Teema: Intellekt

Minu samale kirjeldusele vastav autistlike joontega laps õppis Ristiku koolis. Suunamise sai väikeklassi aga oli 1:1 õppes kogu kooliaja.

Arvudes tugev, juba eelkoolieas arvutas peast suurte arvudega. nö erihuvid on geograafia ja ajalugu.

Lasteaias oli logopeedilise eritoega rühmas ja sealsed õpetajad soovitasid ta tavakooli panna. See oli väga suur viga sest mitu aastat ravisime seda traumat mis tavakool tekitas.

See on vale arusaam, et paljud autistid on andekad ja erihuvidega. selliseid  on käputäis.

Laste vaimse tervise keskuses tehakse teste, mis arengutaset näitavad. Sealt saab õppekava soovituse ka, millega pärast Rajaleidjasse pöörduda. Esialgu võib ju ikka proovida riiklikku õppekava, mitte lihtsustatud, vajadusel saab ju ümber vahetada, kui ikka üldse ei lähe. Ja saab küsida ka individuaalse õppekava osades ainetes. Mulle on jäänud mulje, et lihtsustatud õppekava jaoks peab ikka väga, väga tõsine näidustus olema.

Lapsed arenevad väga erinevalt, kohati ka hüppeliselt, seega kui on kahtluseid lapse hakkama saamises, siis lisaaasta koos tõhusa logopeedilise tööga võib täitsa imesid teha. Kindlasti tasub arendada ka sotsiaalseid oskuseid, käies lapsega erinevates seltskondades, otsida talle uusi trenne, huviringe, laagreid jm, et arendaks suhete koomist ja saaks hakkama uutes situatsioonides.

Mida arvavad ta kasvatajad tema arengust võrreldes eakaaslastega? See näitab sageli rohkem kui lühivisiidid hinnaguid andvate terapeutide juurde.

Eks ka mõni nö tavalaps võib olla sotsiaalselt kohmakas, mitte osata lugeda ja esiotsa huvituda koolitööst. Seega eriklassi järgi ei pruugi tal peale mõningast järelaitamist tegelikult enam vajadust olla.

Kas diagnoosimisel ei olnud juttu, mis koolieas saab? Isegi kui mõne spektrihäire tõttu nõrgema valdkonna puhul on kahtlusi, on mõtet ikka RÕKist alustada.

Aga. Keerulisem on koolitüübi valik. Mina pingutaks, et saada lähimasse erikooli – väiksem kollektiiv, pädevus selliste vajadustega lastega töötamiseks, tugiteenused kättesaadavamad. Lapse jaoks võimalus õppida riikliku õppekava järgi kõige paindlikumal ja toetavamal moel.

Muidugi kui on alust arvata, et aasta kõnearendust annaks palju, siis tõesti koolipikendus.

#4118750:

Kujutad ette, mida tavaklassis sellise lapsega tehtaks? Lapsed on õelad.

Kui intelligents on normis, siis ma prooviks saada väikeklassi, aga tavalisele õppekavale. Enda lapsega kogemus olemas, kus alguses õppis 16-liikmelises klassis, seal rebiti ta suhteliselt tükkideks ja sealt edasi läbi vaimse tervise keskuse psühhiaatri ja rajaleidja saime suunamise väikeklassi, kus talle igati sobib.

Kui laps on tundlik ja vajab erinevat tuge, siis on erikool ikkagi parem kui väikeklass. Tavakooli tugisüsteem on erialaselt oluliselt kesisem ja väikeklassi võib paraku väga ebasobiva natuuriga klassikaaslaseid sattuda. Autist sobib hästi teise autistiga, keevalisemad temperamendid võivad talle rasked taluda olla, ehkki enamasti nad seda välja ei näita.

#4122164:

#4117534:

Minu samale kirjeldusele vastav autistlike joontega laps õppis Ristiku koolis. Suunamise sai väikeklassi aga oli 1:1 õppes kogu kooliaja.

Arvudes tugev, juba eelkoolieas arvutas peast suurte arvudega. nö erihuvid on geograafia ja ajalugu.

Lasteaias oli logopeedilise eritoega rühmas ja sealsed õpetajad soovitasid ta tavakooli panna. See oli väga suur viga sest mitu aastat ravisime seda traumat mis tavakool tekitas.

See on vale arusaam, et paljud autistid on andekad ja erihuvidega. selliseid on käputäis.

Ristiku suhtes on vastakaid kommentaare. Teie kiidate nii tuge, metoodikat kui keskkonda?

Mis sai lapsest peale kooli edasi?

Põhiharidus on olemas. Edasisega tegeleme.

Milline kool see imet teeb kui on ärevushäire+ath+autistlik? Ma tean oma lapse võimeid.

Miks ma ei tohi kiita?

#4122336:

#4122297:

#4122164:

#4117534:

Minu samale kirjeldusele vastav autistlike joontega laps õppis Ristiku koolis. Suunamise sai väikeklassi aga oli 1:1 õppes kogu kooliaja.

Arvudes tugev, juba eelkoolieas arvutas peast suurte arvudega. nö erihuvid on geograafia ja ajalugu.

