Esileht Koolilaps Inglise keel tavakoolis ja lapse hakkama saamine selles aines

Näitan 7 postitust - vahemik 1 kuni 7 (kokku 7 )

Teema: Inglise keel tavakoolis ja lapse hakkama saamine selles aines

Postitas:

Ehk oskate nõu anda kuidas peaks käituma. Laps õpib tavalises Tallinna koolis 3 klassis. Inglise keel algas 2 klassis, aga see on nö koolipoolne boonus, tegemist ei ole süvaõppega kooliga ega klassiga. Õpetamise meetod ei ole süvaõppe meetod vaid tavakoolidele omane kõnekeele omandamise meetod. Lapsel on teised ained 5 ning probleem on vaid inglise keelega. Tal ei ole üldse annet ega soodumust keelte peale ka. Alguses (eelmisel aastal) suhtusin keeleõppesse kergelt, sest ka õpetaja ütles, et tegemist on sissejuhatava ainega keeleõppesse ja kõik toimubki läbi mängu ja pole vaja pabistada edasijõudmise pärast. Samas hinne keelele pandi näiteks vihiku korra alusel, mitte keele tundmise põhjal. Lapsel on tekkinud väga suur vastuseis keele õppimisse ja ta ei oska ka nt sõnu õppida. Ütleb, et ei jää pähe ja tavaliselt õpime koos sõnu mitu tundi ja paari nädala pärast ta ei mäleta enam neist midagi. Ütleb, et sõnade läbi kirjutamine ei anna midagi, meelde ei jää pikemas perspektiivis niikuinii. Ta on ära õppinud 2 aastaga näiteks vaid mõned värvid ja numbrid ja üksikud tegusõnad. Ta nt ei tea mis on I, me you, vaid ta teab mõnda väljendit, mis sisaldab neid sõnu. Õpitakse väljendeid, nt where are you from ja üksikuid sõnu ei õpita, seega ta ei tea mida need üksikult tähendavad. Minul ka ei ole olnud niipalju oidu ja ka aega ja energiat, et kõik ise algusest peale läbi võtta. Ka laps ei jaksa. Et asi saaks selgeks, peaksime ilmselt 2-3 t päevas sellega tegelema. Õpetajaga olen korduvalt rääkinud, teen seda veel järgmisel nädalal, otseselt mingit muutust ei ole siiani. Mõned tuttavad on soovitanud lihtsalt kasutada jõu meetodit, ehk siis näiteks ei saa telekat vaadata vm sellist, mida ta tahab, enne kui sõnad on peas ja tööd 4 või 5 hindele tehtud. Mina sellist meetodit ei poolda, sest olen ka seda proovinud ja vastuseis on vaid süvenenud. Püüdnud rääkida keele kasulikkusest ja hirmutanud, et jääb suvetööle ja püüdnud rääkida nagu täiskasvanuga, aga abi ikka ei ole. Ta ütleb, et tal ükskõik, ta niikuinii kunagi välismaalasega ei abiellu (tädil on mees prantslane) ega välismaale elama ei lähe. Kas oskate anda nõu kuidas saaks lapse ikkagi keelt õppima ja eelkõige, et taastuks mingigi positiivne hoiak keele suhtes. Tean ju ka, et kui asi üldse ei meeldi, siis ei saa seda ka õppida. Oleme mõelnud ka õpetaja peale, kes tuleks ja tegeleks temaga eraldi, aga siiani on see jäänud veel teostamata, ma ei ole kindel, et see oleks õige lahendus. Ette tänades.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 29.02 20:06; 01.03 10:32;
To report this post you need to login first.

Kahjuks lahendust anda ei oska. Meil oli poisiga sama probleem, raskusi valmistas piirkonnakoolis ainult inglise keel. Nüüd sai koha kesklinna kooli ja seal on hoopis teine keeleõppemetoodika. Kuus kuud õpet teise õpetaja käe all ja teise metoodikaga on imet teinud – minu laps on suuteline inglise keeles suhtlema (sõnavara üllatas mind ennastki). Ja mina mõtlesin, et tal pole keelte peale vähimatki annet.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

