Esileht Tööelu, raha ja seadused. Isa ja ema erimeelsused-kumma nimega laps?

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 63 )

Teema: Isa ja ema erimeelsused-kumma nimega laps?

Postitas:
Kägu

Lapse sündides panime talle minu perekonnanime. Minu tutvusringkonnas on sarnaselt olnud veel 3 perekonda, kus lastele on pandud ema perekonnanimi.
Mina ei näe ühtegi põhjust, miks peab lapsel olema isa perekonnanimi.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minu meelest oleks sügavalt imelik enne “vahekorda astumist” küsida mehelt, kas ta minuga abielluda kavatseb…

Minu meelest jälle on ebamoraalne “vahekorda astuda” enne abiellumist. Lastele nime panekul probleeme pole esinenud.

Kui teemaalgataja pole abielus ja pole õieti plaaniski, siis mis põhjusel peaks laps saama mehe nime? Võibolla mõne aasta pärast oled kellegi teisega koos ja siis äkki tuleb veel kolmanda nimega laps? Võibolla siis see praegune meesterahvas leiab, et äkki ikka laps polnud minu oma või suva sest lapsest ja ainus, mis laps mehelt saanud on, ongi see nimi?

No mul ka pole probleeme esinenud, mis siis, et ma olen täiesti võimeline enne abiellumist seksima. Need, kes leiavad, et see on ebamoraalne, on tänapäeval siiski vähemuses ja tänapäeval ilmselt enamus mehi põgeneks kaugele, kui naine enne esimest seksi küsiks suurte silmadega, et “kas sa ikka kavatsed mu ära võtta?” vms.

Küsimus on selles, et kuidas jõutakse üldse esimese seksini selliselt, et ei olda omavahel rääkinud (nii naine kui mees, mitte ainult naine), kas soovitakse omavahel abielluda v mittei – et lihtsalt oma himude rahuldamiseks hüpatakse voodisse ja siis pärast vaadatakse, mis edasi saab ja mis lapsest saab (nt milline perekonna nimi jne)? Natuke vales järjekorras ju need asjad.

Et siis enne esimest seksi peaksid mees ja naine istuma maha ja rääkima selgeks, kas ja millal abiellutakse ja mis perekonnanimi lapsele pannakse? Päriselt või 😀 Kas ilma laste saamiseta ei võigi seksida?

Antud juhul on ju küsimus selles, et laps on juba sündinud vahekorrast.

Aga mis puudutab mehega tutvumisse ja sealt juba edasistesse vestlustesse ja tegudesse, siis kuidas sina toimetad siis – kõigepealt lähed mehega voodisse ja pärast seda hakkad alles rääkima temaga?

Rääkida saab ikka muudel teemadel ka, abiellumine ja tulevaste laste perekonnanimi ei ole tõesti enamus inimestel esimesi jututeemasid peale tutvumist ja armumist.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minu meelest oleks sügavalt imelik enne “vahekorda astumist” küsida mehelt, kas ta minuga abielluda kavatseb…

Minu meelest jälle on ebamoraalne “vahekorda astuda” enne abiellumist. Lastele nime panekul probleeme pole esinenud.

Kui teemaalgataja pole abielus ja pole õieti plaaniski, siis mis põhjusel peaks laps saama mehe nime? Võibolla mõne aasta pärast oled kellegi teisega koos ja siis äkki tuleb veel kolmanda nimega laps? Võibolla siis see praegune meesterahvas leiab, et äkki ikka laps polnud minu oma või suva sest lapsest ja ainus, mis laps mehelt saanud on, ongi see nimi?

No mul ka pole probleeme esinenud, mis siis, et ma olen täiesti võimeline enne abiellumist seksima. Need, kes leiavad, et see on ebamoraalne, on tänapäeval siiski vähemuses ja tänapäeval ilmselt enamus mehi põgeneks kaugele, kui naine enne esimest seksi küsiks suurte silmadega, et “kas sa ikka kavatsed mu ära võtta?” vms.

Küsimus on selles, et kuidas jõutakse üldse esimese seksini selliselt, et ei olda omavahel rääkinud (nii naine kui mees, mitte ainult naine), kas soovitakse omavahel abielluda v mittei – et lihtsalt oma himude rahuldamiseks hüpatakse voodisse ja siis pärast vaadatakse, mis edasi saab ja mis lapsest saab (nt milline perekonna nimi jne)? Natuke vales järjekorras ju need asjad.

