Esileht Ajaviite- ja muud jutud Isa viib pruudi altari ette

Näitan 12 postitust - vahemik 61 kuni 72 (kokku 72 )

Teema: Isa viib pruudi altari ette

Postitas:
Kägu

Huvitav teema. Ma olen ka mõelnud ameerika filme vaadates, kus see pulmatava on täiesti kõigutamatu, et kuidas see tänapäeva emantsipatsiooniliikumisega kokku läheb. Vahel filmides tekitatakse selle ümber poleemikat, kui nt pärisisa enam ei ole, et kes saab endale au siis pruut altari ette viia, ja kui mõnele vanemale mehele lähikonnast see ettepanek tehakse, siis on see tohutu au ja usalduseavaldus. Aga pruut üksi altari ette kõndimas, ei, see ei kõlba. Harry ja Megani pulmas ju ka võttis Charles selle rolli, sest keegi peab seda ju tegema.

Samasugust tunnet (et naist võetakse nagu mingit omandit, pudulojust kui soovite) tekitab ka üks omaaegne laul. Ma olen vaadetelt pigem konservatiiv (olen valinud viimaste aegadel EKREt ja Isamaad), aga no see on ka minu jaoks liig mis liig.

Ma leian, et kui anglo-ameerika maailmas seda kommet järgitakse, no jumal nendega, las nad teevad siis nii. Seda võibki võtta nagu ilusat vana tava, kus isa annab oma hoolitsuskohustuse üle väimehele (ikka ju hoolitseb mees naise eest, naine hoolitseb mehe eest ka). Selline kena traditsioon. Aga Eestis poleks küll mõtet seda üle võtta, see on võõras komme. Ma võin eksida, aga minu meelest luteri kirikutes Euroopas ei ole seda kommet olnud, või on?

Omaette küsimus on see, kas naised on võrreldes ajaga, kus nad rohkem mehest sõltusid, ka õnnelikumad. Naistel on õigus ja kohustus töötada, ka väikeste laste kõrvalt, mis paneb tohutu koormuse (ikka ju peamiselt naistele, meestele vähem, olgem realistid). Neil on õigus aborti teha, aga paljusid jääb see eluks ajaks painama (ei, ma pole abordivastane, lihtsalt heietan siin). Neil on õigus töötada vastutavatel kohtadel, aga ikka kommenteeritakse sealjuures ka nende välimust, mis teeb nad meestega võrreldes haavatavamateks (kas ma ei näinud mitte delfis hiljuti mingit pealkirja stiilis “kõige kuumemad naised juhtivatel kohtadel” vms). Naisi, kes naudivad kodust elu ja suure pere eest hoolitsemist, mõnitatakse ja halvustatakse ja progressivsed jõud tõttavad neile kohe “appi”, kuulutades nad allasurututeks ja ohvriteks. Nii et mida naised õieti võitnud on?

+5
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kuidas saab riietus kedagi homoks teha? Kas kõik naised on homod kui nad kannavad kontsa ja värvivad juukseid?

Sa ei pannud seal sõna “mees” tähele?

Naised loomulikult kannavad kontsi ja värvivad oma juukseid. Sest nad on naised. Ja nad on inimkonna ilusam osa.

Nii lihtsalt on.

Ja meie, mehed, oleme sellega leppinud.

Ikka ei saa aru. Kõiki neid riideid mida naised tänapäeval kannavad, avastasid mehed ja kandsid esimestena. Nad ei olnud homod vaid väärikad mehed. Siis naised hakkasid kandma kõiki neid riideid mida mehed kandsid ja mehed muutusid homodeks? Miks mehed on naiste suhtes tolerantsed kui naised kannavad näiteks retuuse mida kandis omal ajal Robin Hood, aga naised ei ole tolerantsed kui mees kannab kontsa, sest kontsa kandis mees juba enne Robin Hoodi. Mis kompleks on naistel nende riietega?

