Esileht Tööelu, raha ja seadused. Isa lhp-l ja teine laps

Näitan 23 postitust - vahemik 1 kuni 23 (kokku 23 )

Teema: Isa lhp-l ja teine laps

Postitas:
Kägu

Tere! Kuidas sellega on? Peres saab vanemahüvitist isa, sündimas on teine laps, selleks ajaks on esimene laps alla 3 aasta vanune. Kas isa peab minema tööle kui mul dekreet algab? Või ta saab olla esimese lapsega seni kodus kuni teine laps saab kaks kuud vanaks? Esimene laps selleks ajaks 3 aastat täis veel ei ole. Plaan on selline, et isa jääb koju kui laps on 2 kuud vana.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

See on natuke teistmoodi olukord, seega soovitan Sotsiaalkindlustusametist üle küsida.
Ise arvan, et isa saab olla vanema lapsega LHP-l kuni uus laps saab 70 päeva vanaks. Ja kui uus on vähemalt 70 päeva vana, siis jääb uue lapsega LHP-le ja hakkab VH saama.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

LHPl saab olla üks vanem korraga.
Aga noh, isa saab olla isapuhkusel ja/või puhkusel.

0
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

LHPl saab olla üks vanem korraga.

Aga noh, isa saab olla isapuhkusel ja/või puhkusel.

Kui naine on RSP-l, siis mis takistab isal LHP-l olla? Selles ongi tegelikult teemaalgataja küsimus.

+9
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Isa saab olla lhp-l, kui ema ei ole lhp-l, 2 vanemat korraga lhp-l olla ei saa
ning kui II lapse VH algab, siis eelisõigus VH saada on lhp-l vanemal

st
kui ema on rsp-l(dekreedis) siis võib isa olla I lapsega lhp-l.

Kas I lapse 3a saamiseni või ema rsp lõpuni, kumb enne saabub.

Kui II laps on ema rsp lõppedes vähemalt 70p vana saab isa olla kohe II lapsega VH saaja kui soovite.

Kui ema ei vormista rsp, algab II lapse VH sünnist ning siis saab esialgu VH ema…ning isa ei saa olla lhp-l samal ajal.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Väga huvitav küsimus. RSP ja LHP samaaegselt peaksid küll olema võimalikud ning ma ei loe seadusest välja, et kahe erineva lapsega ei võiks vanemad olla korraga LHP-l. Töölepingu seadus ütleb nii: “Emal või isal on õigus saada lapsehoolduspuhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Lapsehoolduspuhkust on õigus korraga kasutada ühel isikul.” Teise lause sisu võib ju tõlgendada nii, et ÜHE KONKREETSE lapse LHP-d võib korraga kasutada üks isik. Kui lapsi on mitu, siis kaasneb iga lapsega õigus lapsehoolduspuhkusele, mida võib kasutada keegi teine. Sest, kujuta ette, et beebi A ema ja isa lähevad lahku, ema on lapsehoolduspuhkusel. Isa leiab uue naise, 2a hiljeb sünnib tal uue naisega beebi B. Kas sel juhul ei tohi isa jääda beebi B-ga lapsehoolduspuhkusele, sest beebi A seisukohast tekiks olukord, kus tema mõlemad vanemad on korraga lapsehoolduspuhkusel?

+2
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Väga huvitav küsimus. RSP ja LHP samaaegselt peaksid küll olema võimalikud ning ma ei loe seadusest välja, et kahe erineva lapsega ei võiks vanemad olla korraga LHP-l. Töölepingu seadus ütleb nii: “Emal või isal on õigus saada lapsehoolduspuhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Lapsehoolduspuhkust on õigus korraga kasutada ühel isikul.” Teise lause sisu võib ju tõlgendada nii, et ÜHE KONKREETSE lapse LHP-d võib korraga kasutada üks isik. Kui lapsi on mitu, siis kaasneb iga lapsega õigus lapsehoolduspuhkusele, mida võib kasutada keegi teine. Sest, kujuta ette, et beebi A ema ja isa lähevad lahku, ema on lapsehoolduspuhkusel. Isa leiab uue naise, 2a hiljeb sünnib tal uue naisega beebi B. Kas sel juhul ei tohi isa jääda beebi B-ga lapsehoolduspuhkusele, sest beebi A seisukohast tekiks olukord, kus tema mõlemad vanemad on korraga lapsehoolduspuhkusel?

