Esileht Ajaviite- ja muud jutud Inimesed, kel “pisarad voolavad”

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 41 )

Teema: Inimesed, kel “pisarad voolavad”

Postitas:
Kägu

Alati, kui lugeda mõne ajakirjanduses kajastatud kurva loo kommentaare, siis leidub mitmeid, kes kirjutavad “pisarad voolavad”, “nutan lahinal” või muid taolisi üliemotsionaalseid purtsatusi. Kas see on mingi moodne viis enda emotsionaalset intelligentsi rõhutada või on tõesti selliseid inimesi, kes teiste kurbadele juhtumitele nii aktiivselt kaasa elavad, et arvuti taga lausa lohutamatult nutavad? Mulle tundub see võlts.

+26
-19
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Neid ju metsikult kes tablette tarbivad, miks nad siis ei peaks nutta lahistama

+14
-6
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Peale rasestumisvastaste pillidega alustamist võin minagi võõraste katsumusi või rõõmu nähes pisara poetada. Tähendab, lahinal nutmist tuleb harva ette, kuid pisarad tulevad ikka väga kergelt.

 

Marley & Me vaatamise ajal tõesti pisarad lausa voolasid 😀

+6
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Neid ju metsikult kes tablette tarbivad, miks nad siis ei peaks nutta lahistama

Tabletid keeravad just vee kinni.

+5
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

teemaalgatuses on kaks absoluutselt eraldiseisvat teemapüstitust:

1) kas kommentaariumit oma pisaravoolust infomeerida on moodne viis enda emotsionaalselt intelligentsust näidata;

2) kas mõni inimene on päriselt nii emotsionaalne, et võõrastele nuttes kaasa elab.

kindlasti on palju neid inimesi, kes võhivõõra, lehes loetud-teles nähtud, inimese murele pisaraid valades kaasa elavad, mina ka näiteks.

kindlasti on pisardajate hulgas vaid mõned väga üksikud, kes peavad vajalikuks pisaravoolust teistele teada anda.

+8
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ole ikka täpne. Perekoolikate lemmikväljend on “loen ja pisarad LIHTSALT voolavad”. Need on need samad, kellel on imearmsad lapsed, aga mees millegipärast joob koos sõpradega. Nad kasutavad väga palju ka sõna supper. Eks nad sellised vähe lihtsameelsed ole.

+17
-7
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina võin vabalt selline olla. Peale laste sündi olen muutunud väga emotsionaalseks. Tulevad väga kergelt pisarad nii rõõmust kui ka kurbusest. Aga kuskil ma nii ei kommenteeri vaid lihtsalt väldin kõike, mis võib pisarad välja kiskuda. Endal on ka halb, aga arsti juurde ka ju selle probleemiga ei lähe

+12
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ole ikka täpne. Perekoolikate lemmikväljend on “loen ja pisarad LIHTSALT voolavad”. Need on need samad, kellel on imearmsad lapsed, aga mees millegipärast joob koos sõpradega. Nad kasutavad väga palju ka sõna supper. Eks nad sellised vähe lihtsameelsed ole.

Kuna sa nii täpselt tead, siis eeldan, et kirjeldad ennast.

 

+2
-10
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma küll selliseid kommentaare ei kirjuta, aga ma vist olen sündisin nö silmad märja koha peal. Rasedustega läks asi millegi pärast veel hullemaks.

Ma arvan, et ekstreemseim näide minu puhul on nukufilm “Kubo ja kaks pillikeelt”, mis oma olemuselt oli laste seiklusfil. Ma hakkasin lahistama filmi alguses ja pärast lõppu ei saanud ka enam pidama. Ja see polnud isegi päris elu vaid fiktsioon. Keskmine laps ei oska isegi traagikat näha selles, aga mulle läks kohutavalt hinge.

Samamoodi võin nutta kui loen mõne traagilise õnnetuse kohta. Aga see pole kunagi olnud miski, mis mu elu hiljem segaks. Loo kuulamise ajal on lihtsalt kohutavalt kurb ja ajab nutma.

