Teema: Internetist mehe leidmine

Meie vestlesime Kreisiraadio jututoas 🙂 Mina olin seal admin, mees lihtsalt külastaja.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

100-ga? see pidi küll pikk periood olema. kui kiiresti sobiva välja selgitasid?[/tsitaat]

Poole aastaga. Aga ma polnud algselt kuigi valiv – kõik sobivas vanuses (10a vahemik), vallalised kõlbasid ühenduse võtmiseks, kui polnud just lauslabane, kirjaoskamatu või vaid seksisooviga tutvustus. Välimus pole minu jaoks oluline, muu kirjeldus enda kohta on ju subjektiivne.

Sama – tutvusin abikaasaga 14 aastat tagasi jututoas. Ilmselgelt olid meil ühised huvid ja ühine huumorimeel. Saime üsna kiiresti reaalis kokku ning kulgeme koos ( meil juba 4 last) edaspidigi.
Mul siis netimees;)

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

olen sama meelt hetkel. ainuüksi vaadates nende meeste pilte, ei teki mul tahtmist isegi mitte \”tere\” neile öelda. isegi mitte naljaviluks ega isegi mitte ajaviiteks. praegu küll tundub, et valik on mega-kohutav. suurele osale on otsa ette kirjutatud \”jõmm\”, suur osa on rasvunud ja eksponeerivad oma õllekõhtu (öäk) nagu mingit aaret, suur osa on sellistes \”isa\” poosides, et süda läheb pahaks jne.[/tsitaat]

Soe soovitus – ära pilte vaata! Olen 6 aastat õnnelikus abielus mehega, kes pildil kõige eemaletõukavam tundus. Kõik inimesed ei ole fotogeenilised, samuti võib inimeses olla see miski, mis korvab täielikult puudujäägid välimuses. Soovitan eelsorteerimist praktiliselt üldse mitte teha ja hoopis kohe kokku saada.

Mrs Maurus, mis kasutajanimega sa Kreisiraadios olid, kui tohib küsida? 😉

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Soe soovitus – ära pilte vaata! Olen 6 aastat õnnelikus abielus mehega, kes pildil kõige eemaletõukavam tundus. Kõik inimesed ei ole fotogeenilised, samuti võib inimeses olla see miski, mis korvab täielikult puudujäägid välimuses. Soovitan eelsorteerimist praktiliselt üldse mitte teha ja hoopis kohe kokku saada. [/tsitaat]

Väga õige soovitus!

Pealegi muutuvad inimesed neid tundma õppides ilusamaks ja ka koledamaks, kui selgub, et inimene sisemiselt on tühi – seda viimast olen just täheldanud oma tuttavate puhul, kes tutvuse algul paistavad nii kaunid ja sümpaatsed, aga kui neid lähemalt tundma õppida siis oioioi, mis kõik välja tuleb. Samas, kui inimesed, kellele algul peale vaadates olen mõelnud, et mõnele pole üldse ilu antud, muutuvad neid tundma õppides palju ilusamaks.

Ilu on sisemise ja välise harmoonia ja kõik on vaataja silmis 🙂

netis on sama normaalsed inimesed kui mujal meie ümber 🙂 ärge arvake, et kõik teie toredad trenni- või töökaaslased intiimselt suheldes nii üheselt toredad on. paljud koduseintevahelised taskuhitlerid on võõramate inimeste arvates ülitoredad ja lugupeetud.

minul on netist leitud mees, jutukast. sõbrannal samuti. meil on selja taga 15 koosoldud aastat, neist pool abielus, kolm last ja elu läheb aina edasi, ikka koos ja õnnelikult 🙂 sõbranna on koos juba üle 10 aasta, neist 8 abielus. ka lapsed, samuti õnnelik. üks tuttav leidis netist mehe väga teadusliku lähenemisega 😀 avaldas kuulutuse ja hakkas süstemaatiliselt läbi kammima, mingit suuremat suhtlemist ei hakanudki pidama enne kui reaalses elus üle vaadatud.

minu soovitus on samuti, et kui alguses tundub jutt meeldiv, siis tehke üks formaalne kohvikuskäik ja kui siis ka sobib, siis aretage asja edasi vähemalt paralleelselt. ära piltidele väga keskendu, reaalselt jätavad inimesed enamasti teise mulje kui pildi pealt. ja ära kuldset kuud enne selga mõtle kui päriselus kohtunud pole 🙂

tegelikult, ega ühest retsepti polegi. hakkasin praegu mõtlema, et üks väga hea tuttav leidis omale välismaa mehe just meile vahetades ja eelnevalt kuldse kuu selga mõeldes(oli selline tutvumissait, kus suhtlus käis meili teel, ei mingit jutukat ega foorumit). oli kõrvuni ära armunud, enne kui lõpuks kokku said, aga praegu ka õnnelikus pereelus, laps ja puha.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Netitutvus..Tänan ei. Käisin kohtamas ja kohale tuli enamvähem hambutu mees, kusjuures pilt mille oli eelnevalt saatnud oli igati tip top. No ei kutsu enam mitte üks vägi netitutvusi looma.[/tsitaat]

Hahaaha. Vedas sul 😀

[small]yxikmees kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Kui sulle hammaste arv on oluline,miks sa ei küsinud siis neti teel hammaste arvu.Seega oled ise süüdi,et hambutuga kohtuma läksid.
Mind näiteks hammaste arv ei huvita,mul on teised ktriteeriumid ja nende kohta ma küsin kohe,et vältida kohtumisi naistega,kes mulle nagunii ei sobiks.[/tsitaat]
Kuule sa oled ikka täiesti soe peast! Päris ausalt! Mina arvamus on, et hoolitsemine suu ja hammaste korrashoiu eest on elementaarne. Ei arva, et peaksin seda ekstra küsima peaksin. Aga nagu sinu kirjest näha sobivad sulle ka hambutud , peaasi et alla 32 või palju ta oligi…
Hammaste korrashoid näitab inimese tervist ja kuipalju ta hoolt enda eest kannab! Aga sa ilmselt ei tea seda!

kokku sain mitmega, mõnest sai sõber, mõnest ajutine suhe, mõnega ei toimunud mitte midagi.
netis suhtme hakkamisest kuni härra õigeni läks 3 aastat ja ega eesmärk ei olnudki meest leida vaid uusi tutvusi ja natuke sarvi maha joosta.

Aga jah ka mitmed minu sõbrad said netist kaaslased või abikaasad. OLi selline jutukate aeg meil.

Leidsin mehe kirjasõprade saidilt. Ei olnudki plaani suhteid luua, aga armusin lihtsalt ära. Algul meilisime (tol ajal ei teadnud küll midagi msn-idest, skaibid olid olemata ja feisbuuki looja õppis tol ajal tõenäoliselt veerima alles), siis rääkisime tundide kaupa telefonis. Pimekohting oli. Ma pean ütlema, et ega me tavaelus kohtudes ei oleks iial paariks saanud, sest ei välimuselt (mul on eluaeg olnud tõsine tõrge pikkade brünettide meeste suhtes) ega olemiselt (on vaikse loomuga, ei kipu seltskonnas esile) poleks ta mulle silma jäänud. St tänu netitutvusele nägin kõigepealt inimese hinge ja alles pärast seda, mis väljaspoolt pealiskaudsel vaatlusel paistab. Nüüd oleme 14 aastat koos elanud.