Esileht Pereelu ja suhted Inimlikud tunded

Näitan 23 postitust - vahemik 1 kuni 23 (kokku 23 )

Teema: Inimlikud tunded

Postitas:
Kägu

Viimastel päevadel on meedias korduvalt kirjutatud leinavatest jääkarudest, kes kaotasid poja. Kas teie koduloomad tunnevad inimlikke tundeid? Kas isane koer või isane karu saab aru, et emasloom sünnitas tema poolt sigitatud pojad?

+4
-9
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Koerad pidid küll arusaadavalt tundma kiindumust, rõõmu, igavust, igatsust, leina jne. Mul endal ei ole koera olnud, ainult kasse. Nendest seda kõike otseselt aru ei saa. Saab aru, kui nad tunnevad ennast mugavalt või on erutatud või põnevil või ärritunud.

Isasloomadel vist oma poegadega mingit erilist sidet ei ole, need liigid, mille isased hoolitsevad poegade eest, vaevalt et geneetilist samasust tunnevad – aga äkki keegi, kes paremini teab, paneb mõne lingi. Noh, metsalindudel ju nii emane kui isane võivad toita rahumeeles hoopis teisest liigist linnupoega (käopoega).

Mis pani mind otsima materjali kägude sigimiskäitumise kohta, ja leidsin sellise huvitava hüpoteesi, miks “kasuvanemad” võõrast tibu toidavad: “Hoopis isevärki seletusena on oletatud, et kasuvanematel tasub käopoja eest hoolitseda selleks, et tõestada paarilisele ja teistele liigikaaslastele oma kvaliteeti varustaja ja hoolitsejana ning omandada samal ajal poegade kasvatamiseks vajalikke kogemusi: nii saab valmistada ette soodsa pinnase, et järgmise hooaja sigimine õnnestuks. Kes aga käopoega nähes kohe käega lööb ja suvi otsa niisama, saba seljas, ringi lendab, võib järgmisel aastal uuesti tühja küna ees seista: kaaslastena eelistatakse ennast tõestanud kogenud linde.” (Allikas.)

+4
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Emasloomad tunnevad täiesti kindlalt leina, kui sünnib surnud poeg või vastsündinu sureb. Emainstinkt on nii suur, et siis mõnikord emakoer “lapsendab” mõne teise loomapoja, mõnikord isegi pehme kaisuka, keda tassib ja hoolitseb.  Isasloomade kohta ei tea, koertel ka ju ei ole päris paarisuhet, vaid emane hoolitseb poegade eest (kuigi nt hundid kasvatavad poegi paaris).

Teine asi, et inimestele meeldib loomi “inimlikustada”, neile inimlikke emotsioone ja tundeid külge pookida.

+12
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kunagi mingis loodus-dokumentaalis rääkis, et emaskaru paaritub mitme isasega, et kõik need isased arvaksid, et nende poeg ning maha ei murraks. Seega ju nad ikka aru saavad, kas on oma või võõras…

Ma pole kindel, kas loomadel on inimlikud tunded, aga tunded on neil küll. Ilmselt pole tegu otseselt inimlikkusega vaid lihtsalt emotsiooniga, lõppeks on ju ka inimene loomariigi osa. See, kui selgelt tunded avalduvad, sõltub juba konkreetsest loomaliigist ja isendist (nagu inimestegi puhul).

+7
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Viimastel päevadel on meedias korduvalt kirjutatud leinavatest jääkarudest, kes kaotasid poja. Kas teie koduloomad tunnevad inimlikke tundeid? Kas isane koer või isane karu saab aru, et emasloom sünnitas tema poolt sigitatud pojad?

Oh see pole veel midagi, aga kui riigile hakatakse inimlikke omadusi külge poolima, see on kordades hullem. Riik ei hooli, riik ei märka, riik ei tee seda ja toda. Noo see on nii jabur. Riik ei ole inimene, riik on nagu auto või külmkapp, kellel pole mingeid huvisid. Huvisid on inimestele, kes on võimul või kes töötavad ametnikena. Nii et jääkarud on veel selline enamvähem talutav asi, aga kui riigist räägitakse kui inimesest, on see lausa demoniseerimine ja deemoni loomine.

+3
-7
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Küsimuse püstitus juba on täiesti mööda.

Tunded on kõigil loomadel, lisaks instinktidele (mis on ka inimestel). Tunded ei ole midagi niisugust, mis oleksid ainuomased inimesele, lihtsalt inimesed väljendavad neid rohkem selliselt et teised ka aru saavad, samas eks ole ka niisuguseid inimesi, kelle puhul võib küll arvata seda, et ta ei ole üldse emotsioonideks võimeline.