Ühtegi psüühilist haigust mul pole, ühtegi rohtu peale palderjani ma elus võtnud pole närvide rahustamiseks. (Ja sedagi veidi teistsugustel puhkudel.)

Igapäevaelus olen ka igati stabiilne. Ei lähe kergelt närvi ega solvu ega löö kunahi lamenti. Lihtsalt kurvad looma- ja inimsaatused lähevad kohutavalt hinge.

Ahjaa, keegi kommenteeris eespool, et need on ilmselt need, kes rõhutavad imeilusaid lapsi… Mind on alati veidi kurjaks ajanud, et kas siis kui oleks kole laps, kas siis oleks vähem kahju tema kurva saatuse üle…

 

+12
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Samamoodi võin nutta kui loen mõne traagilise õnnetuse kohta. Aga see pole kunagi olnud miski, mis mu elu hiljem segaks. Loo kuulamise ajal on lihtsalt kohutavalt kurb ja ajab nutma.

Ma nutsin südamest, kui see Saaremaa õnnetus (kolm hukkunut) juhtus.

+1
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mind ajavad kergesti nutma olukorrad, kus lastega, vanainimestega või loomadega ebaõiglaselt käitutakse. Näiteks kui mõnelt vanainimeselt petetakse kinnisvara välja või keegi vägivallatseb nendega.

Laste ja loomadega sama lugu, ei kannata üldse, kui endast nõrgemaid kiusatakse või piinatakse. Sellistes olukordades tahaks küll karmasse uskuda.

Samas pole ma kunagi oma empaatiat kuskil eksponeerinud ja ei tea ka oma lähedaste, tuttavate hulgas sellist käitumist.  Pigem hakkan mõtlema, kas ja kuidas ma aidata saan, kas on midagi, mida ma saan nende aitamiseks ära teha.

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ole ikka täpne. Perekoolikate lemmikväljend on “loen ja pisarad LIHTSALT voolavad”. Need on need samad, kellel on imearmsad lapsed, aga mees millegipärast joob koos sõpradega. Nad kasutavad väga palju ka sõna supper. Eks nad sellised vähe lihtsameelsed ole.

Vat see on küll hästi kokku võetud! Niimoodi kõlabki ühe harimata maanaise iseloomustus.

+1
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ole ikka täpne. Perekoolikate lemmikväljend on “loen ja pisarad LIHTSALT voolavad”. Need on need samad, kellel on imearmsad lapsed, aga mees millegipärast joob koos sõpradega. Nad kasutavad väga palju ka sõna supper. Eks nad sellised vähe lihtsameelsed ole.

Kuna sa nii täpselt tead, siis eeldan, et kirjeldad ennast.

Siin keskkonnas surfates ja elementaarset tähelepanuvõimet (on sihuke omadus inimestel, saan aru, et sinule võõras teema) omades ei pea isiklikest kogemustest  “nii hästi teadma” – piisab olla Perekooli klient ning lugeda siit-sealt erinevaid teemasid, et selline tabav kokkuvõte teha. Ära solvu siis kohe!

+2
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Sellistes olukordades tahaks küll karmasse uskuda

Miks mitte saatusesse? Miks see indiakeelne sõna su arvates mõjuvam on vs kena emakeelne “saatus”? Viimane pole nii bheen, jah?

+4
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Alati, kui lugeda mõne ajakirjanduses kajastatud kurva loo kommentaare, siis leidub mitmeid, kes kirjutavad “pisarad voolavad”, “nutan lahinal” või muid taolisi üliemotsionaalseid purtsatusi.

Vanasti, kui miski vihastas, siis räägiti: “Mul läks kops üle maksa, kui ma kuulsin, et…” Nüüd on “kops üle üle maksa” üsna ära unustatud, pole ammu enam kuulnud kedagi nii rääkimas. Aga mõnda aega tagasi oli popp öelda näiteks: “Vihastasin ennast seaks!” (Mis praegu on popp öelda, kas teie teate?) Mõlemad on liialdavad – ei lähe tegelikult inimesel kops paigast ära ega muutu ka inimene seaks, kui ta millegi peale vihastab. Aga neid väljendeid ei tulegi võtta sõna-sõnalt, eks, need väljendavad emotsiooni.