Et siis enne esimest seksi peaksid mees ja naine istuma maha ja rääkima selgeks, kas ja millal abiellutakse ja mis perekonnanimi lapsele pannakse? Päriselt või 😀 Kas ilma laste saamiseta ei võigi seksida?

Antud juhul on ju küsimus selles, et laps on juba sündinud vahekorrast.

Aga mis puudutab mehega tutvumisse ja sealt juba edasistesse vestlustesse ja tegudesse, siis kuidas sina toimetad siis – kõigepealt lähed mehega voodisse ja pärast seda hakkad alles rääkima temaga?

Rääkida saab ikka muudel teemadel ka, abiellumine ja tulevaste laste perekonnanimi ei ole tõesti enamus inimestel esimesi jututeemasid peale tutvumist ja armumist.

Tulevaste laste perekonnanimi ei saagi olla eraldi jututeemaks, kui lepitakse kokku abiellumises, sest on elementaarne, et abielludes võetakse ühine nimi, mis kandub ka üle ühisele lapsele/ühistele lastele. Ema, isa ja nendevaheline laps/lapsed moodustavad ühe terviku.

Küsimus ei ole ju selles, mis on enamuse inimeste käitumisviis. Hetke teema tõstatus konkreetsest probleemist ja küsimusest, mis teema-algataja püstitas. Lahendus on abiellumine ja ühise nime võtmine ja lapsele selle sama ühise nime panemine. Miks võetakse üldiselt mehe nimi abiellumisel? Sellepärast, et oleks selge, kes on tulevaste laste isa.

Ja see ei ole ju midagi, mille üle olla uhke, et ei saa rääkida tutvudes inimesega tema elu unistustest ja plaanidest perekonna loomise osas (abiellumine ja laste saamine).

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minu meelest oleks sügavalt imelik enne “vahekorda astumist” küsida mehelt, kas ta minuga abielluda kavatseb…

Minu meelest jälle on ebamoraalne “vahekorda astuda” enne abiellumist. Lastele nime panekul probleeme pole esinenud.

Kui teemaalgataja pole abielus ja pole õieti plaaniski, siis mis põhjusel peaks laps saama mehe nime? Võibolla mõne aasta pärast oled kellegi teisega koos ja siis äkki tuleb veel kolmanda nimega laps? Võibolla siis see praegune meesterahvas leiab, et äkki ikka laps polnud minu oma või suva sest lapsest ja ainus, mis laps mehelt saanud on, ongi see nimi?

No mul ka pole probleeme esinenud, mis siis, et ma olen täiesti võimeline enne abiellumist seksima. Need, kes leiavad, et see on ebamoraalne, on tänapäeval siiski vähemuses ja tänapäeval ilmselt enamus mehi põgeneks kaugele, kui naine enne esimest seksi küsiks suurte silmadega, et “kas sa ikka kavatsed mu ära võtta?” vms.

Küsimus on selles, et kuidas jõutakse üldse esimese seksini selliselt, et ei olda omavahel rääkinud (nii naine kui mees, mitte ainult naine), kas soovitakse omavahel abielluda v mittei – et lihtsalt oma himude rahuldamiseks hüpatakse voodisse ja siis pärast vaadatakse, mis edasi saab ja mis lapsest saab (nt milline perekonna nimi jne)? Natuke vales järjekorras ju need asjad.

Et siis enne esimest seksi peaksid mees ja naine istuma maha ja rääkima selgeks, kas ja millal abiellutakse ja mis perekonnanimi lapsele pannakse? Päriselt või 😀 Kas ilma laste saamiseta ei võigi seksida?

Antud juhul on ju küsimus selles, et laps on juba sündinud vahekorrast.

Aga mis puudutab mehega tutvumisse ja sealt juba edasistesse vestlustesse ja tegudesse, siis kuidas sina toimetad siis – kõigepealt lähed mehega voodisse ja pärast seda hakkad alles rääkima temaga?

Rääkida saab ikka muudel teemadel ka, abiellumine ja tulevaste laste perekonnanimi ei ole tõesti enamus inimestel esimesi jututeemasid peale tutvumist ja armumist.

Tulevaste laste perekonnanimi ei saagi olla eraldi jututeemaks, kui lepitakse kokku abiellumises, sest on elementaarne, et abielludes võetakse ühine nimi, mis kandub ka üle ühisele lapsele/ühistele lastele. Ema, isa ja nendevaheline laps/lapsed moodustavad ühe terviku.

