Esileht Erivajadustega laps Intellekt

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 56 )

Teema: Intellekt

Postitas:
Kägu

Aidake palun mõelda, kuidas kehva suhtlemisega autisti puhul aga aru saada, kas on intellekt on päris tavakooli tasemel või ei?

Pojal on nimelt keeleline alaareng, kolmas aasta logopeedi ja aeg-ajalt ka muud tugiteenused. Tänaseks ta 6 ja oleme kahevahel, millal talle kooli algust planeerida ja millist kooli valida. Suhtlemine ja väljenduse kvaliteet on tänu tõhusale tööle arenenud, aga kaugelt mitte eakohaselt. Terapeutide kommentaarid on ka erinevad – üks arvab, et on igati norm intellektiga, arendagu me lihtsalt jõuliselt keele arengut ja võiks minna tavaklassi, teine soovitab kesise sotsiaalsuse ja väljenduse pärast kindlasti väikeklassi või hea toega erikooli. Kartlik ta ei ole, iseseivus ok, aga ega teised lapsed ja suhtlemine teda ülemäära ei huvita. Lasteaiast vaid üks kindel sõber.

Laps on mõnevõrra nutikam numbrites, kujundites, loogikas, teda huvitab loodus ja loodusteadused. Kehaliselt pigem aeglane ja kohmakas, jutustavad asjad kõik on kesised ning kohati tundub osadest asjadest aru saamine probleemne. Tavalapse asjad teda sageli ei kõneta ja seetõttu jääbki mulje, et ta ei adu osadest teemadest veel suurt midagi. Ntks kui lapsed lasteaias räägivad ikka tähtpäevadest, päevakajalistest teemadest, mäletavad eri tegevuste igasugu detaile, siis tema pilk rändab reeglina sel ajal kusagil mujal. Varem jalutas osadest tegevustest lihtsalt minema või ei osalenud.

Kas 6.a lapsele tehakse IQ testimist vmt? Kuna terapeutidega koos veedetud aeg on lühike, siis nende vaade jääb sageli ühekülgseks. Mäletan, ntks ühe mustrite järjestamise ülesannet, mille ta kibekiirelt ära tegi ja tegelusterapeut plaksutas käsi, et super loogikaga. Samas kui teksti mõistmine ja seosed on kohati puudulikud, raske rõõmustada ning sellist paljude autistide erilist andekust ja sügavat erihuvi tal avaldunud pole. 

+5
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu samale kirjeldusele vastav autistlike joontega laps õppis Ristiku koolis. Suunamise sai väikeklassi aga oli 1:1 õppes kogu kooliaja.

Arvudes tugev, juba eelkoolieas arvutas peast suurte arvudega. nö erihuvid on geograafia ja ajalugu.

Lasteaias oli logopeedilise eritoega rühmas ja sealsed õpetajad soovitasid ta tavakooli panna. See oli väga suur viga sest mitu aastat ravisime seda traumat mis tavakool tekitas.

See on vale arusaam, et paljud autistid on andekad ja erihuvidega. selliseid  on käputäis.

+10
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Alustaks sellest, et väikeklass või hea toega erikool ei ole kohe mitte kuidagi seotud lapse intellektiga. Intellktipuudega ja lihtsustatud õppekaval õppiv laps ei vaja tingimata väikeklassi ja väikeklassis ei pea õppima tingimata intellektipuudega lapsed, väikeklassis võib jumala vabalt õppida ka riikliku õppekava järgi.

