doesn’t, siin nii ja siin naa, see on väga keeruline. Ma suudaks äärmisel juhul keelevaistu pealt öelda, KUIDAS peab olema, aga mitte MIKS peab olema. Õpetaja juures on konsultatsioonis ka käinud, korraks oli abi, aga on selge, et ta vajab pidevat abi.

Kunagi ühes samasuguses teemas kiideti ja soovitati sellist raamatut:
https://www.apollo.ee/english-for-everyone-inglise-keele-grammatika.html

Kusjuures ongi nii, et mõnele lapsele on keel kuidagi youtube jms asjade najal külge jäänud, teisele mitte. Ja siis inglise keele õpetajad liigitavad need youtube-lapsed “tublideks” ja teised “nõrkadeks”. Ka minu muidu kõikides ainetes viieline laps liigitati 3. klassis “nõrkade” hulka ja tulid 2-3-d. Minuarust ei aita muu kui see, et inglise keeles tehakse tasemerühmad, kus valitakse laste tasemele vastav metoodika – sellisel juhul toimub ka areng.

Meie laps vahetas lõpuks kooli ja uues koolis sai oma tasemele vastavasse rühma. Kui enne oli tal inglise keele vastu tekkinud tõrge ja hirm (milleni viis see pidev kahtede-kolmedega “karistamine”), siis nüüdseks oleme sellest üle saanud ja lapsel läheb inglise keeles kenasti. Oska ka juba ilusti rääkida ja saab aru filmidest jms. Ja inglise keele tõttu kadunud koolirõõm tuli ka tagasi.

Eks kindlasti on abi mingitest kursustest ja äppidest (ise kasutame mõlemad lapsega Duolingo äppi ühe teise keele õppimisel), filmidest ja lugemisest. Aga ma isiklikult arvan, et väga raske ongi õppida koos lastel, kellel juba algtase on niivõrd erinev, nagu selle inglise keelega meil on. Mul on tunne, et õpetajad ei ole alati selle tagamaadest ka aru saanud.

Ma läheks ja räägiks esmalt õpetajaga. Uuriks, et mis metoodika järgi ta õpetab ja kas tal on soovitusi, kuidas last aidata.

Teine kommentaar on mul tegelikult veidi kriitiline. Kasvatades ise mitmekeelseid lapsi ja olles just kahe viimase aasta jooksul selgeks saanud uue keele, olles kunagi eestis koois käies võõrkeeletundides väga hädas ja täiesti veendunud, et mul mitte mingit keeleannet ei ole, siis…

mina soovitaks visata selles vanuses ja seisuses lapse jaoks sõnade tuupimise ja isegi osaliselt grammatikareeglite selgitamise täiesti nurka. Keele saab kõige paremini selgeks, kui su on selle vastu huvi! Ja huvi tekkib ja püsib, kui see keel sind kuidagi rikastab, on huvitav ja põnev. Võõrkeel annab võimaluse lugeda erinevaid raamatuid, uudiseid, artikleid. Vaadata saateid, videosid, dokumentaalfilme…. Kuulata laule ja õppida neid kaasa laulma ja mitte ainult sõnadest vaid ka tagamõtetest aru saama. Kui lapsel on programmeerimisehuvi, siis on inglise keeles juhendite ja artiklite lugemine ju väga rikastav. Inglise keeles on nii palju erinevat ja huvitavat materjali asjade kohta, mida eesti keeles pole (kahjuks) kirjutatud, räägitud. Palju inglise keelseid sõnu on võimatu sõna-sõnalt eesti keelde tõlkida.
Samuti tuli mõte, et programmeerimine on ju ka keel! Ehk aitkas, kui luua lapse jaoks seos, et võõrkeele õpe on sarnane nagu programmeerimiskeele õpe – tuleb selgeks saada süntaksi, mustrite ja reeglitega, mis kuidas töötab ja mis järjekorras tuleb öelda/kirjutada. Mis järjekorras on sõnad lauses? Kõik see grammatika on ju puhas programmeerimisreeglistik, ernadid lisaks. Lihtne!

Parim viis keele selgeks saamiseks on unustada ära, et tuleb “pähe õppida”! Vahel selline tuupimine ehk tõesti aitab, aga see peaks tulema loomulikust huvist mitte sundlusest. Kui inimene lihtsalt kuulab ja loeb keelt, sisi talle jääb loomulikult sisse, millal on do või does, et on learn – learned, aga teach – taught .

Võõrkeele oskus on äge! Seda võib ju ka enda kaudu näidata. Iga päev midagi inglise keeles lugeda (näiteks maailmauudiseid, mis eesti kanalistes on nii kehvasti esindatud!) ja siis lapsele rääkida, mida oled tänu keeleoskusele suut teada saanud.