Küsimus ei ole ju selles, mis on enamuse inimeste käitumisviis. Hetke teema tõstatus konkreetsest probleemist ja küsimusest, mis teema-algataja püstitas. Lahendus on abiellumine ja ühise nime võtmine ja lapsele selle sama ühise nime panemine. Miks võetakse üldiselt mehe nimi abiellumisel? Sellepärast, et oleks selge, kes on tulevaste laste isa.

Ja see ei ole ju midagi, mille üle olla uhke, et ei saa rääkida tutvudes inimesega tema elu unistustest ja plaanidest perekonna loomise osas (abiellumine ja laste saamine).

Siin on väike vahe ikka, kas rääkida unistustest ja plaanidest või leppida omavahel peale tutvumist kokku, kas abiellutakse ja mis lastele nimeks saab. Mina näiteks leian, et teemaalgatajal ei ole mõtet selle mehega abielluda, sest kui juba enne lapse sündi on sellised probleemid, siis pikka pidu sellel suhtel ei ole. Ja abiellumine ei ole üldse mingi kohustus, samuti ei ole kohustus võtta peale abiellumist ühine nimi. Ka laste saamine peale abiellumist ei ole kohustulik, ja mehe nime ei võeta kindlasti sellepärast, et oleks selge, kes laste isa on – no anna abi! See on tänapäeval ikka iga inimese oma valik.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minu meelest oleks sügavalt imelik enne “vahekorda astumist” küsida mehelt, kas ta minuga abielluda kavatseb…

Minu meelest jälle on ebamoraalne “vahekorda astuda” enne abiellumist. Lastele nime panekul probleeme pole esinenud.

Kui teemaalgataja pole abielus ja pole õieti plaaniski, siis mis põhjusel peaks laps saama mehe nime? Võibolla mõne aasta pärast oled kellegi teisega koos ja siis äkki tuleb veel kolmanda nimega laps? Võibolla siis see praegune meesterahvas leiab, et äkki ikka laps polnud minu oma või suva sest lapsest ja ainus, mis laps mehelt saanud on, ongi see nimi?

No mul ka pole probleeme esinenud, mis siis, et ma olen täiesti võimeline enne abiellumist seksima. Need, kes leiavad, et see on ebamoraalne, on tänapäeval siiski vähemuses ja tänapäeval ilmselt enamus mehi põgeneks kaugele, kui naine enne esimest seksi küsiks suurte silmadega, et “kas sa ikka kavatsed mu ära võtta?” vms.

Küsimus on selles, et kuidas jõutakse üldse esimese seksini selliselt, et ei olda omavahel rääkinud (nii naine kui mees, mitte ainult naine), kas soovitakse omavahel abielluda v mittei – et lihtsalt oma himude rahuldamiseks hüpatakse voodisse ja siis pärast vaadatakse, mis edasi saab ja mis lapsest saab (nt milline perekonna nimi jne)? Natuke vales järjekorras ju need asjad.

Et siis enne esimest seksi peaksid mees ja naine istuma maha ja rääkima selgeks, kas ja millal abiellutakse ja mis perekonnanimi lapsele pannakse? Päriselt või 😀 Kas ilma laste saamiseta ei võigi seksida?

Antud juhul on ju küsimus selles, et laps on juba sündinud vahekorrast.

Aga mis puudutab mehega tutvumisse ja sealt juba edasistesse vestlustesse ja tegudesse, siis kuidas sina toimetad siis – kõigepealt lähed mehega voodisse ja pärast seda hakkad alles rääkima temaga?

Rääkida saab ikka muudel teemadel ka, abiellumine ja tulevaste laste perekonnanimi ei ole tõesti enamus inimestel esimesi jututeemasid peale tutvumist ja armumist.

Tulevaste laste perekonnanimi ei saagi olla eraldi jututeemaks, kui lepitakse kokku abiellumises, sest on elementaarne, et abielludes võetakse ühine nimi, mis kandub ka üle ühisele lapsele/ühistele lastele. Ema, isa ja nendevaheline laps/lapsed moodustavad ühe terviku.

Küsimus ei ole ju selles, mis on enamuse inimeste käitumisviis. Hetke teema tõstatus konkreetsest probleemist ja küsimusest, mis teema-algataja püstitas. Lahendus on abiellumine ja ühise nime võtmine ja lapsele selle sama ühise nime panemine. Miks võetakse üldiselt mehe nimi abiellumisel? Sellepärast, et oleks selge, kes on tulevaste laste isa.

