ainus variant, kus oleksin nõus lapsele mehe nime panema, on siis, kui minu nimi on saadud esimeselt abikaasalt – siis ei nõuaks, et uue mehe laps kannaks minu eksmehe perenime ????
Selle mõtteavalduse eest annaksin kohe mitu plussi.
Paraku on siiski naisi, kes soovist “kõigi oma lastega sama nime kanda” annavad järgnevatele (suvaliste meestega saadud lastele) oma eksmehe perekonnanime. See on minu meelest täiesti hale käitumine.
Laps kandku oma isa nime või oma ema päritolupere nime. Mitte täiesti suvalise suguvõsa nime.
Aga teatud olukorras see ongi ju ainuke variant. Oletame, et olen olnud eelnevalt abielus, nimeks Tamm. Nüüd lahutatud, aga et olla esimese lapsega sama nimega, jätsin nimeks Tamm. Nüüd sain juhusuhtest lapse, lapse isa isadust omaks ei võta, sünnitunnistusele ei lähe. Siis tulebki panna minu nimi, mis antud juhul on Tamm (võõrast perest saadud nimi).