http://www.koolibri.ee on tasuta internetiharjutused (e-exercises), mida laps saab lahendada. Need just algajatele mõeldud. Kirjelduse järgi on teil küll eraõpetajat tarvis. See, et teises klassis hinnati vihikuid jms on õige. See on lausa ainekavas kirjas, et esimesel aastal hinnata vaid positiivset tulemust ja negatiivne jätta hindamata. Eesmärk on tekitada armastus keele vastu.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minu laps hakkas inglise keelt õppima 3.klassis ja nemad õpisd alguses just ainult sõnu. Mind jälle aeg-ajalt hirmsasti häiris, et sõna pole mingis väljendis ja kui sõnu kordasime, siis pidi mõned üsna mitmesõnaliselt eesti keeles lahti seletama. Väljendina või kasvõi sõnapaarina oleks palju kergem olnud.
Praegu jääb mulje, et teemagataja lapse keele õppimine on lasteaia tasemel, õpitakse küll mingid laused või salmid ära, aga laps neist midagi aru ei saa. Meil oli lastaias selline inglise keel, viimasel aastal ma lihtsalt enda lapsel seal käis ei lasknud, täiesti mõttetu asi.
Tõepoolest, kas sul laps arvutiga üldse ei mängi? Mul teab esimese klassi laps ka juba üsna palju sõnu, arvutimängudes nad ikka aegajalt midagi kommenteerivad või ütlevad, või kui on ühe mängijaga mäng, siis on seal mingid laused või juhendid, mida peaks lugema.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Paar aastat tagasi oleksin ma võinud kirjutada täpselt sama teksti, mis teemaalgataja. Lapse hirm ja vihkamine keele osas muutusid kuskil kolmanda klassi kolmandaks veerandiks selliseks, et tal oli lihtsam mulle näkku valetada \”kõik on õpitud\” ja leppida kahega, ema kurjustamisega (ja mul ei ole vaikne hääl, kui mind tigedaks ajada) ja õpetaja noomimisega kui võtta kätte ja õppida need sõnad ära.

Jõudu, jaksu, puhanud närvi ja palju head huumorisoont teile! Läheb vaja (kuid kui laps on lihtsalt keeleliselt hilisema arenguga, siis ei ole veel midagi katki).

Mis me siis tegime?
1) Vestlesime kolmepoolselt õpetajaga. Õpetaja rääkis metoodikast ja lapsele tema võimalustest end paremaks muuta.
2) tegime kodus korraliku analüüsi – panime paberile kirja, mida ta kõige enam vihkab keele juures, mis on üldjoontes enam-vähem; millega saab hakkama ja millega mitte. Lisaks mõlemapoolsed ootused ja tegevusplaani. Rääkisingi, et ma ei eelda, et tal ntx. jutustamised või kontrolltööd kohe hästi hakkaksid minema. Neid sõnu, mis teised on õppinud ja tema ei oska, tuleb aegamööda õppida. AGA ma eeldan, et enne sõnadetööd õpib ta korralikult ära käesoleva uniti sõnad.
3) \”I Love English\” õpik – ostsin kirjastusest kontrolltööde komplekti. Enne iga kontrolltööd kirjutasime kodus läbi mõlemad töö variandid. Kerge pettus küll, kuid lapse enesehinnang vajas hädasti tõstmist. Ja isegi kui ta saab selgeks valikuliselt teemasid, on seda rohkem kui üldse mitte millegi selgeks saamine.
4) lõin majja korra – iga jooksev \”5\” inkas on jäätis (ja seda sõltumata muudest sigadustest või nende olemata olemisest). Väike magus lisamotivatsioon ei ole veel otseselt alatu äraostmine.
5) kontrollisin ennast paremini – hoidsin end tema õppimisest eemal ja vastasin ainult tekkinud küsimustele (jube raske on jääda emotsionaalselt optimistlikuks, kui sa emana näed, et laps ei pingutagi või et ta ikka \”üldse ei oska\”).
6) juurutasime sõnade õppimise mehhanismi – iga päev kirjutab 10 sõna ja loeb läbi eile kirjutatud. Töödeks õppides kirjutasin mina paberile eestikeelsed, tema mälu järgi kirjutas ingliskeelsed järgi. Mina parandasin vead, kirjutasin vigased uuesti eestikeelsena välja (uuele paberile). Seejärel kordas tema oma vead üle ja proovis uuesti… ja lõpuks täies mahus terve unit segatud järjekorras uuesti. Reaalselt õppis ta üksi, mina ainult parandasin ja vahel sekka huumoriga norisin mõne sõna kallal (killuke teravamat huumorit aitab teine kord päris hästi asju meelde jätta).
7) hakkasin kontrollima, et töövihik oleks täidetud jooksvalt ja korralikult (ja enam-vähem õigesti) <- see on ka ainuke asi, mida ma siiani iial kontrollinud olen.
8) viiendas klassis tuli uus õpetaja, kes võttis lapse \"puhtalt lehelt\", nägi lapses midagi, mida eelmine õpetaja kas ei märganud või ei osanud sõnadesse panna. Lapses kasvas motivatsioon ja tahe ning asjad hakkasid sujuma iseenesest. Hinded umbes neljad ja viied pooleks ning inglise keel on üks esimesi aineid, mis igapäevaselt ära õpitakse (sealjuures näiteks kirjanditega pusib sõnaraamatu abiga teine kord mitu tundi – aga teeb seda soovi ja emotsiooniga ning hiljem laseb mul vead parandada, kirjutab puhtalt vihikusse ning veel korra või paar mõnele paberile ümber, et teema meelde jääks).