Ja see ei ole ju midagi, mille üle olla uhke, et ei saa rääkida tutvudes inimesega tema elu unistustest ja plaanidest perekonna loomise osas (abiellumine ja laste saamine).

Siin on väike vahe ikka, kas rääkida unistustest ja plaanidest või leppida omavahel peale tutvumist kokku, kas abiellutakse ja mis lastele nimeks saab. Mina näiteks leian, et teemaalgatajal ei ole mõtet selle mehega abielluda, sest kui juba enne lapse sündi on sellised probleemid, siis pikka pidu sellel suhtel ei ole. Ja abiellumine ei ole üldse mingi kohustus, samuti ei ole kohustus võtta peale abiellumist ühine nimi. Ka laste saamine peale abiellumist ei ole kohustulik, ja mehe nime ei võeta kindlasti sellepärast, et oleks selge, kes laste isa on – no anna abi! See on tänapäeval ikka iga inimese oma valik.

See valik võib ju olla, aga küsimus on selles, et mis selle valiku tagajärjed on teistele inimestele ehk eelkõige lastele. Lastel puudub terviklik perekond.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Lastel puudub terviklik perekond.

Nimi üksi nüüd küll ei ole see, mis perekonna terviklikuks teeb.
Antud juhul on mees ka šovinist. Oleks võinud ju juba tütre puhul nõudma hakata, et tahab oma nime lapsele saada, aga tütrest on tal suht savi, nüüd kui poiss on tulemas, siis äkki muutus enda nime andmine väga oluliseks.

Terviklikuks muudab perekonna siiski inimene ise, kes sinna perekonda kuulub. Mees võib vabalt abielluda naisega, võtta naise perekonnanime ja on ka kõigil lastel sama perenimi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Lastel puudub terviklik perekond.

Nimi üksi nüüd küll ei ole see, mis perekonna terviklikuks teeb.

Antud juhul on mees ka šovinist. Oleks võinud ju juba tütre puhul nõudma hakata, et tahab oma nime lapsele saada, aga tütrest on tal suht savi, nüüd kui poiss on tulemas, siis äkki muutus enda nime andmine väga oluliseks.

Terviklikuks muudab perekonna siiski inimene ise, kes sinna perekonda kuulub. Mees võib vabalt abielluda naisega, võtta naise perekonnanime ja on ka kõigil lastel sama perenimi.

Esimene laps on teise mehega. Siiski ma olen nõus, et mees olgu siis juba nii mees, et võtku naine ka naiseks enne lapse sündi. See “pulmad pole plaanis” on tihtipeale hädavale, sest naine tahab, aga mees ei taha. No ja kui reaalselt ei taheta üksteisega abielluda, siis jäägu lapsele naise nimi, sest naine teda kasvatama jääb niikuinii.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minu meelest oleks sügavalt imelik enne “vahekorda astumist” küsida mehelt, kas ta minuga abielluda kavatseb…

No suhteliselt imelik on astuda temaga sajandasse vahekorda (see võtab umbes kuu, eks 🙂 ), kui ta pole seni avaldanud kasvõi mõttetasandil ideed sinuga end siduda. Miks peaks end kuude kaupa mingile vennale kõhu alla viskama, kes isegi niisama jutu sees ühisest perekonnast midagi ei maini. See, kuidas mees suhtub abielusse sinuga, on ju mõne nädala või kuuga selge.

Esimesest vahekorrrast ei pruugiks ka rasestuda. Tänapäeval on erinevaid vahendeid 🙂

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minu meelest oleks sügavalt imelik enne “vahekorda astumist” küsida mehelt, kas ta minuga abielluda kavatseb…

No suhteliselt imelik on astuda temaga sajandasse vahekorda (see võtab umbes kuu, eks 🙂 ), kui ta pole seni avaldanud kasvõi mõttetasandil ideed sinuga end siduda. Miks peaks end kuude kaupa mingile vennale kõhu alla viskama, kes isegi niisama jutu sees ühisest perekonnast midagi ei maini. See, kuidas mees suhtub abielusse sinuga, on ju mõne nädala või kuuga selge.