Ära avasta maailma. Su tõlgendus ei ole korrektne.

+2
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Lugesid seadust aga tõlgendasid sulle sobival viisil. Paraku juristid ja ametnikud pole sinuga samal arvamusel.

TLS§ 62. Lapsehoolduspuhkus
(1) Emal või isal on õigus saada lapsehoolduspuhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Lapsehoolduspuhkust on õigus korraga kasutada ühel isikul.

Tähendab seda, et KORRAGA st SAMAL AJAL ei saa lhp-l olla ema ja isa, olgu alla 3a lapsi kas või 3 (näiteks ka kolmikute puhul ei saa, rääkimata erinevas vanuses lastest). Erandeid on tehtud vaid juhul, kui teiselt vanemalt on n 1 lapse hooldusõigus ära võetud (n noorema lapse hooldusõigus emalt ära, isal on…samas emal on hooldusõigus vanema n 2,5a lapsega…vähemalt 1 selline erand on olnud. Tavaolukorras ei saa ema JA isa olla lhp-l samaaegselt. Hoolimata alla 3a laste arvust. St õigus lhp-l olla EI OLE “lapse kohta”

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ise arvan, et isa saab olla vanema lapsega LHP-l kuni uus laps saab 70 päeva vanaks. Ja kui uus on vähemalt 70 päeva vana, siis jääb uue lapsega LHP-le ja hakkab VH saama.

Mõtlesin järgi. Minu eilne kommentaar kehtib juhul kui ema töötab ja saab RSP-le jääda. Kui ema on niisama kodune ja isa LHP-l, siis ei saa ema RSP-le jääda. Kui teine laps sünnib, siis vähemalt esimesed 70 päeva on LHP-l ja saab VH lapse ema. Kui isal on töökoht, kust ta LHP-le jäi, siis peab ta ilmselt tööandjale teada andma, et ta pole 70 päeva LHP-l ja kokku leppima, kas läheb tööle või võtab palgata puhkust.
Parandage kui ma eksin.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Lugesid seadust aga tõlgendasid sulle sobival viisil. Paraku juristid ja ametnikud pole sinuga samal arvamusel.

TLS§ 62. Lapsehoolduspuhkus

(1) Emal või isal on õigus saada lapsehoolduspuhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Lapsehoolduspuhkust on õigus korraga kasutada ühel isikul.

Tähendab seda, et KORRAGA st SAMAL AJAL ei saa lhp-l olla ema ja isa, olgu alla 3a lapsi kas või 3 (näiteks ka kolmikute puhul ei saa, rääkimata erinevas vanuses lastest). Erandeid on tehtud vaid juhul, kui teiselt vanemalt on n 1 lapse hooldusõigus ära võetud (n noorema lapse hooldusõigus emalt ära, isal on…samas emal on hooldusõigus vanema n 2,5a lapsega…vähemalt 1 selline erand on olnud. Tavaolukorras ei saa ema JA isa olla lhp-l samaaegselt. Hoolimata alla 3a laste arvust. St õigus lhp-l olla EI OLE “lapse kohta”

aga nad ei soovi olla samaaegselt lhp-l. lhpl on antu juhul alati ainult isa, ema on vahetult pärast sünnitust rsp-l ja lhp-l mitte kordagi.
rsp on tervisega seotud puhkus rasedale enne ja pärast sünnitust. laste arv või olemasolu rhp-sse ei puutu.
Küsige järele, aga minu loogika ütleb et rasedale peaks võimaldama rhp-d alati, isegi kui isa on lhp-l samaaegselt.

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Lugesid seadust aga tõlgendasid sulle sobival viisil. Paraku juristid ja ametnikud pole sinuga samal arvamusel.

