Oskab keegi öelda, kui pikk umbes on Irusse järjekord? Seal on hinnad ühed odavamad ja
võib vist järeldada, et järjekord seetõttu pikk. Aga kui pikk umbes?
Ära mitte mingil juhul selle hooldekodu juhatajale või sekretärile helista ega kirjuta. MITTE MINGIL JUHUL!
Arvestades, kuidas nad seal vanurite eest hoolitsevad, siis surevad nö. vanad kliendid kiiresti eest ära.
Idikas. Iruga ma juba võtsin ühendust ja sealt vastati, et järjekord pikk ja prognoosimatu, sest paljud vanurid mitmes kohas järjekorras.
No see ongi su küsimusele vastus. VÕi mida sa veel teada tahad?Et meie siin oskame paremini prognoosida? Idikas oled ise.
Minu küsimus oli ilmselgelt suunatud inimestele, kel on (lähedaste kaudu) Iru hooldekoduga mingi kogemus, sest nemad suudaks ka konkreetsemat vastust pakkuda järkekorra kohta. Minu küsimus polnud suunatud sinusugustele, kes asjast mitte midagi ei tea. Kui sul midagi asjalikku teema kohta öelda pole, siis ära tule siia prääksuma ja oma rumalust demonstreerima.
Päris ebaviisakas oled, proua prääks.
Ma väga loodan, et see teema ei lähe üle mõttetuks nääkluseks.
Minu sugulane jäi voodisse lamama oktoobri alguses ja koha oleks ta saanud jaanuaris ehk siis kolm kuud hiljem, aga ta suri vahetult enne seda, kui järjekord temani jõudis. Loomulikult on hooldekodudes suremus suur, sest sinna minnaksegi ju viimases hädas, kui inimese tervis on nii vilets, et midagi muud üle ei jää.
On ka hooldushaiglaid mida mööda jooksutatakse vanureid,2 kuud ühes siis teise
Hooldekodu ja hooldushaigla on 2 erinevat asja.
Juba mitu aastat nimetatakse hooldushaiglaid tegelikult õendushaiglateks. Riigikogu võttis õendushaigla regulatsiooni vastu juba 2013. aasta mais. Muudatuse tulemusena asendus “hooldushaigla” mõiste “õendushaigla” mõistega, et paremini avada haiglas osutatava teenuse sisu.
Hooldekodus on eakad inimesed, kes vajavad ainult hooldust, st peavarju ja toitlustamist. Nad ei saa üksinda kodus elades enam hakkama ja vajavad, et keegi nende eest hoolitseks, aga nad ei ole samas ka haiged. Teatud ajavahemiku tagant käib hooldekodus perearst ja pereõde nende tervist kontrollimas. Hooldekodu elanikke nimetatakse klientideks. Hooldekodu pole tervishoiuasutus ja seal ei ole kohapeal meditsiinitöötajaid.
Hooldushaiglas/õendushaiglas viibijad on patsiendid ning seal pakutakse meditsiiniteenuseid. Kas siis pärast aktiivse ravi (näiteks operatsioonijärgse ravi) lõppu, kui patsient vajab veel jälgimist ja teatud protseduure või suunab sinna perearst, kui inimese tervis vanusega seoses hakkab väga käest ära minema (nt tekivad luulud, Alzheimer jne). Haiglas töötavad arstid, õed, füsioterapeudid, tegevusjuhendajad, sotsiaaltöötajad, hooldajad. Haiglas ollakse kuni terviseprobleemid lahenevad või inimene sureb.
On ka hooldushaiglaid mida mööda jooksutatakse vanureid,2 kuud ühes siis teise
mööda hooldushaiglaid ei saa kedagi “jooksutada”, sügava puudega lamav hooldamist vajav haige saab “haigekassa raha eest” olla hooldushaiglas kokku vaid 60 päeva aastas (ca 10-12€ päev nn omaosalus, 1 kuu natuke üle 300€)).
kui on tõeline häda käes, no nt hooldav pereliige satub ise infarktiga haiglasse, siis on võimalik saada vanur mõneks ajaks mõne hooldushaigla tasuliseks patsiendiks, aga see läheb maksma juba ca 1200€ kuu.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