Esimesest vahekorrrast ei pruugiks ka rasestuda. Tänapäeval on erinevaid vahendeid 🙂

Kuule nimeta mind nüüd kelleks iganes soovid, aga mina ei ole ka soovinud ennast siduda igaühega, kellega seksinud olen, ja ma tõesti ei eelda seda ka teistelt. Imelik, et sinu meelest ei peaks esimesest vahekorrast rasestuma – sinu jaoks on ju ilmselge, et selleks ajaks ollakse juba abielus ja elu lõpuni üksteisega seotud ja lapsed on ju ainult siis oodatud ja tahetud – las nad siis tulevad esimesest korrast.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kuule nimeta mind nüüd kelleks iganes soovid, aga mina ei ole ka soovinud ennast siduda igaühega, kellega seksinud olen,

Muidugi. Seepärast sa neile meestele ka ei anna märku, et sooviksid nendega abielluda. Nad on sulle ainult seksiks ja seltsiks.

Sama ju ka teistpidi – kui sulle ei anta märku soovist sinuga abielluda (kavõi mingi tulevikujutuna), siis sa saad ju aru, et sinuga ei plaanita abielluda. See ei võta sul ju kaua aega, et aru saada 🙂

Seega polegi vaja enne esimest vahekorda midagi küsida, nagu sa kirjutasid, et see oleks imelik. Enne sajandat saad niikuinii aru, kas tuleb perekond või ei tule.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Imelik, et sinu meelest ei peaks esimesest vahekorrast rasestuma

See ei ole mitte ainult minu meelest nii. Natukene võiks oma laste isa või ema ikka enne tundma õppida ja aru saada, kas see on esimene kord paljudest või esimene ja ainus kord. Sinu meelest on see soov mitte rasestuda esimesest imelik. A noh, saagu nagu sa soovid. Ma siis soovingi su lastele rasestumist esimesest vahekorrast elus ja kõikidest teistest esimestest vahekordadest erinevate partneritega. Sest muudmoodi oleks sinu meelest imelik…

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Lastel puudub terviklik perekond.

Nimi üksi nüüd küll ei ole see, mis perekonna terviklikuks teeb.

Antud juhul on mees ka šovinist. Oleks võinud ju juba tütre puhul nõudma hakata, et tahab oma nime lapsele saada, aga tütrest on tal suht savi, nüüd kui poiss on tulemas, siis äkki muutus enda nime andmine väga oluliseks.

Terviklikuks muudab perekonna siiski inimene ise, kes sinna perekonda kuulub. Mees võib vabalt abielluda naisega, võtta naise perekonnanime ja on ka kõigil lastel sama perenimi.

Nimi ei ole jah see, mis muudab perekonna terviklikuks, aga nimi on tunnus, mis pannakse (võetakse abiellumisel ja kantakse lastele üle) heade tavade kohaselt perekonnale ühine (abielus naine ja mees ning nende ühised lapsed).

Mees ei ole mitte karvavõrdki rohkem “šovinist” antud olukorras, kui on naine – ehk siis nad on seda mõlemad. Mõlemad nõuavad last enda nimele, kuigi ei ole ise abiellunud. Lahenduse tooks olukorrale abielu. Üldjuhul võtab naine mehe nime, et oleks selge, kes on laste päris isa. Naise puhul on see bioloogiliselt nii loodud, et on kohe selge, et ta on lapseootel ehk emaks saamas, mehe puhul see nii ei ole. Seega küsimus ei ole hetkel niivõrd selles, kelle nimi lapsel on, vaid selles, et miks vanematel ei ole ühine nimi, mida lapsele üle kanda.

Tütar (naise esimene laps, nagu ma aru saan) ei ole ju üldse teema-algataja praeguse mehe lapski, mida on tal selle lapse nime osas nõuda? Esimesel lapsel olgu ikka oma isa perekonnanimi, aga see rong on juba läinud, sest ema ei olnud taaskord abielus ja otsustas oma nime panna lapsele.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Imelik, et sinu meelest ei peaks esimesest vahekorrast rasestuma

See ei ole mitte ainult minu meelest nii. Natukene võiks oma laste isa või ema ikka enne tundma õppida ja aru saada, kas see on esimene kord paljudest või esimene ja ainus kord. Sinu meelest on see soov mitte rasestuda esimesest imelik. A noh, saagu nagu sa soovid. Ma siis soovingi su lastele rasestumist esimesest vahekorrast elus ja kõikidest teistest esimestest vahekordadest erinevate partneritega. Sest muudmoodi oleks sinu meelest imelik…

Mnjaa, sest just nii ma ju ütlesingi, onju.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kuule nimeta mind nüüd kelleks iganes soovid, aga mina ei ole ka soovinud ennast siduda igaühega, kellega seksinud olen,

Muidugi. Seepärast sa neile meestele ka ei anna märku, et sooviksid nendega abielluda. Nad on sulle ainult seksiks ja seltsiks.