+12
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Laste vaimse tervise keskuses tehakse teste, mis arengutaset näitavad. Sealt saab õppekava soovituse ka, millega pärast Rajaleidjasse pöörduda. Esialgu võib ju ikka proovida riiklikku õppekava, mitte lihtsustatud, vajadusel saab ju ümber vahetada, kui ikka üldse ei lähe. Ja saab küsida ka individuaalse õppekava osades ainetes. Mulle on jäänud mulje, et lihtsustatud õppekava jaoks peab ikka väga, väga tõsine näidustus olema.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Laste vaimse tervise keskuses tehakse teste, mis arengutaset näitavad. Sealt saab õppekava soovituse ka, millega pärast Rajaleidjasse pöörduda. Esialgu võib ju ikka proovida riiklikku õppekava, mitte lihtsustatud, vajadusel saab ju ümber vahetada, kui ikka üldse ei lähe. Ja saab küsida ka individuaalse õppekava osades ainetes. Mulle on jäänud mulje, et lihtsustatud õppekava jaoks peab ikka väga, väga tõsine näidustus olema.

jah, vastab tõele. Ka väga kehva väljendusoskusega lapsi hoitakse riiklikul õppekaval, see ei ole näidustus erikooliks või LÕKiks. Kui häälikuid tajub ja eristab, siis emakeele vajakajäämised saab vast 1:1 või õpiabiga ka lahendatud.

Kui aga ka sotsiaalsus ja teksti mõistmine on probleemiks, on asi juba keerukam tõesti. Siis võib mingi hetk saada ka lihtne loodusõpetus vmt probleemiks. Matemaatikas esimestes klassides on tekstülesanded veel lihtsad, aga vanemates klassides võib nüansirohkema teksti tõttu ka muidu meelepärane matemaatika lapsele keerukaks muutuda.
Ja kui sulandumine kollektiivi ei ole tugev külg, võib suuremaarvuline klass lapsele endale vastumeelseks muutuda.

Soovitan ka läbida Laste psühhiaatriakliiniku uuringuid, need annavad selgust nii vaimse võimekuse potentsiaalist kui ka sotsiaalsest suutlikkust. Kehva väljendusega lapse puhul tasuks aga algkooliks mõelda Heleni kooli peale – neil on väga hea metoodika kõne arendamiseks, rahulik tempo ja ka mõnusad klassi suurused (seal tavakooli ja väikeklasis vahel). Väga kiidetud spetsialistidega on ka Pätsi kool. Sinna aga on raske pääseda.

+7
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Lapsed arenevad väga erinevalt, kohati ka hüppeliselt, seega kui on kahtluseid lapse hakkama saamises, siis lisaaasta koos tõhusa logopeedilise tööga võib täitsa imesid teha. Kindlasti tasub arendada ka sotsiaalseid oskuseid, käies lapsega erinevates seltskondades, otsida talle uusi trenne, huviringe, laagreid jm, et arendaks suhete koomist ja saaks hakkama uutes situatsioonides.

Mida arvavad ta kasvatajad tema arengust võrreldes eakaaslastega? See näitab sageli rohkem kui lühivisiidid hinnaguid andvate terapeutide juurde.

Eks ka mõni nö tavalaps võib olla sotsiaalselt kohmakas, mitte osata lugeda ja esiotsa huvituda koolitööst. Seega eriklassi järgi ei pruugi tal peale mõningast järelaitamist tegelikult enam vajadust olla.

+8
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu lapsele tegi Rajaleidja 5 aasta vanuses koolivalmiduse testi.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kas diagnoosimisel ei olnud juttu, mis koolieas saab? Isegi kui mõne spektrihäire tõttu nõrgema valdkonna puhul on kahtlusi, on mõtet ikka RÕKist alustada.

Aga. Keerulisem on koolitüübi valik. Mina pingutaks, et saada lähimasse erikooli – väiksem kollektiiv, pädevus selliste vajadustega lastega töötamiseks, tugiteenused kättesaadavamad. Lapse jaoks võimalus õppida riikliku õppekava järgi kõige paindlikumal ja toetavamal moel.

Muidugi kui on alust arvata, et aasta kõnearendust annaks palju, siis tõesti koolipikendus.