TLS§ 62. Lapsehoolduspuhkus

(1) Emal või isal on õigus saada lapsehoolduspuhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Lapsehoolduspuhkust on õigus korraga kasutada ühel isikul.

Tähendab seda, et KORRAGA st SAMAL AJAL ei saa lhp-l olla ema ja isa, olgu alla 3a lapsi kas või 3 (näiteks ka kolmikute puhul ei saa, rääkimata erinevas vanuses lastest). Erandeid on tehtud vaid juhul, kui teiselt vanemalt on n 1 lapse hooldusõigus ära võetud (n noorema lapse hooldusõigus emalt ära, isal on…samas emal on hooldusõigus vanema n 2,5a lapsega…vähemalt 1 selline erand on olnud. Tavaolukorras ei saa ema JA isa olla lhp-l samaaegselt. Hoolimata alla 3a laste arvust. St õigus lhp-l olla EI OLE “lapse kohta”

aga nad ei soovi olla samaaegselt lhp-l. lhpl on antu juhul alati ainult isa, ema on vahetult pärast sünnitust rsp-l ja lhp-l mitte kordagi.

rsp on tervisega seotud puhkus rasedale enne ja pärast sünnitust. laste arv või olemasolu rhp-sse ei puutu.

Küsige järele, aga minu loogika ütleb et rasedale peaks võimaldama rhp-d alati, isegi kui isa on lhp-l samaaegselt.

Su arust on ema raseduspuhkusel PÄRAST sünnitust? Kui ta enam rase ei ole ja on ära sünnitanud?
RSP lõppeb sünni kuupäevaga ära. Ema ise teab, kas läheb järgmine päev tööle või vormistab LHP.

0
-14
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Su arust on ema raseduspuhkusel PÄRAST sünnitust? Kui ta enam rase ei ole ja on ära sünnitanud?
RSP lõppeb sünni kuupäevaga ära. Ema ise teab, kas läheb järgmine päev tööle või vormistab LHP.

See on rasedus- ja sünnituspuhkus, kokku 140 päeva. Kuna seda saab võtta alates 70 päeva enne sünnitust, siis jätkub see loomulikult peale sünnitust ka. Ei ole ikka vaja päev peale sünnitust tööle minna.

Teemaalgatajale – küsi tõesti SKA-st üle. Mõned aastad tagasi olid küll ühes tuttavas peres mõlemad vanemad korraga LHP-l erinevate lastega.

+6
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

kommentaar kehtib juhul kui ema töötab ja saab RSP-le jääda. Kui ema on niisama kodune ja isa LHP-l, siis ei saa ema RSP-le jääda. Kui teine laps sünnib, siis vähemalt esimesed 70 päeva on LHP-l ja saab VH lapse ema. Kui isal on töökoht, kust ta LHP-le jäi, siis peab ta ilmselt tööandjale teada andma, et ta pole 70 päeva LHP-l ja kokku leppima, kas läheb tööle või võtab palgata puhkust.
Parandage kui ma eksin.

Eksid mõnes asjas:
kui emal puudub töökoht, kust rsp-le minna, siis algab tõesti VH lapse sünnist ning esimesed vähemalt 70p saab VH vaid ema kuigi see ema EI OLE LHP-l, selles sa eksid-lhp-l saab olla vaid töötav vanem, lhp vormistatakse töökohast, töötu ei saa olla lhp-l.
Kuna aga, kui 1 vanem on lhp-l siis VH II vanemale ei maksta nii ütleb seadus, siis et mitte seda vähemalt 70p VH kaotada ei saa isa olla lhp-l ka I lapsega vaid kas naaseb tööle, võtab töölt puhkust või palgata puhkust vms
NB!
kuna sel juhul toimub nüüd VH saaja vahetamine, siis seda saab teha alati 1.kuupäevast st laps ei pruugi 70p vanaks saada just kuu viimasel päeval…eriti pikaks venib ema VH kui laps saab 70p vanaks n kuu 2.päeval…isa VH saab alata järgmise kuu 1., seega ema VH on 70 + 29 v 30p e 99-100p

Ehk siis antud teema puhul on kindlasti kõik lihtsam, kui emal on töökoht (või leiab ajutise koha nüüd ja kohe) ning ta saab minna rsp-le.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Küsige järele, aga minu loogika ütleb et rasedale peaks võimaldama rhp-d alati, isegi kui isa on lhp-l samaaegselt.