Loomad tunnevad rõõmu, kurbust, ka leina, hirmu, viha. Näiteks varesed võivad sulle kätte maksta kui sa neid kiusanud oled, kass läheb kuseb kindla inimese saapad täis jms. Ei ole nii, et ainult saaks süüa ja pai ükskõik kelle käest. Loomad tunnevad ka armukadedust jne. Elevandid näiteks on kuulsad selle poolest, et leinavad kogu karjaga. erinevaid näiteid on väga palju.

Loomade ja inimeste suurim erinevus on vast see, et loomad on oma tunnetes vahetumad. Kes vähegi viitsib mingeid loomi rohkem jälgida, see ilmselt ei kahtle selles, et loomadel on erinevad tunded.

+7
-6
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kas teile tundub, et need koerad on väga näljased või on neil väga kõva pisshäda? Või mis neil viga võiks olla küll?

https://www.youtube.com/watch?v=RKBcs9tNWg8

0
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kas teile tundub, et need koerad on väga näljased või on neil väga kõva pisshäda? Või mis neil viga võiks olla küll?

https://www.youtube.com/watch?v=RKBcs9tNWg8

Nad annavad märku, et said kokku koerakarjas kõrgemal hierarhilisel tasemel oleva peniga. Koerad on karjaloomad. Kui pole ammu näinud, siis on vaja lipitseda. Instinktiivne käitumine.

+1
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Emasloomad tunnevad täiesti kindlalt leina, kui sünnib surnud poeg või vastsündinu sureb.

Sellepärast paljude liikide emasloomad siis oma surnult sündinud pojad ära söövadki? Osad stressis olles lausa tapavad ja siis söövad.

+1
-8
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mul tuleb sellega Sergei Jessenini “Laul koerast” meelde. Lugesin millalgi 25 aastat tagasi, aga siiamaani on meeles luuletus koerast, kelle kutsikad peremees jõkke ära uputab ja kuidas koer siis muudkui jõe ääres passib, et äkki leiab need veel üles. Lõpuks: “Nii nagu siis, kui leiva pähe antakse kivi, kesk hangesid, koera silmadest kuldsed tähed lumme hääletult langesid”.

+4
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Viimastel päevadel on meedias korduvalt kirjutatud leinavatest jääkarudest, kes kaotasid poja. Kas teie koduloomad tunnevad inimlikke tundeid? Kas isane koer või isane karu saab aru, et emasloom sünnitas tema poolt sigitatud pojad?

Oh see pole veel midagi, aga kui riigile hakatakse inimlikke omadusi külge poolima, see on kordades hullem. Riik ei hooli, riik ei märka, riik ei tee seda ja toda. Noo see on nii jabur. Riik ei ole inimene, riik on nagu auto või külmkapp, kellel pole mingeid huvisid. Huvisid on inimestele, kes on võimul või kes töötavad ametnikena. Nii et jääkarud on veel selline enamvähem talutav asi, aga kui riigist räägitakse kui inimesest, on see lausa demoniseerimine ja deemoni loomine.

Sinu jaoks on ilmselgelt ülekantud tähendus ja kõnekujundid tundmatu mõiste …

+1
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Meie pere isased koerad tunnevad küll oma kutsikad ära ja koeraema laseb isa (aga mitte teisi isaseid) kutsikaid vaatama. Tunnevad ära ka hiljem, täiskasvanud järglasi, ehk seetõttu, et on neid titest peale näinud.

Tunded on muidugi ja arvata, et inimestel on mingid kõrgemad tunded, on naiivne. Pigem on inimestel keerukaid ja vastakaid tundeid, mida nt koertel ei ole, sest meil on hoopis enam arenenud eesmised ajusagarad, mis meie elu keerukamaks ajavad. Loomad kiusu ei aja ja inimese moodi kätte ei maksa (kass siristab saabastesse enesekehtestamiseks – pole vast päris sama, mis kättemaks, kuigi ka kättemaksus on enesekehtestamise soov).

 

+4
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Viimastel päevadel on meedias korduvalt kirjutatud leinavatest jääkarudest, kes kaotasid poja. Kas teie koduloomad tunnevad inimlikke tundeid? Kas isane koer või isane karu saab aru, et emasloom sünnitas tema poolt sigitatud pojad?