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kujutad ette, mida tavaklassis sellise lapsega tehtaks? Lapsed on õelad.
Kui intelligents on normis, siis ma prooviks saada väikeklassi, aga tavalisele õppekavale. Enda lapsega kogemus olemas, kus alguses õppis 16-liikmelises klassis, seal rebiti ta suhteliselt tükkideks ja sealt edasi läbi vaimse tervise keskuse psühhiaatri ja rajaleidja saime suunamise väikeklassi, kus talle igati sobib.

+9
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kujutad ette, mida tavaklassis sellise lapsega tehtaks? Lapsed on õelad.

Kui intelligents on normis, siis ma prooviks saada väikeklassi, aga tavalisele õppekavale. Enda lapsega kogemus olemas, kus alguses õppis 16-liikmelises klassis, seal rebiti ta suhteliselt tükkideks ja sealt edasi läbi vaimse tervise keskuse psühhiaatri ja rajaleidja saime suunamise väikeklassi, kus talle igati sobib.

Kui laps on tundlik ja vajab erinevat tuge, siis on erikool ikkagi parem kui väikeklass. Tavakooli tugisüsteem on erialaselt oluliselt kesisem ja väikeklassi võib paraku väga ebasobiva natuuriga klassikaaslaseid sattuda. Autist sobib hästi teise autistiga, keevalisemad temperamendid võivad talle rasked taluda olla, ehkki enamasti nad seda välja ei näita.

+8
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu samale kirjeldusele vastav autistlike joontega laps õppis Ristiku koolis. Suunamise sai väikeklassi aga oli 1:1 õppes kogu kooliaja.

Arvudes tugev, juba eelkoolieas arvutas peast suurte arvudega. nö erihuvid on geograafia ja ajalugu.

Lasteaias oli logopeedilise eritoega rühmas ja sealsed õpetajad soovitasid ta tavakooli panna. See oli väga suur viga sest mitu aastat ravisime seda traumat mis tavakool tekitas.

See on vale arusaam, et paljud autistid on andekad ja erihuvidega. selliseid on käputäis.

Ristiku suhtes on vastakaid kommentaare. Teie kiidate nii tuge, metoodikat kui keskkonda?

Mis sai lapsest peale kooli edasi?

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu samale kirjeldusele vastav autistlike joontega laps õppis Ristiku koolis. Suunamise sai väikeklassi aga oli 1:1 õppes kogu kooliaja.

Arvudes tugev, juba eelkoolieas arvutas peast suurte arvudega. nö erihuvid on geograafia ja ajalugu.

Lasteaias oli logopeedilise eritoega rühmas ja sealsed õpetajad soovitasid ta tavakooli panna. See oli väga suur viga sest mitu aastat ravisime seda traumat mis tavakool tekitas.

See on vale arusaam, et paljud autistid on andekad ja erihuvidega. selliseid on käputäis.

Ristiku suhtes on vastakaid kommentaare. Teie kiidate nii tuge, metoodikat kui keskkonda?

Mis sai lapsest peale kooli edasi?

Põhiharidus on olemas. Edasisega tegeleme.

Milline kool see imet teeb kui on ärevushäire+ath+autistlik? Ma tean oma lapse võimeid.

Miks ma ei tohi kiita?

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu samale kirjeldusele vastav autistlike joontega laps õppis Ristiku koolis. Suunamise sai väikeklassi aga oli 1:1 õppes kogu kooliaja.

Arvudes tugev, juba eelkoolieas arvutas peast suurte arvudega. nö erihuvid on geograafia ja ajalugu.

Lasteaias oli logopeedilise eritoega rühmas ja sealsed õpetajad soovitasid ta tavakooli panna. See oli väga suur viga sest mitu aastat ravisime seda traumat mis tavakool tekitas.

See on vale arusaam, et paljud autistid on andekad ja erihuvidega. selliseid on käputäis.

Ristiku suhtes on vastakaid kommentaare. Teie kiidate nii tuge, metoodikat kui keskkonda?

Mis sai lapsest peale kooli edasi?

Põhiharidus on olemas. Edasisega tegeleme.

Milline kool see imet teeb kui on ärevushäire+ath+autistlik? Ma tean oma lapse võimeid.