Tõsi küll, segadusseajav on siin see, et kui “seaks vihastamise” jms. väljenditega on selge, et seda tegelikult juhtuda ei saa (järelikult väljendab inimene emotsiooni), siis “nutsin lahinal” ja “pisarad voolavad” puhul jääb segaseks, kas inimene tõepoolest nuttis või tuleb seda tõlkida kui: “seda uudist lugedes muutusin väga kurvaks”, “see uudis šokeeris mind”.

mingi moodne viis enda emotsionaalset intelligentsi rõhutada või on tõesti selliseid inimesi, kes teiste kurbadele juhtumitele nii aktiivselt kaasa elavad, et arvuti taga lausa lohutamatult nutavad? Mulle tundub see võlts.

Ühest vastust teemaalgataja küsimusele vaevalt on võimalik anda – nii ja naa, ilmselt. Mõni väljendab ennast nii, sest talle on igapäevakõnes kurvakstegeva asja puhul harjumuspärane öelda: “pisarad voolavad”.  Mõnelt teisel aga hakkavad tõesti silmist pisarad voolama, kui näeb telekast kurba lugu, loeb netist kurba uudist.

Mis see lahendus siis oleks? Kutsuda inimesi võtma kurvastamise/šokeerumise puhul võtma käibesse mõnda teist väljendit, et millest oleks kohe aru saada: “see on nüüd kujundlik väljend, seda ei pea sõna-sõnalt võtma!” Eks tee proovi, teemaalgataja 😛

+1
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ole ikka täpne. Perekoolikate lemmikväljend on “loen ja pisarad LIHTSALT voolavad”. Need on need samad, kellel on imearmsad lapsed, aga mees millegipärast joob koos sõpradega. Nad kasutavad väga palju ka sõna supper. Eks nad sellised vähe lihtsameelsed ole.

Vat see on küll hästi kokku võetud! Niimoodi kõlabki ühe harimata maanaise iseloomustus.

Tundsid ära?

0
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minul voolavad pisarad vägisi ja vastu tahtmist, kui kuulan teatud muusikat või vaatan mõnda filmi, vahel ka raamatut lugedes, aga siis peab olema väga hästi kirja pandud. Nii et kunstilised kujundid ja fiktiivsed stseenid , aga ka ülipidulikud või võimsad hetked ajavad mind sageli nutma ja mul on piinlik.

Reaalsed õnnetused ei pane mind kunagi nutma. Nutmine oleks minu tunnetust mööda liiga kerge reaktsioon – nutt nõuab teatud lõdvestust, jõudu. Reaalne õnnetus ja lein panevad mind tarduma. Ma tardun ja võin selles olekus olla tunde või päevi, sõltuvalt sellest, kui lähedalt mind miski puudutab. Lahinal nutta ma raskete õnnetuste või ka lähedase surma puhul ei suuda. Olen mõelnud, et ilmselt ei suudaks ma nutta isegi oma lapse surma puhul. Küll aga võib nutt tulla nädalaid või isegi kuid pärast sündmust, mis mind on isiklikult puudutanud. Võõraste katastroofide puhul ei tule üldse.

+4
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sellistes olukordades tahaks küll karmasse uskuda

Miks mitte saatusesse? Miks see indiakeelne sõna su arvates mõjuvam on vs kena emakeelne “saatus”? Viimane pole nii bheen, jah?

Sest need on kaks väga erinevat mõistet.

+5
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ole ikka täpne. Perekoolikate lemmikväljend on “loen ja pisarad LIHTSALT voolavad”. Need on need samad, kellel on imearmsad lapsed, aga mees millegipärast joob koos sõpradega. Nad kasutavad väga palju ka sõna supper. Eks nad sellised vähe lihtsameelsed ole.

Vat see on küll hästi kokku võetud! Niimoodi kõlabki ühe harimata maanaise iseloomustus.