No kuna emasel karul intinkt käsib peale poegimist poga imetama ja poja eest hoolitsema hakata  – ning siis äkki polegi seda, kelle eest hoolitsema hakata – kindlasti on emasloom segaduses ja stressis. Kas see on just lein (nagu inimesel) – raske öelda.

Isase kohta ei oska öelda. Võibolla mõjutab teda rohkem see, et emane on stressis. Teise looma stressis olekut loomad tunnetavad küll.

Mäletan, kui kunagi sõbranna suur koer sai (pererahvale soovimatult – lipsas jooksuajal uksest välja ja pani plehku) kutsikad, 12 korraga. Kuna pere nii palju kutsikaid ei tahtnud – siis sel ajal, kui emane koer läks õue pissile, kõrvaldas pereisa 11 kutsikat ja jättis ühe. Koer tuli väljast tagasi, leidis eest ühe kutsika ja asus seda kantseldama. Nagu polekski midagi valesti. Kui kutsikas oli suureks volaskiks kasvanud ja anti ära ühte teise perre, siis ema natuke otsis teda, aga leppis olukorraga kiiresti. Aastaid hiljem jäi sama koer jälle tiineks ja seekord võeti ära ja hävitati kohe kõik kutsikad. Ja siis oli koer ilmselgelt väga stressis – otsis, niutsus, oli rahutu jne.

+2
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Inimestel meeldib arvata, et loomadel sarnased tunded nagu neil endil.

Eluvõõrad inimsed..

Äsja poeginud kass sööb oma pojad, emis tallab oma põrsad… jne

 

 

+2
-8
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Inimestel meeldib arvata, et loomadel sarnased tunded nagu neil endil. Eluvõõrad inimsed.. Äsja poeginud kass sööb oma pojad, emis tallab oma põrsad… jne

Kui iga emakass oma pojad nahka paneks ja iga emis põrsad ära tallaks, siis oleks ju liigiga üsna kohe kööga. Niisugused juhused on ikkagi kõrvalekalded ja ei ütle midagi selle kohta, et loomadel ei võiks tundeid olla. Lõpuks, mõni inimenegi ju hülgab või koguni tapab oma vastsündinu, see ei tähenda, et tal tundeid ei oleks. Need tunded lihtsalt toimivad tal kuidagi äraspidiselt.

Ma arvan, eluvõõras on arvata, nagu oleks inimene loomariigis midagi hoopis teistsugust selle tõttu, et ta kasutab inimkeelt ja oskab igasuguseid asju ehitada. Mingisugune bioloogiline baas on ikkagi kõigil elusolenditel ühine.

+6
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

minu malamuut tunneb meeletut rõõmu viimaste päevade lumisest ilmast. ja oli täna hommikul totaalselt solvunud, kui teda hommikul -18 külmaga õue pissile lastuna juba 10 min hiljem tuppa kutsuti, kogu oma olemusega andis märku, et “täielik nõmdus, ometi kord on korralik talveilm kätte jõudnud, ja teie leiate, et MINA pean nii ilusa ilmaga tuppa tulema”

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kui iga emakass oma pojad nahka paneks ja iga emis põrsad ära tallaks, siis oleks ju liigiga üsna kohe kööga. Niisugused juhused on ikkagi kõrvalekalded ja ei ütle midagi selle kohta, et loomadel ei võiks tundeid olla.

Jah, kui selliene käitumine oleks põhiline, ei peaks näit. inimene tänavakasside arvu kasvu pärast pärast üldse muretsema. Tegelikult enamus kassidel ikkagi instinkt käsib kassipojad (mingi vanuseni) toita ja kantseldada ja seda nad ka teevad.

Pärast seda, kui poeg/pojad on “kaelakandjateks” kasvatatud, hakkab toimima vastupidine ehk emasloom loobub hoolitsemisest ja tõmbub järglasest eemale. Et saaks tekkida uus jooksuaeg ja kasvatada uusi poegi. Karjana elavate loomade puhul võivad ema ja järglaste vahel jääda kogu eluks mingid suhted (karjasuhted). Kuigi, mõnede loomaliikide puhul tehakse näit. soolist vahet, näit lastakse sama karja liikmeks jääda noort emast, kuid kihutatakse minema (omale uut karja otsima) noored isased vms. Üksi elavate loomade puhul aga ajab ema suureks kasvanud poja minema ega taha temaga enam tegemist teha.