Miks ma ei tohi kiita?

Saite valesti aru, pidasingi just silmas, kas teie soovitate Ristikut ja erinevad aspektid teie vaatenurgast on seal koolis hästi täidetud? Mind huvitavad erinevad arvamused Ristiku ja Pätsi erikooli osas. Meil samuti tegu eelkooliealise autistliku poisiga, kellel intellekt ja kõne on ok, aga ta on üsna sotsiofoobne ja hajevil. Tahaks leida võimalikult hea eritoega kooli, mis oskab autistlike lastega toimetada. Pätsi kooli osas olen väga positiivseid edulugusid kuulnud, aga ei julge loota, et õnnestub sinna saada.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu samale kirjeldusele vastav autistlike joontega laps õppis Ristiku koolis. Suunamise sai väikeklassi aga oli 1:1 õppes kogu kooliaja.

Arvudes tugev, juba eelkoolieas arvutas peast suurte arvudega. nö erihuvid on geograafia ja ajalugu.

Lasteaias oli logopeedilise eritoega rühmas ja sealsed õpetajad soovitasid ta tavakooli panna. See oli väga suur viga sest mitu aastat ravisime seda traumat mis tavakool tekitas.

See on vale arusaam, et paljud autistid on andekad ja erihuvidega. selliseid on käputäis.

Ristiku suhtes on vastakaid kommentaare. Teie kiidate nii tuge, metoodikat kui keskkonda?

Mis sai lapsest peale kooli edasi?

Põhiharidus on olemas. Edasisega tegeleme.

Milline kool see imet teeb kui on ärevushäire+ath+autistlik? Ma tean oma lapse võimeid.

Miks ma ei tohi kiita?

Saite valesti aru, pidasingi just silmas, kas teie soovitate Ristikut ja erinevad aspektid teie vaatenurgast on seal koolis hästi täidetud? Mind huvitavad erinevad arvamused Ristiku ja Pätsi erikooli osas. Meil samuti tegu eelkooliealise autistliku poisiga, kellel intellekt ja kõne on ok, aga ta on üsna sotsiofoobne ja hajevil. Tahaks leida võimalikult hea eritoega kooli, mis oskab autistlike lastega toimetada. Pätsi kooli osas olen väga positiivseid edulugusid kuulnud, aga ei julge loota, et õnnestub sinna saada.

Ei oska kahjuks praegust seisu kommenteerida aga kui juhtkond on sama siis soovitan küll. Meie leidsime alati lapsele sobivad lahendused. Samas lisaks koolile olid rehateenused mujal ja algklassides tuli leida keegi kes lapsega kooli läheb ( tundide algus oli eri aegadel) ja peale tunde temaga on, sest koolis midagi lisaks sh isegi pikapäevarühma polnud. Ja Pätsu kooli sellisel kujul polnud nagu praegu kui minu laps kooli läks.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kiidan Ristikut! Pikapäevarühm on olemas, koolitööd saavad seal ilusti tehtud. Personal on toetav, tegus ja pädev, annavad pidevat tagasisidet, vajadusel korrigeeritakse metoodikaid, muudetakse õppegruppe jne. Palju vahvaid ühistegevusi, kuhu lapsi kaasatakse, erinevaid huviringe on mitmeid. Vajadusel pakutakse õpilastele eriteraapiaid, tugiteenuseid, kellega rohkem muret, on ka 1:1 õpe ja väga väiksed grupid. Tõesti lastega tegeletakse ja neist hoolitakse.