Sama ju ka teistpidi – kui sulle ei anta märku soovist sinuga abielluda (kavõi mingi tulevikujutuna), siis sa saad ju aru, et sinuga ei plaanita abielluda. See ei võta sul ju kaua aega, et aru saada 🙂

Seega polegi vaja enne esimest vahekorda midagi küsida, nagu sa kirjutasid, et see oleks imelik. Enne sajandat saad niikuinii aru, kas tuleb perekond või ei tule.

Olen teie dialoogi siin pea kaks lehte lugenud ning enam ei saa vait olla, sest sul on mingid täiesti omad nägemused, mis on nii absurdsed. Ok, sa ise võid ju nende järgi talitada ja mõelda, aga valdav osa inimesi küll nii ei mõtle.

See, kas ma sooviksin oma partneriga tulevikus abielluda, ei ole minul küll kuu aja jooksul selge ning ma ei anna sellest kuidagi ka märku, samad eeldused ja ootused on mul ka vastaspoolele. Ma isegi ei mõtle sellele, veel vähem ei tule abielu jutuks. See on aeg, kus õpitaks üksteist tundma, see periood võiks ikka paar aastat kesta. Siis ole näha, kas kestab ja tulevad abiellumise plaanid või minnakse laiali. See EI tähenda, et ma olen mehega koos vaid seksi ja seltsi pärast, dsiisas küll. Oma praguse abikaasaga elasime koos kolm aastat enne kui abielu üldse jutuks tuli.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Abielu lahendab selle probleemi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minu meelest oleks sügavalt imelik enne “vahekorda astumist” küsida mehelt, kas ta minuga abielluda kavatseb…

Minu meelest jälle on ebamoraalne “vahekorda astuda” enne abiellumist. Lastele nime panekul probleeme pole esinenud.

Kui teemaalgataja pole abielus ja pole õieti plaaniski, siis mis põhjusel peaks laps saama mehe nime? Võibolla mõne aasta pärast oled kellegi teisega koos ja siis äkki tuleb veel kolmanda nimega laps? Võibolla siis see praegune meesterahvas leiab, et äkki ikka laps polnud minu oma või suva sest lapsest ja ainus, mis laps mehelt saanud on, ongi see nimi?

No mul ka pole probleeme esinenud, mis siis, et ma olen täiesti võimeline enne abiellumist seksima. Need, kes leiavad, et see on ebamoraalne, on tänapäeval siiski vähemuses ja tänapäeval ilmselt enamus mehi põgeneks kaugele, kui naine enne esimest seksi küsiks suurte silmadega, et “kas sa ikka kavatsed mu ära võtta?” vms.

Küsimus on selles, et kuidas jõutakse üldse esimese seksini selliselt, et ei olda omavahel rääkinud (nii naine kui mees, mitte ainult naine), kas soovitakse omavahel abielluda v mitte – et lihtsalt oma himude rahuldamiseks hüpatakse voodisse ja siis pärast vaadatakse, mis edasi saab ja mis lapsest saab (nt milline perekonna nimi jne)? Natuke vales järjekorras ju need asjad.

Et siis enne esimest seksi peaksid mees ja naine istuma maha ja rääkima selgeks, kas ja millal abiellutakse ja mis perekonnanimi lapsele pannakse? Päriselt või 😀 Kas ilma laste saamiseta ei võigi seksida?

Ilma kaitsevahenditeta küll mitte.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Abielus te pole?

Nimi mingeid õiguseid lapsega seoses ei anna ja kohustusi ei vähenda.

Niru lugu, kui lapse isaga peab juba nime pärast kohtusse minema. Tegelikult on õige, et laps sünnib perekonda ja ema-isa arutavad sellised küsimused isekeskis selgeks, kui nad abielludes on otsustanud eraldi nimedega jääda.

Abielus pole ja ei kavatse niipea abielluda.

Lapsele saadki ju ainult sina nime panna sünni tõendi alusel. Isa saab oma arvamust avaldada ainult sinu kõrval.