Loomulikult saab ema olla rasedus-sünnituspuhkusel! St nn dekreedis. Seda pole keegi vaidlustanudki.
Rsp on nagu haigusleht st samasugune töövõimetusleht ja isa saab olla lhp-l nii siis kui ema töötab, on ametlikul puhkusel, on haiguslehel, on rsp-l. Ainult siis ei saa, kui ema on lhp-l.

Iseasi on, kas antud teemas emal on töökoht st kas ta saab minna rsp-le. Kui saab, puudub igasugune probleem, et isa ei võiks edasi lhp-l olla.

St igale rasedale siiski rsp ei anta-töötu, õpilane jne ei saa.Selles on antud loos probleem. Teame, et isa on lhp-l aga kas ema on töötu või töötab?

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Su arust on ema raseduspuhkusel PÄRAST sünnitust? Kui ta enam rase ei ole ja on ära sünnitanud?
RSP lõppeb sünni kuupäevaga ära. Ema ise teab, kas läheb järgmine päev tööle või vormistab LHP.

Loomulikult on. Kui sellel emal on töökoht ja ta saab minna rasedus-sünnituspuhkusele, siis kohe kindlasti kestab rsp edasi ka pärast sünnitust.
Rsp on nimelt 140 päeva töövõimetuslehte ja rsp alguse valib rase vahemikus kõige varem 70p ning kõige hiljem 30p enne sünnituse tähtaega. Seega kestab rsp veel 70-110 p pärast sünnitust (kui laps sünnib täpselt tähtajal) olenevalt kui vara v hilja jäädi.

Eesti riik kaitseb raseda tervist ja kaitseb ka äsja sünnitanu tervist st rsp ei lõpe sünnituse kuupäevaga.

+5
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Käin tööl, seega saan rsp-le. Minu mure seisnebki selles, et kui ise jään rsp-le, et kas siis peab mees vanema lapse puhul lhp katkestama ja vahepeal tööle naasma.
Suured tänud vastjatele!

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ei, sinu rsp ajal võib mees rahulikult olla lhp-l. Ei lõpeta ju keegi mehe lhp kui sina (töötamise ajal) haiguslehele jääd, rsp on samasugune töövõimetuslehe aeg kui haiguslehtki.

Soovitan rsp-le minna pisut hiljem kui juba 70p enne tähtaega,kuskil 50p enne näiteks kui lausa 30p enne ei taha, siis on kindel, et laps on sinu rsp lõppedes juba kindlasti vähemalt 70p vana ja isa saab kohe rsp lõpust olla I VH saaja, ei pea vahetama, 1.kuupäeva ootama jms.Ja samuti on laps vanem kui tööle naased (kui minna 30p enne tähtaega on tähtajal sündinud laps ema rsp lõppedes 110p e peaaegu 3k2n vana).

+6
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ja samuti on laps vanem kui tööle naased (kui minna 30p enne tähtaega on tähtajal sündinud laps ema rsp lõppedes 110p e peaaegu 3k2n vana).

Seda siis eeldusel, et lähed tööle tagasi kohe vanemahüvitise lõppemise järel. Lapsehoolduspuhkusel võib olla kuni lapse 3a sünnipäevani, seal ei mängi rasedus-sünnituspuhkusele mineku aeg mingit rolli.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mh

Nagu siin varasemalt kirjas, siis RSP ajal saab isa olla edasi LHP-l ning kui laps on vähemalt 70p vana siis jääda ka uue lapsega LHP ja saada vanemahüvitist, kuid isegi kui 2 last on korraga nooremad kui 3 aastat siis lapsehoolduspuhkusel saab olla vaid 1 vanem ning teine peab siis minema tagasi tööle või töölt lahkuma.