Pätsi koolikoha saamine sõltub mitmetest nüanssidest, aga ka Ristiku ei ole sugugi halb valik. Maine lihtsalt vanast ajast miskipärast kehva pigem…

 

+7
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Intellekt peaks ju tegelikult ka lapsevanemale tajutav olema. Arusaadav, et autisti info töötlemine on erinev ja kehv kõne ei tee teda eakohases sõnaosavuses argumenteerijaks, aga mõned üleüldised näitajad peaksid ju ikka nähtuma: kas on kiire õppija, kas on uudishimulik, kas ta huvid on sügavad või pigem ajutised, kas ta huumor/joonistamine/mõtted on originaalsed või kordab teisi, kas ta märkab detaile, kas tal on hea mälu ja seostamisvõime, kas ta küsib palju ja sh arukaid küsimusi. Kui noorelt sai aru arvudest, ka kellast või rahast? Kas vaimustub lauamängudest? Kas tajub geograafilist loogikat? Kui vanalt hakkas lugema-kirjutama? Siinjuures numbritega ümber käimine ja kirjutamisoskus näitab intellekti paremini kui mehhaaniline lugemine.

Suhteliselt igapäevased väiksed nüansid, ei ole ju tegelikult vaja ju iq-testi kohe. Kõik eeltoodu peaks ka kehva jutustamisega normintellektiga koolieelikul piisavalt avalduma.

+6
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Veel eemisele lisaks – kas laps tahab olla kaasatud erinevasse huvitegevusse lasteaias ja ka lasteaiaväliselt? Tahab minna teatrisse, muuseumisse, kinno, raamatud meeldivad, tv-st/juutuubist vaatab ka muud kui multikaid? Kas käeliselt on osav? Kas tähelepanu on püsiv, kui tegevus või teema köidab?

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma ütleks, et kui järele mõelda, siis tegelikult päris mitmed nutika lapse tunnused haakuvad suuresti ka autistliku lapse natuuri ja kitsarinnalisena tunduva käitumisega – jõuline enda arvamus, põhjalikkus, sügav huvitumine, teatud olukordades järsk, otsekohene ja ebaviisakas, kohustustele ja sundlusele raskesti alluv, rühmatöödes ebatolerantne, domineeriv, perfektsionistlik, kohati kriitika suhtes tundlik ja kergesti ärrituv, teinekord jälle üleolevalt ükskõikne. Või mis teie arvate?

0
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aidake palun mõelda, kuidas kehva suhtlemisega autisti puhul aga aru saada, kas on intellekt on päris tavakooli tasemel või ei?

Pojal on nimelt keeleline alaareng, kolmas aasta logopeedi ja aeg-ajalt ka muud tugiteenused. Tänaseks ta 6 ja oleme kahevahel, millal talle kooli algust planeerida ja millist kooli valida. Suhtlemine ja väljenduse kvaliteet on tänu tõhusale tööle arenenud, aga kaugelt mitte eakohaselt. Terapeutide kommentaarid on ka erinevad – üks arvab, et on igati norm intellektiga, arendagu me lihtsalt jõuliselt keele arengut ja võiks minna tavaklassi, teine soovitab kesise sotsiaalsuse ja väljenduse pärast kindlasti väikeklassi või hea toega erikooli. Kartlik ta ei ole, iseseivus ok, aga ega teised lapsed ja suhtlemine teda ülemäära ei huvita. Lasteaiast vaid üks kindel sõber.

Laps on mõnevõrra nutikam numbrites, kujundites, loogikas, teda huvitab loodus ja loodusteadused. Kehaliselt pigem aeglane ja kohmakas, jutustavad asjad kõik on kesised ning kohati tundub osadest asjadest aru saamine probleemne. Tavalapse asjad teda sageli ei kõneta ja seetõttu jääbki mulje, et ta ei adu osadest teemadest veel suurt midagi. Ntks kui lapsed lasteaias räägivad ikka tähtpäevadest, päevakajalistest teemadest, mäletavad eri tegevuste igasugu detaile, siis tema pilk rändab reeglina sel ajal kusagil mujal. Varem jalutas osadest tegevustest lihtsalt minema või ei osalenud.

