Teema: Isa beebiga koju?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Kui paljudel on lapse isa jäänud vastsündinuga koju ja ema on tagasi tööle läinud?

Asi on selles, et olen ääretult raske valiku ees. Sain tööpakkumise, mida poleks osanud unes ka oodata, kuid see tähendab seda, et alustaksin tööga umbes kuu pärast lapse sündi. Teine külg selle loo juures on, et peaksime kolima teisele poole lompi, kus meil pole mitte ühtegi tuttavat ega abitastavat kätt. Peale selle on see meile esimene laps.
Abikaasa on nôus lapsega koju jääma ning mina oma palgaga suudaksin meid kolme üleval pidada, aga kas ma suudaksin ka oma lapsest iga päev 8h lahus olla? Mu peas valitseb lihtsalt suur segadus.[/tsitaat]

teisel pool (suurt) lompi on see üsnagi tavaline käitumine. Vaevalt et see kerge on, aga kui see on perele parim variant, ju ikka suudad. Ise läksin täiskohaga tööle tagasi 3-kuuse kõrvalt.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Me suudaksime ka abikaasa palgast ära elada, juhul kui lapsega koduseks jääksin, sest hetkel on tema palk minu omast kôvasti parem. Ehk on see minust egoistlik, aga see töökoht aitaks mul areneda ja avaks tulevikus uusi uksi. Seepärast olengi kahe vahel, kas jääda lapse koju paariks aastaks ning oleksin ilma heast pakkumisest vôi vôtaksin vastu töökoha, kuid see tähendab jällegi seda, et ei saa pidevalt oma lapse juures olla.[/tsitaat]
Minu meelest pole siin mitte küsimustki – loomulikult töö vastu võtta, kui tegemist tõesti ülihea pakkumisega. Küll leiate lapse jaoks ka parima lahenduse antud olukorras.

Minul näiteks ei tule välja pumbates piima nii palju kui beebile vaja oleks. Seega mehe koduseks jäämine tähendaks kunsttoidu andmist ja see ei läheks mitte. Kui sul õnnestub rinnapiima vajalikul hulgal kätte saada, ei näe probleemi.

oled kindel, et see ülelombi pakkumine mingi pettus pole? üks tüdruk sai ka ülelombi ülihea tööpakkumise, aga jõudis hoopis oksjonile…

ja isegi kui see on tõesti tasuv töö, siis oma esimese lapse esimesi elukuid ei saa sa hiljem ühegi raha eest tagasi.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]y0y0y kirjutas:[/small]

Ei ole pettus:) Me oleme selle firmaga juba aastaid koostööd teinud.
Tôsi ta on, et jääksin lapse esimestest kuudest ilma, kuid kui mina koju jääks, siis jääks mees sellest ilma…

Kahjuks ühendriikidesse kolides pole meil ôigust vanemahüvitisele, kuna siin on selline seadus (abikaasa on mul rootslane), kuid sellega olin ma juba arvestanud.[/tsitaat]

Sa ju saad oma lapsega koos olla küll. Enamus päevast siiski kodus ju.

igaühel oma valikud, aga esimestel elukuudel on lapsele ema olulisem kui isa. sina arutled, kas sina suudaks olla lapsest eemal, aga ei mõtle kordagi, kuidas laps end tunneb, sündides siia ilma ja jäädes ilma ema lähedusest, rinnaga toitmisest.
minu mehe ema kahetseb nüüd väga, et jättis oma mõnekuuse poja hoidjale ja kihutas tööle, jah, ajad olid teised, aga praegu ütleb ta, et kui saaks oma elu uuesti elada, siis leiaks ta kindlasti võimaluse oma lapsega olla.

kui see töökoht on nii hea ja sind hindab, siis on nad valmis sind ka ootama, vähemalt pool aastat võiks ema lapse jaoks olemas olla. kui nad ei ole sind valmis ootama, siis ei ole see hea koht. töökoht, kus lapsi ei hinnata, ei saa olla suurem asi. raha ei ole elus ainus väärtus.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Aitäh vastamast. Seda ma kardangi, et ei suudaks lapsest eemal olla. Esimene laps ka ning ma ôieti ei teagi mida oodata.[/tsitaat]