0
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

alates 1. juulist sel aastal enam nii ei ole, et ühe lapsega jookseb VH ja järgmisega ollakse RSP-l. Kui teisega jääb ema RSP-le, siis samast päevast lõppeb eelmise VH. Isa saab siis tööle minna või uue lapsega isapuhkusele jääda. Kui ema RSP-le ei jää, siis teise lapse sünnist hakkab ema saama VH teise eest 545 päeva. Isa siis kas tööle või oma uut isapuhkust kasutama.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

alates 1. juulist sel aastal enam nii ei ole, et ühe lapsega jookseb VH ja järgmisega ollakse RSP-l. Kui teisega jääb ema RSP-le, siis samast päevast lõppeb eelmise VH.

Kontrollisin. Eksid või oled millestki lihtsalt valesti aru saanud.Sotsiaalkindlustusamet sinu versiooni ei toeta.
Ei, I lapse VH ei katke kui ema jääb II lapsega rsp-le (nagu ka ei katke siis kui ema töötab). Siis peaks sinu loogika järgi töötava ema VH peatatama ka haiguslehe ajaks (sünnitusleht on samasugune töövõimetusleht). Jah, 2 VH korraga ei saa st katkeb rsp LÕPPEDES (mitte alguses), kui peaks nii pikk olema VH.Ja see juba ammu, mitte alles alates 1.juuli.

Ajad segi ilmselt sellega, et kui I lapse VH veel kestab II sündides, siis ei saa ema vahe kompenseerimist nende dekreedipäevade eest pärast sünnitust mil veel I VH kestab, kuna pole vahet, sest saab edasi VH (suurema uue VH ja väikse sünnitushüvitise vahe kompenseerimist).

Seda enam, et teemaalgataja puhul pole jutt üldse I VH edasi saamisest vaid sellest, et I lapsega LAPSEHOOLDUSPUHKUSEL on lapse isa, teemaalgataja töötab ja läheb rsp-le.

Isegi kui antud juhul veel VH kestaks, siis seda saaks isa mitte ema. Kuidas siis isa VH katkeb sest ema jääb rsp-le? Mis seaduse punkti sa lugesid, et nii arvad, tsiteeri, palun.

+1
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Peale alloleva artikli ilmumist lugesin Riigi Teatajast https://www.riigiteataja.ee/akt/128122017062 ja tõesti seal selline täpsustus sees https://www.riigiteataja.ee/akt/130062020011

Viimases “Pere ja Kodu” numbris on artikkel https://lood.delfi.ee/perejakodu/rasedus/segaduses-ema-kaotan-vanemahuvitises-ule-3000-euro-ning-keegi-ei-oska-seda-seletada-kas-selline-seadus-on-uldse-seaduslik?id=90719209
Kõik alla 1,5aastase vahega sünnitajad kaotavad vanemahüvitises
Et asjasse rohkem selgust saada, pöördus Pere ja Kodu vastuste saamiseks ka sotsiaalkindlustusametisse. Kirjalik vastuskiri kinnitab, et seadust on tõesti muudetud ning alates 1. juulist perehüvitiste seadus enam esimese lapse eest saadavat vanemahüvitist pärast teise lapse sündi edasi maksta ei luba. Teisisõnu ütleb riik selgelt, et kes soovib saada vanemahüvitist seaduses lubatud perioodil täies ulatuses, ei tohiks saada lapsi väiksema vanusevahega, kui 1 aasta ja 6 kuud. Sotsiaalkindlustusameti sõnul oli juba eelmine seadus selles teemas küsitav ning tekitas vastandlikku tõlgendamist – ühelt poolt lubas seadus hüvitist edasi maksta, kuid teisalt lubas selle hiljem tagasi küsida. Selle asemel, et seadusest eemaldada punkt, mis lubab toetust tagasi küsida, eemaldati hoopis see, mis lubab seda emadele maksta. Kas seda saab tõesti nimetada asja läbipaistvamaks muutmiseks?
Marjana Lazarenkov, sotsiaalkindlustusameti perehüvitiste teenuse juht selgitab:

Vastavalt uuele korrale ei maksta tõesti samaaegselt vanemahüvitist ja sünnitushüvitist/lapsendamishüvitist.