Kas 6.a lapsele tehakse IQ testimist vmt? Kuna terapeutidega koos veedetud aeg on lühike, siis nende vaade jääb sageli ühekülgseks. Mäletan, ntks ühe mustrite järjestamise ülesannet, mille ta kibekiirelt ära tegi ja tegelusterapeut plaksutas käsi, et super loogikaga. Samas kui teksti mõistmine ja seosed on kohati puudulikud, raske rõõmustada ning sellist paljude autistide erilist andekust ja sügavat erihuvi tal avaldunud pole.

See super loogika ja käte plaksutamine on sinu peas. Ei ole ju terve laps , ära traumeeri teda lisaks tavakooliga. Su postitus kõlab lausa kui Reaalkooli kandidaat:) Ei ole.

Ka tavalisest piirkonnakoolist tuleb fopaa.

+1
-3
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
Kägu

See super loogika ja käte plaksutamine on sinu peas. Ei ole ju terve laps , ära traumeeri teda lisaks tavakooliga. Su postitus kõlab lausa kui Reaalkooli kandidaat:) Ei ole.

Ka tavalisest piirkonnakoolist tuleb fopaa.

Ja kuidas sina, täiesti võõras inimene, küll nii hästi tead? 😀

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

See super loogika ja käte plaksutamine on sinu peas.

Mõtlemisel on väga palju tahke ja sugugi kõik neist ei ole seotud keelega. Alushariduse pedagoogika suuresti on, st väga paljud muud oskused koolieelses eas sõltuvad keelelisest arengust (ja ega sinna midagi parata saa, samas perspektiivitunne võiks jääda, mitte nii, et enne midagi muud ei õpeta, kui kõne eakohane).

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

See super loogika ja käte plaksutamine on sinu peas.

Mõtlemisel on väga palju tahke ja sugugi kõik neist ei ole seotud keelega. Alushariduse pedagoogika suuresti on, st väga paljud muud oskused koolieelses eas sõltuvad keelelisest arengust (ja ega sinna midagi parata saa, samas perspektiivitunne võiks jääda, mitte nii, et enne midagi muud ei õpeta, kui kõne eakohane).

pelgalt kujundite, keele ja muusikaga on tavakoolis ikka raske ju…

huvitav on aga see, et autistid on väga altid õppima ja kasutama eesti keele asemel inglise keelt.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

pelgalt kujundite, keele ja muusikaga on tavakoolis ikka raske ju…

See ei tähenda, et kui nendega on väga hästi, siis kiita ei või. Või et see kuidagi imelik oleks, kui tegevusterapeut intellekti selliste ülesannete põhjal keskmisest kõrgemaks hindab. Koolivaliku mõttes ei anna see küll kuigi palju (standardiseeritud IQ-test ka ei annaks), küll aga viitab, et RÕK võiks olla jõukohane (vajadusel IÕK-ga jutustavates ainetes vms).

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

See super loogika ja käte plaksutamine on sinu peas. Ei ole ju terve laps , ära traumeeri teda lisaks tavakooliga. Su postitus kõlab lausa kui Reaalkooli kandidaat:) Ei ole.

Ka tavalisest piirkonnakoolist tuleb fopaa.

Ja kuidas sina, täiesti võõras inimene, küll nii hästi tead? 😀

Lähtun sinu enda infost lapse kirjelduse osas.

Koolimaastik on palju muutunud. Väga suur rõhk on grupitöödel, sotsiaalsusel, meeskonna esitlustel. Alates esimesest klassist.

Eliitkoolides topelt nii.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

See super loogika ja käte plaksutamine on sinu peas. Ei ole ju terve laps , ära traumeeri teda lisaks tavakooliga. Su postitus kõlab lausa kui Reaalkooli kandidaat:) Ei ole.

Ka tavalisest piirkonnakoolist tuleb fopaa.

Ja kuidas sina, täiesti võõras inimene, küll nii hästi tead? 😀

Lähtun sinu enda infost lapse kirjelduse osas.

Koolimaastik on palju muutunud. Väga suur rõhk on grupitöödel, sotsiaalsusel, meeskonna esitlustel. Alates esimesest klassist.

Eliitkoolides topelt nii.