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 29.02 23:41; 01.03 00:02;
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] Su kirjeldus tundub jah juba kuidagi ebanormaalne, sest juba tavakeskonnast (meedia, sots. keskkond) peaks laps omandama piisava hulga ingliskeelset sõnavara.[/tsitaat]
Meie majas ei tulnud ümbritsevast mitte midagi. Laps mingil perioodil vaatas huviga cartoon networki, kuid kuulmisaparaadi lülitas ta selleks ajaks välja. Need mängud, mis vähegi keele alusel klikkimist nõudsid, tunnistas ta igavaks, kui ma ei tõlkinud talle iga sõna (või ei näidanud, et \”iga kord, kui uut mängu tahad, vajuta alumist\”).

Jah, ma olen kohanud lapsi, kel kooli minnes oli inglise keel suus (sama cartoon network + arvutimängud). Ma oma lapse arengu kohta võiks esitada hoopis küsimuse, et mis mõttes leidub lapsi, kes enne kooli ei oskagi korrutada ja jagada ega komadega arvutada – igapäevaselt puutub ju kokku ja nii lihtsad asjad jäävad meelde. Aga see oleks minust egoistlik, eksole!? Jah, minu lapsele jäid. Täpselt samamoodi nagu sõbranna lapsele jäi inglise keel.

Ahjaa, abimaterjaliks veel nii palju, et kui su laps on matemaatiliselt tugev, siis joonista tabeleid: eesti keele käänamistabel ja sinna juurde inglise keele vastavad eessõnad ja asesõnad. Ajad, kõneviisid – kõik tabeldasin märksa varem kui nad koolis emakeelega tabeliteni jõudma hakkasid. Minu jaoks oligi algklasside kõige suuremaks õuduseks tõsiasi, et keeli õpitakse \”tunnetuslikult\”. Ometi on maailmas nii pagana palju inimesi, kes vajavad alla esmalt süsteemi, mille peale tunnetust looma saaks hakata. Viiendast klassist alates hakatakse õnneks lähenema keeltele süsteemselt, kuid sinnamaani tuleb omade jõududega vastu pidada.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 29.02 23:41; 01.03 00:02;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Olen teemaalgataja. Suur suur tänu paljude nõuannete eest. Laps tüdruk ning ta tõesti ei huvitu üldse telekast tulevatest inglise keelsetest saadetest, multikaid on vaadanud ka alati eestikeelseid (Muumid peamiselt pakuvad huvi). Arvuti jm tehnika võiks meie majas olemata olla, sest see ei paku huvi, arvutimänge tõepoolest ei mängi. Mängib nukkudega peamiselt, on tubli spordilaps ja loomad huvitavad ka.Ka käeline tegevus (kunst- ja tööõpetus) on tugev. Matemaatika tugev. Inglise keel oli eelmisel aastal 2 tundi nädalas, sel aastal 3 korda. Emakeel ei ole tugevaim aine, kuna lugemine on kehvem. Selletõttu ilmselt ei sobi ka internetis uurimine. Kirjutamisega seevastu probleeme pole. Kui hinnataks lugemist ja kirjutamist eraldi, siis oleks tal lugemine kindel 4, aga kirjutamine kindel 5. Siiani on vist emakeel paar korda tunnistusel 3 aasta jooksul 4 olnud, sest kirjutamine on tal veatu ja neil hinnatakse ühe hindega. Ise olen käinud süvaõppega klassis ning näen tohutut vahet õppemeetodil. Sain aga palju mõtteid kuidas proovida asju muuta paremaks. Loodan, et mõni õnnestub.:)

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 29.02 20:06; 01.03 10:32;
To report this post you need to login first.
Näitan 7 postitust - vahemik 1 kuni 7 (kokku 7 )


Esileht Koolilaps Inglise keel tavakoolis ja lapse hakkama saamine selles aines

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.