Teema: Irooniline

Ära rohkem peale võta!

Kingitud hobuse suhu ei vaadata. Kink on midagi, mille saad tasuta ja lihtsalt niisama. Seda tuleks hinnata, mitte sisimas kritiseerida ja vinguda, et kink “parem” ei olnud.

Aga sega mingit endale meeldivat eeterlikku õli juurde, saad sellise lõhnaga nagu meeldib.

Ise suur õlitaja-kreemitaja. Tegin ise endale saialille ja kummeliõli. Samuti mädarõika salvi lihastele-liigestele.

N.70 soovib ka rahulikke jõule.

No selles vanuses on välja kujunenud eelistused ja maitse, igasugust gemüüset omale ikka peale ei määri ja sisse ei söö, olgu ta nii looduslik kui tahes! Mulle ka ei meeldiks, kui kingitakse mingid suvalised kreemid ja balsamid, mida ma hiljem nagu peaksin kasutama.

Nojah, proua soovib parabeene.
Mul otse vastupidi, olen igasugu sitta peale määrinud juba küllalt ja paha hakkab toodete sisaldusi lugedes. Mõnel on see nimekiri pea A4 pikk. Ma just pöördungi ökokosmeetika maailma. Saaks veel ripsmedušši ja jumestuskreemi ka öko, oleks päris hea.

Mingi ökodušš? Mina pakun, et see on vihmaveest? Talvel siis vastavalt lumesulamisveest.

Ma kasutan kõik rasvased v ebameeldivad kreemid jalgade kreemitamiseks, vanad sokid jalga ja aiatööle näiteks.

Mäletan ka esimest Lumene huulepulga lõhna, Fii deodorandi, Oil of Olay puhastuspiima lõhna.

Mina saan teemaalgatajast täiega aru. Küsimus ei ole kreemides. Tänapäeval promotakse seda jalajälje vähendamist, aga ei saada aru, et siinsetel inimestel, kes on vanuses 40 ja edasi, on see jalajälg terve elu sundkorras niigi olematu olnud. Aastakümneid ootasime, millal ometi ka saaks endale natukenegi midagi head lubada ja kui siis lõpuks sinnani jõudsime, et riigikord ja rahakott võimaldaksid, siis nüüd on kõik vähegi luksuslik jälle ühiskonnas põlu alla. Paratamatult tekib küsimus, et millal siis mina endale midagi lubada võin? Järgmises elus või?

#3628879:

Mina saan teemaalgatajast täiega aru. Küsimus ei ole kreemides. Tänapäeval promotakse seda jalajälje vähendamist, aga ei saada aru, et siinsetel inimestel, kes on vanuses 40 ja edasi, on see jalajälg terve elu sundkorras niigi olematu olnud. Aastakümneid ootasime, millal ometi ka saaks endale natukenegi midagi head lubada ja kui siis lõpuks sinnani jõudsime, et riigikord ja rahakott võimaldaksid, siis nüüd on kõik vähegi luksuslik jälle ühiskonnas põlu alla. Paratamatult tekib küsimus, et millal siis mina endale midagi lubada võin? Järgmises elus või?

Kes sul keelab kasutada kõike, mida saada on ja valikuid on palju? Mis põlu all, millest selline järeldus. Sa tee kuidas heaks arvad, aga aina rohkem inimesi tahab tõesti tervislikumat ja ohutumat kraami. Igasuguseid haiguseid ja allergiaid on liiga palju juba. Loodus tahab ka õitseda ja loomad elada.
Teemaalgatajale võiks edaspidi kinkida neid keekse, mis aastakümneid säilivad.

#3628958:

Kes sul keelab kasutada kõike, mida saada on ja valikuid on palju? Mis põlu all, millest selline järeldus.

No promotakse ju, et kasutage riidest mähkmeid, riidest sidemeid, kõik peab olema taaskasutatav. Saage aru, me oleme selle peal üles kasvanud, unistades, et ometi ükskord ei peaks taas ja taas sama jura kasutama. Tahaks ka kord elus elada nii, et ei pea kogu aeg mingeid lappe küürima ja võiks natuke elu nautida ja iseenda peale mõelda. Ma saan aru, et noorte jaoks on planeet a ja o, aga kui oled terve elu pidanud elama ühiskonnas, kus partei oli a ja o, siis tahaks ükskord sellist aega, et inimene on ka vahelduseks a ja o. Saan aru, et välismaal käis 70ndatel ja 80ndatel jõle priiskamine, aga meil ei käinud. Meile jagati teismelisena raamatuid, kuidas päevade ajaks sidemeid õmmelda, ja meil on sellest kopp ees.

#3628974:

#3628958:

Kes sul keelab kasutada kõike, mida saada on ja valikuid on palju? Mis põlu all, millest selline järeldus.