Jjaa, seda kindlasti, et tänane haridussüsteem ei pea prioriteetseks enam üksnes akadeemilist võimekust ja faktiteadmiseid, vaid paljuski loeb just sotsiaalne võimekus ja integreeritud oskused.

Aga peaks siis kindlasti oma autisti seepärast kusagil 6lapselises väikeklassis hoidma, et ta jääkski sotsiaalpuudeliseks? Mis sel juhul edasi saab, ta tahab äkki kasvades vatti oma ümber veel rohkem, sest ta ju ei harjugi suure kollektiiviga ja iseseisev olema.

 

+2
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma ütleks, et kui järele mõelda, siis tegelikult päris mitmed nutika lapse tunnused haakuvad suuresti ka autistliku lapse natuuri ja kitsarinnalisena tunduva käitumisega – jõuline enda arvamus, põhjalikkus, sügav huvitumine, teatud olukordades järsk, otsekohene ja ebaviisakas, kohustustele ja sundlusele raskesti alluv, rühmatöödes ebatolerantne, domineeriv, perfektsionistlik, kohati kriitika suhtes tundlik ja kergesti ärrituv, teinekord jälle üleolevalt ükskõikne. Või mis teie arvate?

Unusta edasi. Andeka lapse kirjeldus see pole.

Särav laps on laia silmaringiga ja hea sotsiaalsusega, nii jõuab elus edasi.

+1
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma ütleks, et kui järele mõelda, siis tegelikult päris mitmed nutika lapse tunnused haakuvad suuresti ka autistliku lapse natuuri ja kitsarinnalisena tunduva käitumisega – jõuline enda arvamus, põhjalikkus, sügav huvitumine, teatud olukordades järsk, otsekohene ja ebaviisakas, kohustustele ja sundlusele raskesti alluv, rühmatöödes ebatolerantne, domineeriv, perfektsionistlik, kohati kriitika suhtes tundlik ja kergesti ärrituv, teinekord jälle üleolevalt ükskõikne. Või mis teie arvate?

Unusta edasi. Andeka lapse kirjeldus see pole.

Särav laps on laia silmaringiga ja hea sotsiaalsusega, nii jõuab elus edasi.

Me räägime autistidest siiski. Särava silmavaate ja sotsiaalsusega nad kahjuks enamasti ju ei hiilga, hea kui pikalt otsagi vaatavad. Ent oma särava mõistusega võivad siiski hiilata.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Unusta edasi. Andeka lapse kirjeldus see pole. Särav laps on laia silmaringiga ja hea sotsiaalsusega, nii jõuab elus edasi.

Ära soki. Sugugi mitte kõik geeniused pole olnud hea sotsiaalsusega – ja lai silmaring ei võrdu ka veel hea sotsiaalsusega. Tesla oli kahtlemata geenius, aga sotsiaalselt heidik. Newton ei osanud inimestega suhelda, kõrged ametikohad sai ta tänu oma geniaalsetele avastustele, mida tegi katkuepideemia ajal oma vanemate (isa oli selleks ajaks küll surnud) talus elades. Tema koolitee enne seda oli konarlik, sest ta ei huvitunud tavapärastest distsipliinidest. Tol ajal oli kooliharidus küll märksa hektilisem, kui tänapäeval ja põhimõtteliselt polnudki võimatu, et andekas nooruk sai tegeleda oma asjadega. Ning sellist maniakaalset sotsiaalsusekultust, mis on tänapäeval, toona veel ei viljeletud.

Erakliku loomuga geeniusi tunneb ajalugu palju teisigi, kahlemata on suur hulk ka neid, kelle geniaalsus ei saanudki lõpuni avalduda, sest neil ei vedanud nii palju, et nad oleks leidnud austajaid, kes oleks olnud sotsiaalseks liimiks nende ja ühiskonna vahel. Vincent van Gogh sai tuntuks alles pärast surma.
ja nii edasi.