Täeisti mehelik riietus https://previews.123rf.com/images/komarova1946/komarova19461802/komarova1946180200090/95807602-robin-hood-standing-with-bow-and-arrows-robin-hood-in-ambush-defender-of-weak-medieval-legends-heroe.jpg

Neid riideid kannavad tänapäeval naised, selliseid kõrgeid saapaid, retuuse, siis sellist seelik-särki.

Kõige kummalisem on see, et mees pole võtnud üle mitte ühtegi naiste riietust.

+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Omaette küsimus on see, kas naised on võrreldes ajaga, kus nad rohkem mehest sõltusid, ka õnnelikumad. Naistel on õigus ja kohustus töötada, ka väikeste laste kõrvalt, mis paneb tohutu koormuse (ikka ju peamiselt naistele, meestele vähem, olgem realistid). Neil on õigus aborti teha, aga paljusid jääb see eluks ajaks painama (ei, ma pole abordivastane, lihtsalt heietan siin). Neil on õigus töötada vastutavatel kohtadel, aga ikka kommenteeritakse sealjuures ka nende välimust, mis teeb nad meestega võrreldes haavatavamateks (kas ma ei näinud mitte delfis hiljuti mingit pealkirja stiilis “kõige kuumemad naised juhtivatel kohtadel” vms). Naisi, kes naudivad kodust elu ja suure pere eest hoolitsemist, mõnitatakse ja halvustatakse ja progressivsed jõud tõttavad neile kohe “appi”, kuulutades nad allasurututeks ja ohvriteks. Nii et mida naised õieti võitnud on?

Vaesed naised, kas pole?
On õigus käia tööl, ometi on see alandav.
Ei ole õigust käia töö, alandav.

Mees vaatab naise välimust, ometi on see alandav.
Mees ei vaata naise välimust, samuti alandav.

Naine hoolitseb pere eest, see on alandav
Naine ei hoolitse pere eest, samuti alandav

Kuidas saab olla koguaeg kahes olukorras korraga? Mida sellega taotletakse? Mis on naisel puudu ja kuidas suhestub siia mees? Või mees on juba muutunud olendiks, keda saabki selle alandusega rõhuda ja mõlemat pidi, sest mehel ei olegi valikut, tal ongi kaks valikut ja mõlemad alandavad naist.

Kuhu naised sellise maailmakäsitlusega lõpuks välja soovivad jõuda? Sest ühel hetkel ju mehed pöörduvad naistest eemale, sest naistega suhtlemine on nii vaevarikas ja konfliktne.

Mees teeb ettevõtte ja võtab sinna naise tööle, aga kohe naist kõik alandab. See ei meeldi, too ei meeldi, tööandja teeb naise heaks kõik, ikka on halvasti. Miks võtta üldse naine tööle kui mees ei vingu, teeb töö ära ja läheb koju. Naine on ainult probleem.

+3
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kahju, et ka eestlased selle nõmeda kombe üle on võtnud. See tava on oma olemuselt nii alandav – üks mees annab naisterahva teisele üle nagu mingi asja ja omandi.

Eestlased ei ole seda üle võtnud, mis sa sogad!

Harva mõned teevad nii, aga ma pole kunagi näinud (omajagu pulmades käidud elus)

ma käisin sel suvel kahes pulmas ja mõlemas see just nii toimus.

+1
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Samasugust tunnet (et naist võetakse nagu mingit omandit, pudulojust kui soovite) tekitab ka üks omaaegne laul. Ma olen vaadetelt pigem konservatiiv (olen valinud viimaste aegadel EKREt ja Isamaad), aga no see on ka minu jaoks liig mis liig.

vau. siin on vist ilu vaataja silmades. ma võiks isegi emana seda lugu ümiseda, kui mu tütar abiellub. ok, üks salm on kahtlane, aga muidu on minu jaoks sõnum just see, et hoia teda, ta on mulle kallis ja ma tahan, et tal hästi läheks.

