Aa, sa oled see lilleke pasameres? Kõik teised tahavad lakkamatult puurida, sina oled ainus ohver ja introvert maailmas. Minu arust on su mõttekäik totaalselt vigane. Sa jätad teistele mulje, et sinu torkimine on ok. Selle, et nad vahepeal sinu torkimise järele jätavad, kirjutad sa oma “geniaalse võtte” arvele, aga tegelikult jätaks nad sind rahule ka ilma selle totra teatrita
Sul on mingi tigeduse probleem ehk?
Teismelisena välja töötatud süsteem töötab isiklikult minu jaoks läbi keskkooli, kahe ülikooli, 6 töökoha ja lugematu arvu spordilaagrite, huviringide, hobireiside, sünnipäevade, juubelilaudade, jaanipidude, rühmareiside ja muu säärase. Uus töötaja töökohal, ma ju näen, kuidas püütakse uurida ja kui teine ei räägi, mõeldakse peades välja mingi konstruktsioon ja juttu jätkub kauemaks. Ma surun selle kahe nädalaga uues kohas maha ja asi ants. Kuidas ma tean, et nad ei tunne enam huvi? Sest näen, kui palju torgitakse teisi uusi (introverte) ja kui hästi suhtutakse minusse. Muidugi olen nende jaoks veider. Aga kui see toob kaasa selle, et jäetakse rahule, aga samas peetakse heaks kolleegiks (viimases töökohas 10 aastat, nendest kuuel parima kolleegi auhind, töökaaslasi kolmekpmne kanti), siis see on tõestus, konkreetselt minu puhul see töötab. Mina omas mullis, see veider, aga tore kolleeg. Ja MOTT 🙂
Just minu jaoks sobib minu meetod. Pole kunagi olnud tõrjutu, sest mind pole vaja tõrjuda. Pole kunagi olnud eriliselt tagaräägitu, sest kõik arvavad, et teavad. Pole kunagi see, keda enam ei kutsuta, sest kui tahan, siis lähen. Introverdina on soov elada omas mullis ja mulle isikikult töötab see. Polegi seda reklaaminud kui geniaalset üldsobivat võtet.