Please wait...
Postitas:
Kägu

mina paneksin sellises olukorras (ja oleksingi pannud, aga abiellusime raseduse ajal) lapsele enda perenime.
põhjuseks eelkõige see, et ema on niikuinii see, kes põhiliselt lapsega seotud asju ajab. sinu puhul seda enam, kui esimene laps sinu nimega, siis on lastel ühine perenimi.
tean mitut tuttavat, kes on mehe küll isana sünnitunnistusele kirjutanud, aga lapsele oma perenime pannud. mõnel on selliseid lapsi mitu, kellel erinevad isad, aga siis on ema lastega ikka ühise nimega ja jätavad mulje tervest perest.
samas on ka neid, kellel on mitu last mitme mehega ja lapsed on isade nimega – tere, mina olen kati karu, olen mari maasika, vahur varese ja liis lehe ema 😀
ainus variant, kus oleksin nõus lapsele mehe nime panema, on siis, kui minu nimi on saadud esimeselt abikaasalt – siis ei nõuaks, et uue mehe laps kannaks minu eksmehe perenime 🙂 kuigi tean ka varianti, kus uus mees (vene nimega) võttis abielludes naise perenime, mille see oli saanud oma esimeselt abikaasalt

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minu meelest oleks sügavalt imelik enne “vahekorda astumist” küsida mehelt, kas ta minuga abielluda kavatseb…

Sügavalt imelik! Minu meelest on sügavalt imelik enne vahekorda astumist hakata mingites intiimasjades urgitsema, et mis su nimi on ja ega sa mingeid haigusi ei põe või mis soost sa oled …

Please wait...
Postitas:
Kägu

See, kas ma sooviksin oma partneriga tulevikus abielluda, ei ole minul küll kuu aja jooksul selge ning ma ei anna sellest kuidagi ka märku, samad eeldused ja ootused on mul ka vastaspoolele. Ma isegi ei mõtle sellele, veel vähem ei tule abielu jutuks.

Ajalised piirangud pole olulised, selle käo mõte oli, et need asjad tuleks enne lapse saamist (meisterdamist) läbi rääkida. Lapse saamine on ju palju tähtsam otsus kui abiellumine, abielu saab alati lahutada, laps on kindel kohustus 18 aastaks või kauemakski (kui just midagi halba ei juhtu, nii et laps varem sureb).

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Olen ka mees ja ikka päris alandav oleks, kui naine ütleb, et paneb lapsed kõik enda nimele jne. Kui me koos oleks, paneks see suhte tõsisesse kriisi. See oleks nagu mehe spermapangana vms kasutamine. Ainus järeleandmine oleks see, kui oleme täielikult lahus ja ma lapse elus ei osaleks-siis oleks loomulik ema nimi.
Kui mees nime pärast võitleb, siis ta vähemalt hoolib lapsest. Rongaisadel, kes alimente ei maksa on sellest jumala savi.
Kui see mees on väärinud, kellega voodisse minna ja laps saada, siis ta väärib ka nime.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Leian ühe eelkõnelejaga sarnaselt, et antud juhul oleks lahenduseks vaid see, et sündiv laps läheb naise nimele. Miks? Kõigepealt ühe pere lapsed olgu ühe nimega, põlvnemisest olenemata ja teiseks – kui sellised põhimõttelised asjad on veel segased, siis ilmselt ei ole ka lapse saamine korralikult läbi mõeldud ning on suurem oht, et ka see liit ei püsi (ei kraaksu õnnetust, kuid soovitan teemaalgatajal sügevamalt kõige üle järele mõelda ja vaadata, mida annaks veel parandada ja kuidas just edukalt kokku jääda ja kompromisse saavutada).

Mis puudutab viimast kommentaari, siis täiesti usun, et selle on kirjutanud mees. Peale 10+ aastat abielu ja kahe nime kandmist olen jõudnud punkti, kus ma tahaks oma nime kärpida (tööalased põhjused, üks perenimi on selgem ja lihtsam ka välismaalastele). Võtsin teema arutlusele ja diskuteerisime täiesti elavalt variandi üle, miks kahenimeline on raske, eriti meeldis talle mõte, et kaotan ära oma neiupõlvenime ja jään vaid tema nimega ning kui 3. variandini jõudsin, et kaotan ära just tema nime ja jään neiupõlvenimega, siis tuli täielik blokaad 😀 Mokaotsast nõustuti, et tegemist on hääbuva ja natuke kuulsama sugupuuga, olen oma isa poolt ainus nime edasi kandja jne., kuid siis tuli ka see iba et mehena on see solvav jne. Olgugi, et meil on sõpruskonnas kaks näidet, kus mees võttis peale abiellumist just naise nime, kuid meie pere puhul see ei lugevat 😀 Kui sellest blokaadist üle saime, siis nüüd on lihtsalt minu otsustada, mida teha tahan.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ega muud polegi öelda, et päris õnnetu mees, kes elus selliseid vigu on teinud. Aga eks me kõik õpime.