+1
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Huvitav teema. Ma olen ka mõelnud ameerika filme vaadates, kus see pulmatava on täiesti kõigutamatu, et kuidas see tänapäeva emantsipatsiooniliikumisega kokku läheb. Vahel filmides tekitatakse selle ümber poleemikat, kui nt pärisisa enam ei ole, et kes saab endale au siis pruut altari ette viia, ja kui mõnele vanemale mehele lähikonnast see ettepanek tehakse, siis on see tohutu au ja usalduseavaldus. Aga pruut üksi altari ette kõndimas, ei, see ei kõlba. Harry ja Megani pulmas ju ka võttis Charles selle rolli, sest keegi peab seda ju tegema.

Samasugust tunnet (et naist võetakse nagu mingit omandit, pudulojust kui soovite) tekitab ka üks omaaegne laul. Ma olen vaadetelt pigem konservatiiv (olen valinud viimaste aegadel EKREt ja Isamaad), aga no see on ka minu jaoks liig mis liig.

Ma leian, et kui anglo-ameerika maailmas seda kommet järgitakse, no jumal nendega, las nad teevad siis nii. Seda võibki võtta nagu ilusat vana tava, kus isa annab oma hoolitsuskohustuse üle väimehele (ikka ju hoolitseb mees naise eest, naine hoolitseb mehe eest ka). Selline kena traditsioon. Aga Eestis poleks küll mõtet seda üle võtta, see on võõras komme. Ma võin eksida, aga minu meelest luteri kirikutes Euroopas ei ole seda kommet olnud, või on?

Omaette küsimus on see, kas naised on võrreldes ajaga, kus nad rohkem mehest sõltusid, ka õnnelikumad. Naistel on õigus ja kohustus töötada, ka väikeste laste kõrvalt, mis paneb tohutu koormuse (ikka ju peamiselt naistele, meestele vähem, olgem realistid). Neil on õigus aborti teha, aga paljusid jääb see eluks ajaks painama (ei, ma pole abordivastane, lihtsalt heietan siin). Neil on õigus töötada vastutavatel kohtadel, aga ikka kommenteeritakse sealjuures ka nende välimust, mis teeb nad meestega võrreldes haavatavamateks (kas ma ei näinud mitte delfis hiljuti mingit pealkirja stiilis “kõige kuumemad naised juhtivatel kohtadel” vms). Naisi, kes naudivad kodust elu ja suure pere eest hoolitsemist, mõnitatakse ja halvustatakse ja progressivsed jõud tõttavad neile kohe “appi”, kuulutades nad allasurututeks ja ohvriteks. Nii et mida naised õieti võitnud on?

Millal olid need ajad, kui naised ei pidanud töötama? Oh, jätame kõrvale mingi kõrgseltskonna. Aga keskmises peres pidi naine ikka väga palju tööd tegema. Kas siis om atalus põllutööd, söögitegemine, koristamine, pesupesemine – ei olndu ju mingeid abivahendeid selleks, kõik käis käsitsi 😀

See ettekujutust, et “mees peab pere ülal”, see on puhtalt hollywoodi 50ndate filmidest. Aga ka USAS ikka vaesemas kihis on alati pidanud ka naised tööl käima, sõltuvalt siis ajast-olust põllul, teenijaks, müüjaks …rääkimata kogu sellest tööst, mida oli vaja majapidamises teha

ärge kujutage ette endale mingit ulmet, justkui oleks olnud aeg, millal naised elasid rõõmsalt meeste kulul ja ei pidanud lillegi liigutama. sellist aega ei ole olemas olnud mitte kunagi. Ja jätame eks selle 1% kõrgseltskonnast välja.

+4
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mis mõttes naine tegi palju tööd, tööd tegid ju kõik, ka väiksed lapsed, sest feodaalses ühiskonnad pidid kõik maksma osa tuludest härrale. Miks naisele pidi siis olema erikohtlemine kui süüa tahtis ka tema ja söök iseenesest lauale ei teki.