See tähendab, et kui ema on jäänud uue lapse sünniga seoses rasedus- ja sünnituspuhkusele ja saab Haigekassalt sünnitushüvitist (või lapsendaja on võtnud lapsendamislehe ning saab lapsendamishüvitist), siis lõpeb tema õigus vanemahüvitisele eelmise lapse eest.

Kui lapsed sünnivad väikese vanusevahega, saab ema valida, kas soovib jääda uue lapsega rasedus-ja sünnituspuhkusele või ei. Kui ta jääb rasedus- ja sünnituspuhkusele, lõpeb eelmise lapsega seoses vanemahüvitise maksmine ning ema saab sünnitushüvitist kuni uue vanemahüvitise alguseni (enamasti 70-110 päeva pärast lapse sündi). Vanemahüvitise määrame rasedus- ja sünnituspuhkuse lõpule järgnevast päevast 435-ks kalendripäevaks. Kui ema rasedus- ja sünnituspuhkusele ei jää, saab eelmise lapsega seoses vanemahüvitist kuni uue lapse sünnini ning uue lapsega seoses määrame vanemahüvitise alates lapse sünnist 545-ks päevaks.

Tegemist ei ole uue põhimõttega, vaid olemasoleva põhimõtte selgemaks ja läbipaistvamaks kirjutamisega. Perehüvitiste seaduses on alati olnud § 46. Vanemahüvitise tagasinõudmine, mille punkt 2 ütleb, et vanemahüvitis nõutakse tagasi, kui vanemahüvitisega samal ajal saadakse sünnitushüvitist või lapsendamishüvitist ravikindlustuse seaduse alusel.

Kui varasem õigusakti sõnastus võis jätta tõlgendusruumi, siis nüüd on seadust täpsustatud, et tagada võrdne kohtlemine kõikidele peredele.

Riik tagab perele laste kasvatamisega seoses ühele vanemale asendussissetuleku, kuna lapsevanem viibib tööst eemal. Nii sünnitushüvitis/lapsendamishüvitis kui ka vanemahüvitis on riigi poolt tagatud asendussissetulek. Ühes peres ei saa olla üheaegselt kahte asendussissetulekut ja siin ei ole erisusi seoses laste arvuga, nende vanusevahega või sellega, kas asendussissetulekut saab ema või isa.
Mõistame, et uuele täpsustatud seaduse sõnastusele üleminekul on tekkinud segadus ja anname endast parima, et kiiremas korras informeerida nii vanemaid, kui haiglaid ja nõustajaid. Lisaks viime läbi oma maja siseselt täiendavaid infotunde, et tekiks ühtne ja õige arusaam.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Peale alloleva artikli ilmumist lugesin Riigi Teatajast https://www.riigiteataja.ee/akt/128122017062 ja tõesti seal selline täpsustus sees https://www.riigiteataja.ee/akt/130062020011

Viimases “Pere ja Kodu” numbris on artikkel https://lood.delfi.ee/perejakodu/rasedus/segaduses-ema-kaotan-vanemahuvitises-ule-3000-euro-ning-keegi-ei-oska-seda-seletada-kas-selline-seadus-on-uldse-seaduslik?id=90719209