Kokkuvõtvalt – ainult piiratud mõistuse ja silmaringiga inimene saab esineda avaldusega, nagu oleks suur anne tingimata seotud ka suure sotsiaalsusega.

Johhaidii, ma ütlen küll.

+7
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aga peaks siis kindlasti oma autisti seepärast kusagil 6lapselises väikeklassis hoidma, et ta jääkski sotsiaalpuudeliseks? Mis sel juhul edasi saab, ta tahab äkki kasvades vatti oma ümber veel rohkem, sest ta ju ei harjugi suure kollektiiviga ja iseseisev olema.

Sa oled pedagoogikast täiesti valesti aru saanud. Alguses hoitakse kõiki lapsi mõnevõrra vati sees, eeldatavasti nad lihtsalt kasvavad sellest vatist hiljem välja. Algkooliealiste puhul näiteks ei peeta heaks tooniks numbriliste hinnete panemis, samuti ei lasta tänapäeval enam lasteaialastel üksinda kodust lasteaeda ja tagasi minna. Vati sees hoidmine? Ei, turvaline lapsepõlv. Et enamik autiste vajab seda turvapadjasüsteemi tavalastest veidi kauem, ei tähenda tingimata vativajaduse süvenemist. Kui tavakooli sensoorne ülekoormus noort autisti sandistama kipub, siis pole tal lootustki endaga hakkamasaavaks täiskasvanuks sirguda.
Õigupoolest arvan ma, et tavakoolide suured klassid võivad mõjuda sandistavalt ka nn tavalastele, enamik neist lihtsalt kuidagimoodi kannatab selle välja.

+4
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aga peaks siis kindlasti oma autisti seepärast kusagil 6lapselises väikeklassis hoidma, et ta jääkski sotsiaalpuudeliseks? Mis sel juhul edasi saab, ta tahab äkki kasvades vatti oma ümber veel rohkem, sest ta ju ei harjugi suure kollektiiviga ja iseseisev olema.

Sa oled pedagoogikast täiesti valesti aru saanud. Alguses hoitakse kõiki lapsi mõnevõrra vati sees, eeldatavasti nad lihtsalt kasvavad sellest vatist hiljem välja. Algkooliealiste puhul näiteks ei peeta heaks tooniks numbriliste hinnete panemis, samuti ei lasta tänapäeval enam lasteaialastel üksinda kodust lasteaeda ja tagasi minna. Vati sees hoidmine? Ei, turvaline lapsepõlv. Et enamik autiste vajab seda turvapadjasüsteemi tavalastest veidi kauem, ei tähenda tingimata vativajaduse süvenemist. Kui tavakooli sensoorne ülekoormus noort autisti sandistama kipub, siis pole tal lootustki endaga hakkamasaavaks täiskasvanuks sirguda.

Õigupoolest arvan ma, et tavakoolide suured klassid võivad mõjuda sandistavalt ka nn tavalastele, enamik neist lihtsalt kuidagimoodi kannatab selle välja.

Ja on emmesid, kes istuksid oma maimukestega lasteaias kuid, sest ta ei harju. On neid, kes saadavad lapse üle ukse ja kaasa ei lähe. On neid, kes panevad lapse kohe oma tuppa magama, on neid, kes hoiavad teda mitu aastat kaisus.

Lapsed on erinevad ja osad emad kanatsevad üle. Toovad aga last usinasti kahe bussipeatuse kaugusele kooli ja tulevad veel vastu kah. Sest koolilaps ei oska äkki foori vaadata. A kust ta oskama hakkab? Lasteaias juba tegelikult õpitakse selliseid asju. Või ei saada last poodi limpsi ostma, sest äkki teised inimesed tekitavad tas hirmu. Mõni autist närib kolmeselt lutti ja laseb püksi. Jah, sest tal lastakse seda teha ja teda ei toetata iseseisvumisel. Eakohasust ei tasu normintellektiga lastel ikkagi sinna vati sisse ära minetada…

+5
-3
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 56 )


Esileht Erivajadustega laps Intellekt