Tööstuse tekkides saadeti juba 7 aastased lapsed tehasesse orjatööle. Sellist elu polnud kellelgi, et said niisama lebotada nagu täna. Olen ainult arvutis. Ka mehed ei saanud tollal midagi niisama vedeledes. Eestis pidid mehed käima kõik mõisas teoorjusel. Naisi selleks vist ei sunnitud või heina pidid kõik tegema ja vilja lõikama, aga kündmine ja halgude tegemine oli meeste rida.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Samasugust tunnet (et naist võetakse nagu mingit omandit, pudulojust kui soovite) tekitab ka üks omaaegne laul. Ma olen vaadetelt pigem konservatiiv (olen valinud viimaste aegadel EKREt ja Isamaad), aga no see on ka minu jaoks liig mis liig.

vau. siin on vist ilu vaataja silmades. ma võiks isegi emana seda lugu ümiseda, kui mu tütar abiellub. ok, üks salm on kahtlane, aga muidu on minu jaoks sõnum just see, et hoia teda, ta on mulle kallis ja ma tahan, et tal hästi läheks.

Kas sa saad sellest laulust aru nii, et isa laulab oma tütrest? Minu arust laulab mees, kelle girlfriend läks teise mehe juurde. Vähemalt see salm viitab sellele (otsisin ekstra sõnad välja):
Once upon a time
That little girl was mine.
If I had been true
I know she’d never been with you.

Kui seda salmi poleks ja kui eeldada, et see on isa, kes loeb väimehele sõnu peale, et see ikka ta tütre vastu hea oleks, siis jah, väga armas laul. Aga kui mitte, siis minu meelest on eriti alandavad need sõnad
And if you should discover
That you don’t really love her
Just send my baby back home to me

Et pane ta teele nagu postipakk ja saada mulle tagasi, no mida?

Samas, 50-tel olidki suhted ja hoiakud hoopis teised, siis ei näinud keegi vist selles laulus midagi imelikku.

+1
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Huvitav teema. Ma olen ka mõelnud ameerika filme vaadates, kus see pulmatava on täiesti kõigutamatu, et kuidas see tänapäeva emantsipatsiooniliikumisega kokku läheb. Vahel filmides tekitatakse selle ümber poleemikat, kui nt pärisisa enam ei ole, et kes saab endale au siis pruut altari ette viia, ja kui mõnele vanemale mehele lähikonnast see ettepanek tehakse, siis on see tohutu au ja usalduseavaldus. Aga pruut üksi altari ette kõndimas, ei, see ei kõlba. Harry ja Megani pulmas ju ka võttis Charles selle rolli, sest keegi peab seda ju tegema.

Samasugust tunnet (et naist võetakse nagu mingit omandit, pudulojust kui soovite) tekitab ka üks omaaegne laul. Ma olen vaadetelt pigem konservatiiv (olen valinud viimaste aegadel EKREt ja Isamaad), aga no see on ka minu jaoks liig mis liig.

Ma leian, et kui anglo-ameerika maailmas seda kommet järgitakse, no jumal nendega, las nad teevad siis nii. Seda võibki võtta nagu ilusat vana tava, kus isa annab oma hoolitsuskohustuse üle väimehele (ikka ju hoolitseb mees naise eest, naine hoolitseb mehe eest ka). Selline kena traditsioon. Aga Eestis poleks küll mõtet seda üle võtta, see on võõras komme. Ma võin eksida, aga minu meelest luteri kirikutes Euroopas ei ole seda kommet olnud, või on?

Omaette küsimus on see, kas naised on võrreldes ajaga, kus nad rohkem mehest sõltusid, ka õnnelikumad. Naistel on õigus ja kohustus töötada, ka väikeste laste kõrvalt, mis paneb tohutu koormuse (ikka ju peamiselt naistele, meestele vähem, olgem realistid). Neil on õigus aborti teha, aga paljusid jääb see eluks ajaks painama (ei, ma pole abordivastane, lihtsalt heietan siin). Neil on õigus töötada vastutavatel kohtadel, aga ikka kommenteeritakse sealjuures ka nende välimust, mis teeb nad meestega võrreldes haavatavamateks (kas ma ei näinud mitte delfis hiljuti mingit pealkirja stiilis “kõige kuumemad naised juhtivatel kohtadel” vms). Naisi, kes naudivad kodust elu ja suure pere eest hoolitsemist, mõnitatakse ja halvustatakse ja progressivsed jõud tõttavad neile kohe “appi”, kuulutades nad allasurututeks ja ohvriteks. Nii et mida naised õieti võitnud on?