Naljaga pooleks võiks siis öelda, et need inimesed, kellel pole selle vastu midagi, et täiskasvanud laps vanematekodus oma toas edasi elab või annavad täiskasvanud lapsele ja selle paarilisele pool majagi (et nii tore, kui noorpere siin askeldab), käituvad rohkem karjaloomade moodi. Ja need, kes “Hmm, laps on 18a, kas tal poleks juba aeg mu elamist vabastada? “mõtteid mõlgutavad, rohkem üksi elavate loomade moodi.

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mäletan, kui kunagi sõbranna suur koer sai (pererahvale soovimatult – lipsas jooksuajal uksest välja ja pani plehku) kutsikad, 12 korraga. Kuna pere nii palju kutsikaid ei tahtnud – siis sel ajal, kui emane koer läks õue pissile, kõrvaldas pereisa 11 kutsikat ja jättis ühe. Koer tuli väljast tagasi, leidis eest ühe kutsika ja asus seda kantseldama. Nagu polekski midagi valesti. Kui kutsikas oli suureks volaskiks kasvanud ja anti ära ühte teise perre, siis ema natuke otsis teda, aga leppis olukorraga kiiresti. Aastaid hiljem jäi sama koer jälle tiineks ja seekord võeti ära ja hävitati kohe kõik kutsikad.

Nii vahva perekond su sõbrannal.

+5
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ka ekspluateerimist aitab õigustada see, et loomade tunded/emotsioonid ei avaldu kõik 1:1 inimesega. Loodus on muudkui mingeid vähemarenenud, madalamaid olendeid tootnud, enne kui oma tippsaavutuse – inimeseni – jõudis. Selleni, kes hävitab nii kõike elusat kui ka omaenda elupaika. Imeline.

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ka ekspluateerimist aitab õigustada see, et loomade tunded/emotsioonid ei avaldu kõik 1:1 inimesega. Loodus on muudkui mingeid vähemarenenud, madalamaid olendeid tootnud, enne kui oma tippsaavutuse – inimeseni – jõudis. Selleni, kes hävitab nii kõike elusat kui ka omaenda elupaika. Imeline.

Loomad siis ei hävita oma eluaset? Kitsed, jänesed söövad talvel puudel koored ära ja puu kuivab suvel ära. Vist ei tea loodusest midagi, aga inimene on kõiges süüdi.

+1
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Loodus on muudkui mingeid vähemarenenud, madalamaid olendeid tootnud, enne kui oma tippsaavutuse – inimeseni – jõudis. Selleni, kes hävitab nii kõike elusat kui ka omaenda elupaika. Imeline.

Loomad siis ei hävita oma eluaset? Kitsed, jänesed söövad talvel puudel koored ära ja puu kuivab suvel ära. Vist ei tea loodusest midagi, aga inimene on kõiges süüdi.

Või näiteks, kui kormoranid asutavad saare, siis nende väljaheide tapab seal puud/taimed. Ega lind ei mõtle, et oi, ilus loodus hävis nüüd minu pärast ära ja maru kahju…

Loomad on lihtsalt rohkem looduse meelevallas. Kui loomi linde saab rohkem, kui toitu või elupaika jätkub, tekib tavaliselt mingi paratamatu häda (näit toidupuudus), millest loomad kuidagi üle saada ei oska ja mis arvukust alla viib. Peale otsese näljasurma võib tekkida veel halvenenud sigivus, kuna emasloomade viljakus langeb või/ja ei saa noorloomad enam normaalselt oma elu peale minna/paare moodustada, kuna neil pole vaba territooriumi, mida hõivata vms.

Inimene on olnud ühelt poolt kavalam hädasid vältima.  Teisalt on jälle inimene ainus, kes oskab mõelda midagi sellist, et teistest taime- või loomaliikidest on kahju, et mina neid nüüd liiga palju ära kasutasin… Et kaitseks teisi liike või piiraks omaenda liigi arvukust vms. Loomad nii mõelda ei oska.

Mõni teeb aga räägib umbes nii, et loomad on muu looduse suhtes inglid ja inimene püsti saatan. Mis pole õige.

0
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Loomad, va sindrinahad! Nende pärast sureb inimkond varsti välja.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Inimene on olnud ühelt poolt kavalam hädasid vältima.

Kõik sõjad, katkud, HIV-d ja kovidid on inimese arvukuse vähendamiseks. Planeet püüab ennast nende parasiitide vohamise eest kaitsta.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 23 postitust - vahemik 1 kuni 23 (kokku 23 )


Esileht Pereelu ja suhted Inimlikud tunded