RE: Inimesed siin ja võõrsil
Minu esimesed kuud v2lisriigis elades t6id mulle palju yllatusi. Igas valdkonnas.
-Yllatus, et lastele p66ratakse palju rohkem t2helepanu ja nende arvamusi v6etakse rohkem arvesse. Olin harjunud, et Eestis on pigem (ei yldsusta, r22gin enda elu jooksul kogetust) lapsed vaiksemad, tagasihoidlikumad, vanemate inimestega pole nii suurt suhtlemist ja kontakti. Imestama pani ka, et nt suurte vendade-6dede (al 16-20a)jaoks on normaalne vahel h2ngima minnes oma vaikesi 6desi-vendi kaasa v6tta. Eestis suhtuvad noored lastesse pigem kui tattidesse 🙂
-Yllatus, et v6hiv66rad inimesed on yksteise vastu v2ga viisakad ja positiivsed. nt pagariarisse astudes ei ytle vaid myyja sulle tere, vaid ka k6ik sabas ootavad kliendid. Sa saad pidevalt naeratuste ja positiivse suhtluse osaliseks. M66da t2navat k2ies, juhul kui t2nav on v2ike ja inimesi v2he, 6eldakse yksteisele tere. M2letan, et Eestis lyyakse pilk t2naval maha yksteisest meetri jagu m66dudes, isegi nende poolt, kes on 20 aastat yhel ja samal v2ikesel t2naval elanud.
– Huvi teiste inimeste k2ek2igu vastu on suurem. Ka hoolivus, sallivus, austus.
Vahel Eestis kylas k2ies on v2ga n2ha, et eestlane on pigem endassesulgunud, vaikne, t6sine, liigagi sageli kriitiline ja rassistlik. Arvamusi 6eldakse sageli v2lja aga tihti neid p6hjendada ei osata. V2lisriikides on juttu rohkem, p6hjendatakse enda arvamusi, ollakse rohkem tolerantsemad jne. Tuleb meelde see \”6htus66k viiele\” kus vanat2dike targalt jagas oma \”elut6desi\” ja lajatas, et v2lismaa mehega ei k6lba elada ja k6ik, kes kord proovivad, tulevad niikuinii tagasi ja ei sellest asja saa. L2hemalt uurides tuli v2lja, et t2dil endal polnud yhtegi tuttavat, kes oleks v2lismaale l2inud ega ka yhtegi, kellel oleks v2lismaa kaaslane. Aga jutt ja elut6de laoti v2lja kui omast kogemusest.
Minu onu teeb alati rassistlikke nalju ja kui jutuks on \”neegrid\”, on ta raevu t2is ja esimene, kes s6na v6tab. Kyll need on ahvid ja lollid yrgajas elavad elajad. Ise pole ta aga elu sees yhegi neegriga s6nakestki r22kinud. Kuni yhe puhkusereisini, kus ta sai tuttavaks kohaliku mustaga, kes oli t2iesti tavaline normaale inimene. Onu oli vaimustuses ja k2is mehega kalal, 6ppis temalt nii m6negi nipi ja tagasi tulles n2itas k6igile uhkusega pilti, kus ta musta mehega k6rvuti on. Milleks siis k6ik see rassism??
Vaatan, et sain ainult m6ne n2ite kirjutada, tegelikult on neid mustmiljon aga ei hakka juttu liiga pikaks ajama.
Ma armastan oma kodumaad ja Eestlasi (kuigi vihkan netis vohavat ylekohut ja p6hjendamatut viha absoluutselt k6ige vastu, mis on uus/v66ras/tudmatu/erinev).
Tean, et ka ise ajasin oma \”tatikast\” v2ikevenda eemale kui pubekana oli vaja s6brantsiga h2ngima minna ja kuhugi poodi astudes ma kohe laialt naeratama ei ka ei hakanud. Elu v2lisriigis on mulle n2idanud uut l2henemist ja suhtumist nii paljudele asjadele. Tunnen, et see on mind muutnud. Tunnen ka, et Eestis k2ies panen liiga k6vasti t2hele erinevusi. Tihti p6hjustab see pettumust ja kurbust. K6ige rohkem hakkab silma just see l6putu kriitika ja 2rapanemine. M6tlen selle all eriti avalikku elu. Ja need kommentaarid igal pool. Mitte kusagil mujal maailmas ei ole ma kuulnud, et inimestega juhtunud 6nnetusi ja surma parastatakse.
Parastatakse,kui kellegil l2heb halvasti, kui keegi on kellegi maha j2tnud, kui keegi on l2hedase kaotanud jne. Viimane piisk karikasse oli lugeda kommentaare, kus praktiliselt k6ik kommenteerijad olid 6nnelikud, kui Austraalias oli paat p6genikega vastu karisi l66nud. Piltidel oli n2ha uppunud lapsi ja naisi ja need pildid panid eestlased parastama ja juubeldama. Lihtsalt idee, et pardalolijad olid musta nahav2rviga ja tahtsid paremat elu, oli eestlase jaoks piisav, et nad naeratusega surma m6ista.