Millal olid need ajad, kui naised ei pidanud töötama? Oh, jätame kõrvale mingi kõrgseltskonna. Aga keskmises peres pidi naine ikka väga palju tööd tegema. Kas siis om atalus põllutööd, söögitegemine, koristamine, pesupesemine – ei olndu ju mingeid abivahendeid selleks, kõik käis käsitsi 😀

See ettekujutust, et “mees peab pere ülal”, see on puhtalt hollywoodi 50ndate filmidest. Aga ka USAS ikka vaesemas kihis on alati pidanud ka naised tööl käima, sõltuvalt siis ajast-olust põllul, teenijaks, müüjaks …rääkimata kogu sellest tööst, mida oli vaja majapidamises teha

ärge kujutage ette endale mingit ulmet, justkui oleks olnud aeg, millal naised elasid rõõmsalt meeste kulul ja ei pidanud lillegi liigutama. sellist aega ei ole olemas olnud mitte kunagi. Ja jätame eks selle 1% kõrgseltskonnast välja.

Muidugi pidid töötama. Aga see töö oli pere ja koduse majapidamise eest hoolitsemine, st töö enda ja pere heaks. Lapsega kodus olemine pole ju ka tänapäeval niisama lebotamine, või on? Ma tahtsin seda öelda, et kui väikeste lastega naine teeb palgatööd, siis on tal selles mõttes topeltkoormus, et 8 tundi töötab kodust väljaspool, siis ülejäänud ärkveloleku aeg hoolitseb laste eest, öösel saab kehvasti magada (enamus väikelaste vanemaid teab, millest jutt), majapidamistööd tahavad tegemist töövälisel ajal (paljud mehed ei kipu ka tänapäeval seal väga kaasa aitama), ja on raske hommikuti nutvat last sõime või lasteaeda maha jätta, süda valutab kogu päeva, et kuidas ta seal hakkama saab (ok, liialdus, see pole kõigil nii, aga paljudel, eriti lasteaiateed alustades, on). Lisaks dikteerib ühiskondlik ootus veel, et ei tohi oma välimust käest lasta, peab aega leidma trenni jaoks, peab täiendkoolitusi tegema ja ühiskondlikult aktiivne olema. Jne. Kõigile neile nõudmistele vastata on raske. Vanasti piisas sellest, kui olla hea perenaine, hea abikaasa ja hea ema.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Huvitav teema. Ma olen ka mõelnud ameerika filme vaadates, kus see pulmatava on täiesti kõigutamatu, et kuidas see tänapäeva emantsipatsiooniliikumisega kokku läheb. Vahel filmides tekitatakse selle ümber poleemikat, kui nt pärisisa enam ei ole, et kes saab endale au siis pruut altari ette viia, ja kui mõnele vanemale mehele lähikonnast see ettepanek tehakse, siis on see tohutu au ja usalduseavaldus. Aga pruut üksi altari ette kõndimas, ei, see ei kõlba. Harry ja Megani pulmas ju ka võttis Charles selle rolli, sest keegi peab seda ju tegema.

Samasugust tunnet (et naist võetakse nagu mingit omandit, pudulojust kui soovite) tekitab ka üks omaaegne laul. Ma olen vaadetelt pigem konservatiiv (olen valinud viimaste aegadel EKREt ja Isamaad), aga no see on ka minu jaoks liig mis liig.

Ma leian, et kui anglo-ameerika maailmas seda kommet järgitakse, no jumal nendega, las nad teevad siis nii. Seda võibki võtta nagu ilusat vana tava, kus isa annab oma hoolitsuskohustuse üle väimehele (ikka ju hoolitseb mees naise eest, naine hoolitseb mehe eest ka). Selline kena traditsioon. Aga Eestis poleks küll mõtet seda üle võtta, see on võõras komme. Ma võin eksida, aga minu meelest luteri kirikutes Euroopas ei ole seda kommet olnud, või on?

