Et kui ma mune ei tarbiks, hakkaksid kanad munema harvem või?
Ma saan maailma muuta paremaks paigaks, mitte tarbimist lõpetades vaid tehes paremaid valikuid. Ostes mune, piima ja liha mahefarmidest. Eelistades kodumaist (et toode ei peaks reisima teisest “maailma otsast” ja kasusaajaks on kohalik ärimees.
Ükski äärmus pole hea!
Kana muneb loomulikul teel kord kuus ühe muna, nii nagu menstruaaltsükkel toimib.
Ülejäänu on inimese sekkumine. Googelda veits.
Sa oled kahjuks asjadest väga valesti aru saanud. Kanalised, ka metsikud, munevad hooajal iga päev ühe muna ja siis kui paras ports munetud(kui juhtub osa mune või terve pesatäis hukka saama, muneb uue), hakkab kanalise emaslind kurna hauduma. Arenema hakkavad munad edasi siis, kui emaslind neid hauduma asub. See tagab, et kõik tibud kurnas kooruvad mõne päeva jooksul ja saavad siis koos emaslinnuga toiduotsingutele minna. Põhimõtteliselt ka kodukanad munevad kurna kaupa, ainult et kui kanal puudub haudeinstinkt või pidevalt munad ära korjata, siis pikka vahet soodsatel keskkonnatingimustel pole. Ebaõnnestunud pesitsemise korral teeb enamus väiksemaid linde veel samal hooajal uue katse, mõned linnuliigid kasvatavad ka meie kliimas ühel hooajal mitu pesakonda üles, kui vaid pesitsustingimused ja toidubaas head on.
Kana munemise ja menstruatsiooni seostest olen varem ka siia kirjutanud, seepärast pikalt ei viitsi, aga kanal pole emakat, seega ei saa ta menstrueerida. Kanal on munasarjad nagu inimesel ja kui munarakk on valmis küpsenud, see vabaneb munasarjast (nimetatakse ovulatsiooniks). Edasi saab muna kana keha läbides munakatted peale ja väljub. Kui kanakarjas on ka kukk ja see on viljakas ja võimeline kanaga paarituma (minul on pisitilluke kukk, kes enamuse tõugude kanasid viljastada ei suuda), siis viljastumine toimub vahetult pärastmunaraku vabanemist munasarjast ja enne munakatete peale saamist. Kui kukke ei ole, on munad kõik viljastamata.
Eestis kanasid hormonaalselt minuteada ei töödelda ja antibiootikume broilerite kasvatamisel ei kasutata. Eestis ei kärbita ka kanadel nokki (loodan, et see saab ka mujal keelustatud, sest see on rõve ja ebavajalik). Broilerkrossid on sellise ebanormaalse lihasmassiga ja kiire kasvuga pika aretustöö tulemusena. Kes endal üle talve neid kasvatanud on, on rääkinud, et aastased pidid nii 5 kg ringis kaaluma. Neil on võime end ka sõna otseses mõttes lõhki süüa, kuigi seda vist tuleb harva ette, aga nende toiduhulka tuleb tõepoolest piirata. On ka vanu lihakanatõuge ja liha-muna tõuge, kel on suur mass. Endalgi olnud mõned selliste tõugude esindajad. Nemadki on täiskasvanuna 3-4 kg rasked (kanad, kuked veel suuremad), kuid nad on proportsionaalsed ega söö end haigeks.
Veised ja teised sõralised ongi ka looduses igal aastal tiined, tegelikult on igal aastal tiined väga-väga paljud loomaliigid. Mõned ka mitmeid kordi aastas (näiteks hiired, rotid).
Nii et kahjuks pole ükski su väide pädev. Tunnen mitmeid vegetaarlasi, võibolla mõni neist on ka päris vegan, aga nemad selliste rumalustega ei hiilga. Teed veganitele häbi. Või oligi see su eesmärk?
Minul pole selle vastu midagi, kui keegi eetilistel või religioossetel kaalutlustel vegan on. Aga arvestama peab, et toidust ta kõiki vajalikke toitaineid ja vajalikes kogustes kätte ei saa, seega on tarvis toidulisandeid tarbida ja regulaarselt vereproovidega tervist kontrollida. Looduskaitselistel eesmärkidel veganlus on rumalus. Jah, loomalihast võib loobuda ja võiks eelistada looduslähedaselt peetud loomade-lindude saadusi, kuid toitumisega keskkonda hoida saab siiski hoolikalt koduümbruses toodetud toitu tarbides, mitte veganina. Eestis sel eesmärgil vegan olla on väga niru, tasub siis juba Indiasse kolida ja seal kohalikku tarbida. Aga toidulisanditest ei pääse sealgi.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 11.06 21:37; 12.06 12:36;