Lasteaias oli logopeedilise eritoega rühmas ja sealsed õpetajad soovitasid ta tavakooli panna. See oli väga suur viga sest mitu aastat ravisime seda traumat mis tavakool tekitas.

See on vale arusaam, et paljud autistid on andekad ja erihuvidega. selliseid on käputäis.

Ristiku suhtes on vastakaid kommentaare. Teie kiidate nii tuge, metoodikat kui keskkonda?

Mis sai lapsest peale kooli edasi?

Põhiharidus on olemas. Edasisega tegeleme.

Milline kool see imet teeb kui on ärevushäire+ath+autistlik? Ma tean oma lapse võimeid.

Miks ma ei tohi kiita?

Saite valesti aru, pidasingi just silmas, kas teie soovitate Ristikut ja erinevad aspektid teie vaatenurgast on seal koolis hästi täidetud? Mind huvitavad erinevad arvamused Ristiku ja Pätsi erikooli osas. Meil samuti tegu eelkooliealise autistliku poisiga, kellel intellekt ja kõne on ok, aga ta on üsna sotsiofoobne ja hajevil. Tahaks leida võimalikult hea eritoega kooli, mis oskab autistlike lastega toimetada. Pätsi kooli osas olen väga positiivseid edulugusid kuulnud, aga ei julge loota, et õnnestub sinna saada.

Ei oska kahjuks praegust seisu kommenteerida aga kui juhtkond on sama siis soovitan küll. Meie leidsime alati lapsele sobivad lahendused. Samas lisaks koolile olid rehateenused mujal ja algklassides tuli leida keegi kes lapsega kooli läheb ( tundide algus oli eri aegadel) ja peale tunde temaga on, sest koolis midagi lisaks sh isegi pikapäevarühma polnud. Ja Pätsu kooli sellisel kujul polnud nagu praegu kui minu laps kooli läks.

Intellekt peaks ju tegelikult ka lapsevanemale tajutav olema. Arusaadav, et autisti info töötlemine on erinev ja kehv kõne ei tee teda eakohases sõnaosavuses argumenteerijaks, aga mõned üleüldised näitajad peaksid ju ikka nähtuma: kas on kiire õppija, kas on uudishimulik, kas ta huvid on sügavad või pigem ajutised, kas ta huumor/joonistamine/mõtted on originaalsed või kordab teisi, kas ta märkab detaile, kas tal on hea mälu ja seostamisvõime, kas ta küsib palju ja sh arukaid küsimusi. Kui noorelt sai aru arvudest, ka kellast või rahast? Kas vaimustub lauamängudest? Kas tajub geograafilist loogikat? Kui vanalt hakkas lugema-kirjutama? Siinjuures numbritega ümber käimine ja kirjutamisoskus näitab intellekti paremini kui mehhaaniline lugemine.

Suhteliselt igapäevased väiksed nüansid, ei ole ju tegelikult vaja ju iq-testi kohe. Kõik eeltoodu peaks ka kehva jutustamisega normintellektiga koolieelikul piisavalt avalduma.

Ma ütleks, et kui järele mõelda, siis tegelikult päris mitmed nutika lapse tunnused haakuvad suuresti ka autistliku lapse natuuri ja kitsarinnalisena tunduva käitumisega – jõuline enda arvamus, põhjalikkus, sügav huvitumine, teatud olukordades järsk, otsekohene ja ebaviisakas, kohustustele ja sundlusele raskesti alluv, rühmatöödes ebatolerantne, domineeriv, perfektsionistlik, kohati kriitika suhtes tundlik ja kergesti ärrituv, teinekord jälle üleolevalt ükskõikne. Või mis teie arvate?

See super loogika ja käte plaksutamine on sinu peas. Ei ole ju terve laps , ära traumeeri teda lisaks tavakooliga. Su postitus kõlab lausa kui Reaalkooli kandidaat:) Ei ole.

Ka tavalisest piirkonnakoolist tuleb fopaa.

Ja kuidas sina, täiesti võõras inimene, küll nii hästi tead? 😀

#4130756:

#4130650:

See super loogika ja käte plaksutamine on sinu peas.

Mõtlemisel on väga palju tahke ja sugugi kõik neist ei ole seotud keelega. Alushariduse pedagoogika suuresti on, st väga paljud muud oskused koolieelses eas sõltuvad keelelisest arengust (ja ega sinna midagi parata saa, samas perspektiivitunne võiks jääda, mitte nii, et enne midagi muud ei õpeta, kui kõne eakohane).

pelgalt kujundite, keele ja muusikaga on tavakoolis ikka raske ju…

huvitav on aga see, et autistid on väga altid õppima ja kasutama eesti keele asemel inglise keelt.

#4130680:

See super loogika ja käte plaksutamine on sinu peas. Ei ole ju terve laps , ära traumeeri teda lisaks tavakooliga. Su postitus kõlab lausa kui Reaalkooli kandidaat:) Ei ole.

Ka tavalisest piirkonnakoolist tuleb fopaa.

Ja kuidas sina, täiesti võõras inimene, küll nii hästi tead? 😀

Lähtun sinu enda infost lapse kirjelduse osas.