Omaette küsimus on see, kas naised on võrreldes ajaga, kus nad rohkem mehest sõltusid, ka õnnelikumad. Naistel on õigus ja kohustus töötada, ka väikeste laste kõrvalt, mis paneb tohutu koormuse (ikka ju peamiselt naistele, meestele vähem, olgem realistid). Neil on õigus aborti teha, aga paljusid jääb see eluks ajaks painama (ei, ma pole abordivastane, lihtsalt heietan siin). Neil on õigus töötada vastutavatel kohtadel, aga ikka kommenteeritakse sealjuures ka nende välimust, mis teeb nad meestega võrreldes haavatavamateks (kas ma ei näinud mitte delfis hiljuti mingit pealkirja stiilis “kõige kuumemad naised juhtivatel kohtadel” vms). Naisi, kes naudivad kodust elu ja suure pere eest hoolitsemist, mõnitatakse ja halvustatakse ja progressivsed jõud tõttavad neile kohe “appi”, kuulutades nad allasurututeks ja ohvriteks. Nii et mida naised õieti võitnud on?

Millal olid need ajad, kui naised ei pidanud töötama? Oh, jätame kõrvale mingi kõrgseltskonna. Aga keskmises peres pidi naine ikka väga palju tööd tegema. Kas siis om atalus põllutööd, söögitegemine, koristamine, pesupesemine – ei olndu ju mingeid abivahendeid selleks, kõik käis käsitsi 😀

See ettekujutust, et “mees peab pere ülal”, see on puhtalt hollywoodi 50ndate filmidest. Aga ka USAS ikka vaesemas kihis on alati pidanud ka naised tööl käima, sõltuvalt siis ajast-olust põllul, teenijaks, müüjaks …rääkimata kogu sellest tööst, mida oli vaja majapidamises teha

ärge kujutage ette endale mingit ulmet, justkui oleks olnud aeg, millal naised elasid rõõmsalt meeste kulul ja ei pidanud lillegi liigutama. sellist aega ei ole olemas olnud mitte kunagi. Ja jätame eks selle 1% kõrgseltskonnast välja.

Muidugi pidid töötama. Aga see töö oli pere ja koduse majapidamise eest hoolitsemine, st töö enda ja pere heaks. Lapsega kodus olemine pole ju ka tänapäeval niisama lebotamine, või on? Ma tahtsin seda öelda, et kui väikeste lastega naine teeb palgatööd, siis on tal selles mõttes topeltkoormus, et 8 tundi töötab kodust väljaspool, siis ülejäänud ärkveloleku aeg hoolitseb laste eest, öösel saab kehvasti magada (enamus väikelaste vanemaid teab, millest jutt), majapidamistööd tahavad tegemist töövälisel ajal (paljud mehed ei kipu ka tänapäeval seal väga kaasa aitama), ja on raske hommikuti nutvat last sõime või lasteaeda maha jätta, süda valutab kogu päeva, et kuidas ta seal hakkama saab (ok, liialdus, see pole kõigil nii, aga paljudel, eriti lasteaiateed alustades, on). Lisaks dikteerib ühiskondlik ootus veel, et ei tohi oma välimust käest lasta, peab aega leidma trenni jaoks, peab täiendkoolitusi tegema ja ühiskondlikult aktiivne olema. Jne. Kõigile neile nõudmistele vastata on raske. Vanasti piisas sellest, kui olla hea perenaine, hea abikaasa ja hea ema.

Kohustust pole naisel saada lapsi, kohustus pole minna mehele. Kõik mis naine teeb, siis omal valikul, mehe valib ka ise, lapsed saab ka ise, lahutuse korral lapsed jäävad ka naisele. Mis veel puudu on või alandab naist? Iseenda vabadused ja otsused äkki? Sest naised on suured kahetsejad, kahetsevad mehe valikut, lapsetegemist, töövalikut, kodus olemise valikut, kodus mitte olemise valikut. Lõputu kahetsemine.

küsimus, kes või mis on ühiskond? Mingi tundmatu ollus mis sunnib naist olema keegi või miski? Kas see sama naine pole ometi ise ühiskonna liige?