Eesti traditsiooniline haridus on küll rõhutanud emotsionaalsuse ohjeldamist. Koolitatud inimene hoiab oma emotsioone filtri taga ja doseerib neid ettevaatlikult. Väga emotsionaalset väljendumist Eesti kontekstis võis tõesti oodata pigem lihtsalt külatädilt/onult – et lähed maale ja siis seal heinamaal vikati najal või poe juures, vaat, inimesed käituvad teistmoodi (vabamalt, emotsionaalsemalt).  Kui aga taasiseseisvudes kasvõi soomlase külalised Eestisse tulid, siis tundusid nad kuidagi liiga filtrivabad (soome õpetaja näit. astus Eesti koolis ruumi, hüüdis valjult: “Hei!” ning kallistas esimest talle nunnult otsavaadanud õpilast) ja liiga “külatädilikud” oma käitumiselt. Eestastel oli nagu ebamugavgi, ei ei teadnud, kuidas nendega olla – kas peaks ise ka… ? (no ja mis rääkida veel lõunapoolsematest tegelastest, appi!).

Kas see, et emotsionaalsema käitumise järgi tunned ära lihtsama,  vähese haridusega inimese, praegusel globaliseerumise ajal  (kui Eestis sünnipäevadel kolleege kallistatakse jms. vabamat/emotsionaalsemat käitumist lubatakse, ka ontlike inimeste puhul) enam kehtib  – raske öelda.

0
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ole ikka täpne. Perekoolikate lemmikväljend on “loen ja pisarad LIHTSALT voolavad”. Need on need samad, kellel on imearmsad lapsed, aga mees millegipärast joob koos sõpradega. Nad kasutavad väga palju ka sõna supper. Eks nad sellised vähe lihtsameelsed ole.

Vat see on küll hästi kokku võetud! Niimoodi kõlabki ühe harimata maanaise iseloomustus.

Päris kindlasti ei ole realistlikud ja kahe jalaga maa peal olevad maanaised sellised, olgu nad siis lihtsameelsed.
Just linnatibid on need üle võlli väljendite kasutajad.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minul pärast laste sündi tekkis selline piinlik omadus, et iga südamlikum asi, tänamine, rõõmsad asjad jne, panevad mul silmad veekalkvele. Ja filmide ajal või kurbade saadete ajal sõnaotseses mõttes voolavad pisarad ojana, kuigi ma isegi ei pruugi nii kohutavalt kurvana end tunda. Olukordades, kus teistele ei taha näidata, et sind veidrad asjad nutma ajavad, olen püüdnud pisaraid tagasi hoida aga ega see eriti lihtne küll ei ole.

Aga teemaalgatajale ütleks, et piltlik kõneviis on täiesti lubatud ja kõike öeldut ei pea sõna- sõnalt võtma. Reeglina on ju konteksti järgi üsna kerge ära tabada, kas tegu on otsese kõnega, või piltliku eneseväljendusega.

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ole ikka täpne. Perekoolikate lemmikväljend on “loen ja pisarad LIHTSALT voolavad”. Need on need samad, kellel on imearmsad lapsed, aga mees millegipärast joob koos sõpradega. Nad kasutavad väga palju ka sõna supper. Eks nad sellised vähe lihtsameelsed ole.

Vat see on küll hästi kokku võetud! Niimoodi kõlabki ühe harimata maanaise iseloomustus.

Tundsid ära?

Jah, ma tõesti tunnen paari sellist inimest. Lisaks loen sotsiaalmeediat ja sealtki on see kõik silma jäänud.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Sellistes olukordades tahaks küll karmasse uskuda

Miks mitte saatusesse? Miks see indiakeelne sõna su arvates mõjuvam on vs kena emakeelne “saatus”? Viimane pole nii bheen, jah?

Sest need on kaks väga erinevat mõistet.

Palun selgita!