Teemaalgataja kohta aga ei oska midagi öelda, kui oled valmis mingi nime pärast juba kohtusse minema, et see oleks su eelmise mehe lapsega sama nimi, siis ma arvan, et varsti oled jälle nagunii uuel ringil. Uuri siis pigem juba mõnelt juristilt, mitte perekoolist.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Huvitav, kuidas plaanivad tuhandetes kasvatusotsustes kokku leppida vanemad, kes seda isegi nime osas ei suuda?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Tore lugeda, et matrialineaarsus on taaskord tugevalt tagasi, mis paraku Balti Eriseadusega, kehtestati 1865 aastal, kadus. Seni kulges pärilusliin Liivi-Latkali õiguse järgi, ka nimi, emaliinipidi. Mitte et orjaajal midagi üldse pärandada oli, aga noh, natuke ikka. Naise seelikud ja ehted näiteks.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ega muud polegi öelda, et päris õnnetu mees, kes elus selliseid vigu on teinud. Aga eks me kõik õpime.

Teemaalgataja kohta aga ei oska midagi öelda, kui oled valmis mingi nime pärast juba kohtusse minema, et see oleks su eelmise mehe lapsega sama nimi, siis ma arvan, et varsti oled jälle nagunii uuel ringil. Uuri siis pigem juba mõnelt juristilt, mitte perekoolist.

Mitte mu eelmise mehe lapsega vaid et minu nimega ikka.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Naist ametlikuks kaasaks ei soovi, temaga ühiselt loodud materiaalset elu jagada ei soovi, aga inkubaatorina kärab küll. Minu puhul poleks nime osas mingit vaidlust. Või noh, ma eeldan oma mehelt ka kordades enam kui suvaliselt.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Naist ametlikuks kaasaks ei soovi, temaga ühiselt loodud materiaalset elu jagada ei soovi, aga inkubaatorina kärab küll. Minu puhul poleks nime osas mingit vaidlust. Või noh, ma eeldan oma mehelt ka kordades enam kui suvaliselt.

Kas see ühiselt loodud materiaalne elu on laps eelmise mehega, kelle “kauba peale” kasvatada saab?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Olen ka mees ja ikka päris alandav oleks, kui naine ütleb, et paneb lapsed kõik enda nimele jne. Kui me koos oleks, paneks see suhte tõsisesse kriisi. See oleks nagu mehe spermapangana vms kasutamine. Ainus järeleandmine oleks see, kui oleme täielikult lahus ja ma lapse elus ei osaleks-siis oleks loomulik ema nimi.

Kui mees nime pärast võitleb, siis ta vähemalt hoolib lapsest. Rongaisadel, kes alimente ei maksa on sellest jumala savi.

Kui see mees on väärinud, kellega voodisse minna ja laps saada, siis ta väärib ka nime.

aga miks sa ei abiellu enne lapse tegemist selle naisega ning anna ka naisele sama nime? ja kui naine ei nõustu sinuga abielluma ja sinu nime võtma, siis otsid järgmine, kes nõustub ja teed tollega lapsed.
uskumatu, 18. sajandi mõttelaadiga mees
käid sa vähemalt oma nimega laste asju ajamas, olgu see siis arst või lasteaed vms?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Olen ka mees ja ikka päris alandav oleks, kui naine ütleb, et paneb lapsed kõik enda nimele jne. Kui me koos oleks, paneks see suhte tõsisesse kriisi. See oleks nagu mehe spermapangana vms kasutamine

Aga selle peale sa ei tule, et naise jaoks on ka alandav, kui mees abielluda ei taha aga lapsele enda nime nõuab? Kas naine on ainult emakas?

Please wait...
Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 63 )


Esileht Tööelu, raha ja seadused. Isa ja ema erimeelsused-kumma nimega laps?