+2
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mis mõttes naine tegi palju tööd, tööd tegid ju kõik, ka väiksed lapsed, sest feodaalses ühiskonnad pidid kõik maksma osa tuludest härrale. Miks naisele pidi siis olema erikohtlemine kui süüa tahtis ka tema ja söök iseenesest lauale ei teki.

Tööstuse tekkides saadeti juba 7 aastased lapsed tehasesse orjatööle. Sellist elu polnud kellelgi, et said niisama lebotada nagu täna. Olen ainult arvutis. Ka mehed ei saanud tollal midagi niisama vedeledes. Eestis pidid mehed käima kõik mõisas teoorjusel. Naisi selleks vist ei sunnitud või heina pidid kõik tegema ja vilja lõikama, aga kündmine ja halgude tegemine oli meeste rida.

Masendav ajalootundmise tase.

On vahe, kas inimene töötas kodus või tegi palgatööd.
Kui naine töötas kodus, ei nõudnud temalt keegi enam palgatööd. Erandiks üksikemad, lesed, vallalised. Alamklassi naine töötas, kuni oli vallaline. Mehele minnes jäi enesestmõistetavalt koju. Kui perekonnal oli väga kitsas, saadeti tõesti lapsed tehasesse, aga keegi pidi alati ka kodu hoidma, KUI majas oli meeshing, kes raha teenis.
Loomulikult ei käinud naine mõisas teol, st ei maksnud oma tööjõuga päevarenti, aga maksis küll andamiga ehk sellega, mis ta ketras ja kudus jms.
Hooajatöödel lõi naine maal alati kaasa, kuid tegelikult oli see vabatahtlik. Keegi pidi kodus hoolitsema töömeeste toidu ja muu eest.
Rahateenimine või talupidamine – selles on põhimõtteline erinevus.

0
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Samasugust tunnet (et naist võetakse nagu mingit omandit, pudulojust kui soovite) tekitab ka üks omaaegne laul. Ma olen vaadetelt pigem konservatiiv (olen valinud viimaste aegadel EKREt ja Isamaad), aga no see on ka minu jaoks liig mis liig.

vau. siin on vist ilu vaataja silmades. ma võiks isegi emana seda lugu ümiseda, kui mu tütar abiellub. ok, üks salm on kahtlane, aga muidu on minu jaoks sõnum just see, et hoia teda, ta on mulle kallis ja ma tahan, et tal hästi läheks.

Kas sa saad sellest laulust aru nii, et isa laulab oma tütrest? Minu arust laulab mees, kelle girlfriend läks teise mehe juurde. Vähemalt see salm viitab sellele (otsisin ekstra sõnad välja):

Once upon a time

That little girl was mine.

If I had been true

I know she’d never been with you.

Kui seda salmi poleks ja kui eeldada, et see on isa, kes loeb väimehele sõnu peale, et see ikka ta tütre vastu hea oleks, siis jah, väga armas laul. Aga kui mitte, siis minu meelest on eriti alandavad need sõnad

And if you should discover

That you don’t really love her

Just send my baby back home to me

Et pane ta teele nagu postipakk ja saada mulle tagasi, no mida?

Samas, 50-tel olidki suhted ja hoiakud hoopis teised, siis ei näinud keegi vist selles laulus midagi imelikku.

Ma saan sellest nii aru, et isa, kes loeb väimehele sõnu peale… ja nutab, et ju ta polnud piisavalt hea isa (võib-olla lisaks ka armuke – sellise suhtumisega mehe puhul ei üllataks, kui tal oleks kombeks oma tütart vägistada), et tütar tema juurest ära läheb. Rohkem on ehk teada emadest, kes pojakest ei taha võõra naise kätte lasta, aga ega sedapidi eriti parem ei ole, ahistav vanem igatepidi.

0
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Näitan 12 postitust - vahemik 61 kuni 72 (kokku 72 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Isa viib pruudi altari ette