No promotakse ju, et kasutage riidest mähkmeid, riidest sidemeid, kõik peab olema taaskasutatav. Saage aru, me oleme selle peal üles kasvanud, unistades, et ometi ükskord ei peaks taas ja taas sama jura kasutama. Tahaks ka kord elus elada nii, et ei pea kogu aeg mingeid lappe küürima ja võiks natuke elu nautida ja iseenda peale mõelda. Ma saan aru, et noorte jaoks on planeet a ja o, aga kui oled terve elu pidanud elama ühiskonnas, kus partei oli a ja o, siis tahaks ükskord sellist aega, et inimene on ka vahelduseks a ja o. Saan aru, et välismaal käis 70ndatel ja 80ndatel jõle priiskamine, aga meil ei käinud. Meile jagati teismelisena raamatuid, kuidas päevade ajaks sidemeid õmmelda, ja meil on sellest kopp ees.

Vahepeal, enne moodsate sidemete tulekut, oli ju kasutusel veel ka tavaline vatt, millest sidemelaadseid tropikesi vormida sai, et päevad üle elada.

#3628990:

#3628974:

#3628958:

Kes sul keelab kasutada kõike, mida saada on ja valikuid on palju? Mis põlu all, millest selline järeldus.

No promotakse ju, et kasutage riidest mähkmeid, riidest sidemeid, kõik peab olema taaskasutatav. Saage aru, me oleme selle peal üles kasvanud, unistades, et ometi ükskord ei peaks taas ja taas sama jura kasutama. Tahaks ka kord elus elada nii, et ei pea kogu aeg mingeid lappe küürima ja võiks natuke elu nautida ja iseenda peale mõelda. Ma saan aru, et noorte jaoks on planeet a ja o, aga kui oled terve elu pidanud elama ühiskonnas, kus partei oli a ja o, siis tahaks ükskord sellist aega, et inimene on ka vahelduseks a ja o. Saan aru, et välismaal käis 70ndatel ja 80ndatel jõle priiskamine, aga meil ei käinud. Meile jagati teismelisena raamatuid, kuidas päevade ajaks sidemeid õmmelda, ja meil on sellest kopp ees.

Vahepeal, enne moodsate sidemete tulekut, oli ju kasutusel veel ka tavaline vatt, millest sidemelaadseid tropikesi vormida sai, et päevad üle elada.

katsuge aru saada, et kui inimkond jätkab sellist masstootmist ja -saastamist, siis on planeediga kaputt.

Mina saan teemaalgatajast küll aru. Meil olid eluaeg oma õunad, sest aed õunapuid täis. Ja kui millalgi tulid poodidesse Poola õunad, siis ma koduaia omi üldse ei tahtnud. Tahtsin neid uusi ja huvitavaid, tulipunaseid. Vanemad olid pahased, et miks oma aia omad ei sobi.

Praegu, kuskil 20 aastat hiljem, hindan jälle koduaia õunu, ei taha neid vahaga üle valatud poeõunu, mis väljast nii ilusad ja seest vahel seemned hallitavad.

#3628974:

No promotakse ju, et kasutage riidest mähkmeid, riidest sidemeid, kõik peab olema taaskasutatav. Saage aru, me oleme selle peal üles kasvanud, unistades, et ometi ükskord ei peaks taas ja taas sama jura kasutama. Tahaks ka kord elus elada nii, et ei pea kogu aeg mingeid lappe küürima ja võiks natuke elu nautida ja iseenda peale mõelda.

Promotakse seda, et “iseenda peale mõtlemine” ei tähendaks seda, et prügi sorteerida ei viitsi, prügiauto viib selle ju silma alt ära ja enam pole vaja sellele mõelda, jmt. Kusjuures SLS-i sisaldusega šampoone vältides näiteks mõtlen just enda, oma juuste tervise peale. Elu nautimine ei pea tähendama seda, et iga riideese läheb pärast korra kandmist pessu. Ja kõik sellest, mille peal me oleme üles kasvanud, ei ole automaatselt halb. Ma mäletan, kui käisime aastal 1990 onul välismaal külas, siis vaimustusime sealsest margariinist – maitseb nagu või, aga kerge määrida ja öeldakse, et tervislik ja puha. Noh, võibolla mõni aasta pärast kaubanduse avanemist isegi tarbisime seda, siis läksime jälle vana hea või peale tagasi – pole see maitse ikka see, tervislikkusest rääkimata. Aga see nõukaaegne nn margariin, mida tookord küpsetistesse pandi, oli ikka tõesti jõledus, seda kindlasti tagasi ei tahaks.

Mis mähkmetesse puutub, siis kui mul endal kümmekond aastat tagasi laps sündis, siis pabermähkmemägede prügimäele saatmine tundus väga vastumeelne. Kasutasin küll, öösiti ja pikematel sõitudel, aga suuremalt jaolt ikka pestavaid. Kusjuures see lappide küürimine mõjus mulle titega tegelemise kõrvalt isegi teraapiliselt, kindlasti nautisin sealjuures ka elu ja mõtlesin iseenda peale.