Tahtsin just öelda, et kui see oleks teine laps siis oleks ehk kergem. Nähtud, tehtud ja kogemus olemas. Aga esimese lapsega on neid hirme ja mõtteid päris palju, minul igatahes oli.
Aga kui mees on selline, kes vastsündinuga hakkama saab ja keda sa 100% nö. emarolli usaldad siis miks mitte. Eestis on see pikalt lapsega kodus istumine (mis on super mudiugi) aga mujal on ikka nii, et juba mõnekuiste kõrvalt peavad emad tööle minema.
Kaaluge oma plussid-miinused läbi. Võtke ka arvesse see, et võõras koht jne, ei mingit tugisüsteemi.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Tahtsin just öelda, et kui see oleks teine laps siis oleks ehk kergem. [/tsitaat]

sellest arvamusest nähtub nagu oleks esimene laps väärtuslikum kui järgmised. küsimus ei ole ju selles, kas ema tahab lapsega koos olla vaid selles, et laps vajab oma esimestel elukuudel ema. iga laps vajab ja arvult teise või kolmanda lapse vajadusi ei muuda see, et tema ema jaoks on ta üsna tavaline.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

sellest arvamusest nähtub nagu oleks esimene laps väärtuslikum kui järgmised. küsimus ei ole ju selles, kas ema tahab lapsega koos olla vaid selles, et laps vajab oma esimestel elukuudel ema. iga laps vajab ja arvult teise või kolmanda lapse vajadusi ei muuda see, et tema ema jaoks on ta üsna tavaline.[/tsitaat]

Kummaliselt nähtub sulle, sest seda ma ei öelnud. Ära pane mulle sõnu suhu.

Väga personaalne otsus, selle peab ikka igaüks ise tegema, mitte teiste soovitusi kuulama. Mina ei ela Eestis, mõlema lapse kõrvalt paar kuud peale sünnitust tööle läinud, sest siis on ühiskonna normid lihtsalt sellised. Mõlemat last toitnud rinnaga pea 9 kuud – lõunaks tõi lapsehoidja lapse töö juurde, pealelõunal sai ta välja tõmmatud piima pudelist. Töölt saabudes toitsin ühest rinnast lapse ära, teise tõmbasin järgmiseks päevaks välja. Kes tahab, saab kõigega hakkama. Vanem laps on hetkel 6-ne, väga asjalik ja tubli, meie suhted on väga lähedased. Pigem lähedasemadki kui mammamasendust põdenud vanemate puhul see oleks.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Väga personaalne otsus, selle peab ikka igaüks ise tegema, mitte teiste soovitusi kuulama. Mina ei ela Eestis, mõlema lapse kõrvalt paar kuud peale sünnitust tööle läinud, sest siis on ühiskonna normid lihtsalt sellised. Mõlemat last toitnud rinnaga pea 9 kuud – lõunaks tõi lapsehoidja lapse töö juurde, pealelõunal sai ta välja tõmmatud piima pudelist. Töölt saabudes toitsin ühest rinnast lapse ära, teise tõmbasin järgmiseks päevaks välja. Kes tahab, saab kõigega hakkama. Vanem laps on hetkel 6-ne, väga asjalik ja tubli, meie suhted on väga lähedased. Pigem lähedasemadki kui mammamasendust põdenud vanemate puhul see oleks.[/tsitaat]

Ei taha midagi halvasti öelda, aga su laps on alles 6-aastane. Ärge ajage segi asjalikkust ja õnnelik olemist. Seda saab hinnata sinu laps alles täiskasvanuna. Eestis on hea elada, siin võimaldatakse vanematel lastega kodusolemist vähemalt 1,5 aastat. See on suurepärane võimalus lapse arengut silmas pidades.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Sinu laps sinuga lähedaseks ei saa kui loobud nii olulisest arenguetapist tema elus ja seda oma töö kasuks. [/tsitaat]

nõuka-ajal läksid meie emad-vanaemad kõik 3-kuuste kõrvalt tööle. Seega meil eestis ei olegi emadega lähedasi (täiskasvanud) lapsi?

Isa on täpselt samasugune vanem kui ema, lihtsalt rinda ei saa anda.
Nii et baasturvalisus ja kõik see peaks sama olema. Kuidas isad siis lastega lähedaseks saavad, kui nad esimesed 3 eluaastat nendega kodus ei ole?