Koolimaastik on palju muutunud. Väga suur rõhk on grupitöödel, sotsiaalsusel, meeskonna esitlustel. Alates esimesest klassist.

Eliitkoolides topelt nii.

#4126305:

Ma ütleks, et kui järele mõelda, siis tegelikult päris mitmed nutika lapse tunnused haakuvad suuresti ka autistliku lapse natuuri ja kitsarinnalisena tunduva käitumisega – jõuline enda arvamus, põhjalikkus, sügav huvitumine, teatud olukordades järsk, otsekohene ja ebaviisakas, kohustustele ja sundlusele raskesti alluv, rühmatöödes ebatolerantne, domineeriv, perfektsionistlik, kohati kriitika suhtes tundlik ja kergesti ärrituv, teinekord jälle üleolevalt ükskõikne. Või mis teie arvate?

Unusta edasi. Andeka lapse kirjeldus see pole.

Särav laps on laia silmaringiga ja hea sotsiaalsusega, nii jõuab elus edasi.

#4137464:

Unusta edasi. Andeka lapse kirjeldus see pole. Särav laps on laia silmaringiga ja hea sotsiaalsusega, nii jõuab elus edasi.

Ära soki. Sugugi mitte kõik geeniused pole olnud hea sotsiaalsusega – ja lai silmaring ei võrdu ka veel hea sotsiaalsusega. Tesla oli kahtlemata geenius, aga sotsiaalselt heidik. Newton ei osanud inimestega suhelda, kõrged ametikohad sai ta tänu oma geniaalsetele avastustele, mida tegi katkuepideemia ajal oma vanemate (isa oli selleks ajaks küll surnud) talus elades. Tema koolitee enne seda oli konarlik, sest ta ei huvitunud tavapärastest distsipliinidest. Tol ajal oli kooliharidus küll märksa hektilisem, kui tänapäeval ja põhimõtteliselt polnudki võimatu, et andekas nooruk sai tegeleda oma asjadega. Ning sellist maniakaalset sotsiaalsusekultust, mis on tänapäeval, toona veel ei viljeletud.

Erakliku loomuga geeniusi tunneb ajalugu palju teisigi, kahlemata on suur hulk ka neid, kelle geniaalsus ei saanudki lõpuni avalduda, sest neil ei vedanud nii palju, et nad oleks leidnud austajaid, kes oleks olnud sotsiaalseks liimiks nende ja ühiskonna vahel. Vincent van Gogh sai tuntuks alles pärast surma.
ja nii edasi.

Kokkuvõtvalt – ainult piiratud mõistuse ja silmaringiga inimene saab esineda avaldusega, nagu oleks suur anne tingimata seotud ka suure sotsiaalsusega.

Johhaidii, ma ütlen küll.

#4137981:

#4134954:

Aga peaks siis kindlasti oma autisti seepärast kusagil 6lapselises väikeklassis hoidma, et ta jääkski sotsiaalpuudeliseks? Mis sel juhul edasi saab, ta tahab äkki kasvades vatti oma ümber veel rohkem, sest ta ju ei harjugi suure kollektiiviga ja iseseisev olema.

Sa oled pedagoogikast täiesti valesti aru saanud. Alguses hoitakse kõiki lapsi mõnevõrra vati sees, eeldatavasti nad lihtsalt kasvavad sellest vatist hiljem välja. Algkooliealiste puhul näiteks ei peeta heaks tooniks numbriliste hinnete panemis, samuti ei lasta tänapäeval enam lasteaialastel üksinda kodust lasteaeda ja tagasi minna. Vati sees hoidmine? Ei, turvaline lapsepõlv. Et enamik autiste vajab seda turvapadjasüsteemi tavalastest veidi kauem, ei tähenda tingimata vativajaduse süvenemist. Kui tavakooli sensoorne ülekoormus noort autisti sandistama kipub, siis pole tal lootustki endaga hakkamasaavaks täiskasvanuks sirguda.

Õigupoolest arvan ma, et tavakoolide suured klassid võivad mõjuda sandistavalt ka nn tavalastele, enamik neist lihtsalt kuidagimoodi kannatab selle välja.

Ja on emmesid, kes istuksid oma maimukestega lasteaias kuid, sest ta ei harju. On neid, kes saadavad lapse üle ukse ja kaasa ei lähe. On neid, kes panevad lapse kohe oma tuppa magama, on neid, kes hoiavad teda mitu aastat kaisus.

Lapsed on erinevad ja osad emad kanatsevad üle. Toovad aga last usinasti kahe bussipeatuse kaugusele kooli ja tulevad veel vastu kah. Sest koolilaps ei oska äkki foori vaadata. A kust ta oskama hakkab? Lasteaias juba tegelikult õpitakse selliseid asju. Või ei saada last poodi limpsi ostma, sest äkki teised inimesed tekitavad tas hirmu. Mõni autist närib kolmeselt lutti ja laseb püksi. Jah, sest tal lastakse seda teha ja teda ei toetata iseseisvumisel. Eakohasust ei tasu normintellektiga lastel ikkagi sinna vati sisse ära minetada…