Kõik alla 1,5aastase vahega sünnitajad kaotavad vanemahüvitises

Et asjasse rohkem selgust saada, pöördus Pere ja Kodu vastuste saamiseks ka sotsiaalkindlustusametisse. Kirjalik vastuskiri kinnitab, et seadust on tõesti muudetud ning alates 1. juulist perehüvitiste seadus enam esimese lapse eest saadavat vanemahüvitist pärast teise lapse sündi edasi maksta ei luba. Teisisõnu ütleb riik selgelt, et kes soovib saada vanemahüvitist seaduses lubatud perioodil täies ulatuses, ei tohiks saada lapsi väiksema vanusevahega, kui 1 aasta ja 6 kuud. Sotsiaalkindlustusameti sõnul oli juba eelmine seadus selles teemas küsitav ning tekitas vastandlikku tõlgendamist – ühelt poolt lubas seadus hüvitist edasi maksta, kuid teisalt lubas selle hiljem tagasi küsida. Selle asemel, et seadusest eemaldada punkt, mis lubab toetust tagasi küsida, eemaldati hoopis see, mis lubab seda emadele maksta. Kas seda saab tõesti nimetada asja läbipaistvamaks muutmiseks?

Marjana Lazarenkov, sotsiaalkindlustusameti perehüvitiste teenuse juht selgitab:

Vastavalt uuele korrale ei maksta tõesti samaaegselt vanemahüvitist ja sünnitushüvitist/lapsendamishüvitist.

See tähendab, et kui ema on jäänud uue lapse sünniga seoses rasedus- ja sünnituspuhkusele ja saab Haigekassalt sünnitushüvitist (või lapsendaja on võtnud lapsendamislehe ning saab lapsendamishüvitist), siis lõpeb tema õigus vanemahüvitisele eelmise lapse eest.

Kui lapsed sünnivad väikese vanusevahega, saab ema valida, kas soovib jääda uue lapsega rasedus-ja sünnituspuhkusele või ei. Kui ta jääb rasedus- ja sünnituspuhkusele, lõpeb eelmise lapsega seoses vanemahüvitise maksmine ning ema saab sünnitushüvitist kuni uue vanemahüvitise alguseni (enamasti 70-110 päeva pärast lapse sündi). Vanemahüvitise määrame rasedus- ja sünnituspuhkuse lõpule järgnevast päevast 435-ks kalendripäevaks. Kui ema rasedus- ja sünnituspuhkusele ei jää, saab eelmise lapsega seoses vanemahüvitist kuni uue lapse sünnini ning uue lapsega seoses määrame vanemahüvitise alates lapse sünnist 545-ks päevaks.

Tegemist ei ole uue põhimõttega, vaid olemasoleva põhimõtte selgemaks ja läbipaistvamaks kirjutamisega. Perehüvitiste seaduses on alati olnud § 46. Vanemahüvitise tagasinõudmine, mille punkt 2 ütleb, et vanemahüvitis nõutakse tagasi, kui vanemahüvitisega samal ajal saadakse sünnitushüvitist või lapsendamishüvitist ravikindlustuse seaduse alusel.

Kui varasem õigusakti sõnastus võis jätta tõlgendusruumi, siis nüüd on seadust täpsustatud, et tagada võrdne kohtlemine kõikidele peredele.

Riik tagab perele laste kasvatamisega seoses ühele vanemale asendussissetuleku, kuna lapsevanem viibib tööst eemal. Nii sünnitushüvitis/lapsendamishüvitis kui ka vanemahüvitis on riigi poolt tagatud asendussissetulek. Ühes peres ei saa olla üheaegselt kahte asendussissetulekut ja siin ei ole erisusi seoses laste arvuga, nende vanusevahega või sellega, kas asendussissetulekut saab ema või isa.

Mõistame, et uuele täpsustatud seaduse sõnastusele üleminekul on tekkinud segadus ja anname endast parima, et kiiremas korras informeerida nii vanemaid, kui haiglaid ja nõustajaid. Lisaks viime läbi oma maja siseselt täiendavaid infotunde, et tekiks ühtne ja õige arusaam.

Huvitav, kui näiteks isa elab eraldi koos lapsega, saab VH ja ema saab uue mehega lapse (ilmselt harv juhus, lihtsalt näide), sel juhul siis jääks isa üleöö sissetulekust ilma?

0
0
Please wait...

Näitan 23 postitust - vahemik 1 kuni 23 (kokku 23 )


Esileht Tööelu, raha ja seadused. Isa lhp-l ja teine laps