+2
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Millegipärast meenus kohe “Tuulest viidud”, kus naised kogu aeg nutta lahistasid ja Scarlett mõtles, et mida värki. Ilmselt kipub see nii olema, et paljud naised on päris emotsionaalsed. Ise olen ka pigem Scarletti tüüpi selles osas. Mäletan, et esimest korda elus nutsin ebaobjektiivsel (st mitte otseselt mind puudutaval) põhjusel siis, kui teismelisena vaatasin “Kleopatrat” Elizabeth Taylori ja Richard Burtoniga. Ja kui nad mõtlemad koos surra otsustasid. See oli nii hästi mängitud ja mõjuv, ja ma ehmatasin päris ära, et appi, mis nüüd juhtus. 😀 Reeglina mind kassid, koerad, lapsed jne nutma ei aja. Võin olla kurb, kaasa tunda kellelegi jmt. Aga inimesed ongi ju erinevad, ega keegi ise oma emotsionaalsuse astet ju ei vali.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ole ikka täpne. Perekoolikate lemmikväljend on “loen ja pisarad LIHTSALT voolavad”. Need on need samad, kellel on imearmsad lapsed, aga mees millegipärast joob koos sõpradega. Nad kasutavad väga palju ka sõna supper. Eks nad sellised vähe lihtsameelsed ole.

Vat see on küll hästi kokku võetud! Niimoodi kõlabki ühe harimata maanaise iseloomustus.

Päris kindlasti ei ole realistlikud ja kahe jalaga maa peal olevad maanaised sellised, olgu nad siis lihtsameelsed.

Just linnatibid on need üle võlli väljendite kasutajad.

Täitsa võimalik. Mina teen vahel maakal ja maakal, üks neist on elukohaga maal, teine peast maakas. Need viimased elagu kus tahes või nagu öeldakse – prae või või sees ja kuldpannil, paremaks ikka ei lähe.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Sellistes olukordades tahaks küll karmasse uskuda

Miks mitte saatusesse? Miks see indiakeelne sõna su arvates mõjuvam on vs kena emakeelne “saatus”? Viimane pole nii bheen, jah?

Sest need on kaks väga erinevat mõistet.

Palun selgita!

Saatus viitab üleüldiselt mingile teatud hulgale sündmustele, mida usutakse, et need on ettemääratud

Karma ehk tegu. Iga keha, kõne või meelega tehtud tegu kannab vastavaid tagajärgi ehk teovilju.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Sellistes olukordades tahaks küll karmasse uskuda

Miks mitte saatusesse? Miks see indiakeelne sõna su arvates mõjuvam on vs kena emakeelne “saatus”? Viimane pole nii bheen, jah?

Sest need on kaks väga erinevat mõistet.

Palun selgita!

Saatus viitab üleüldiselt mingile teatud hulgale sündmustele, mida usutakse, et need on ettemääratud

Karma ehk tegu. Iga keha, kõne või meelega tehtud tegu kannab vastavaid tagajärgi ehk teovilju.

Jajaa, igal teol on tagajärg ja see ongi saatus. Ise kujundad oma tegude ja tagajärgedega saatuse. Ettemääratust usuvad lapikmaalased ja muidu rumalad. Seega ei maksa demagoogitseda.

+1
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Jajaa, igal teol on tagajärg ja see ongi saatus. Ise kujundad oma tegude ja tagajärgedega saatuse. Ettemääratust usuvad lapikmaalased ja muidu rumalad. Seega ei maksa demagoogitseda.

No pole ikka päris üks ja sama. Sünnib inimesi, kes terve elu ei tee isegi ühtki liigutust, ei suuda iseseisvalt midagi teha, rääkimata mingist tagajärgedega teost.  Samas on selline elu(vegeteerimine) tema saatus.
Karmal ja saatusel on väga suur vahe.

+4
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ja mille poolest teised kommentaari- purtsastused paremad on!?  Üks tühipaljas lahminen ainult.

Kas  pisarad ei ole mitte  elu loomuliku osa. Las igaüks ise otsustab millal nutab ja miks nutab.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Karma ehk tegu. Iga keha, kõne või meelega tehtud tegu kannab vastavaid tagajärgi ehk teovilju.

 

?? Aga kannabki ju. Alati. Miks seda mingiks müstiliseks “karmaks” vaja nimetada on? See on lihtsalt elu.

+2
-3
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 41 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Inimesed, kel “pisarad voolavad”