Esileht Pereelu ja suhted Isadepäeva üleküllastus

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 60 )

Teema: Isadepäeva üleküllastus

Postitas:
Kägu

Mine kus poodi tahad, pea igal pool reklaam viitega isadepäevale. Sotsiaalmeedias sama. Osta, osta, osta. Kohutav kommerts.
Ja siis lasteaiad, koolid. Lapsed püüdlikult isadepäevakaarte joonistamas. Kellele? Osadel on kodus isa olemas. Osadel mitte. Osadel, kellel ei ole, on kontakt ja suhtlus isaga olemas, osadel aga mitte. Karm. Ehk siis osad lapsed joonistavad sisuliselt mitte kellegi jaoks. Lisaks isadepäevaüritused- milleks? Et osad lapsed end halvasti tunneks või sinna üritusele üldse tulemata jätaks? Või äkki neid üritusi tehakse koputamaks emade südametunnistusele? Et ei mindaks nii kergekäeliselt lahku ja ei toodaks igal aastal uut isakandidaati oma koju elama?
Kohutav on vaadata, kuidas see päev paljudele lastele mõjub.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Usu mind, täpselt sama halvasti tunneb isata laps end siis, kui teisele lapsele tuleb isa lasteaeda järgi ja see täine laps kilkab “minu issi!”

äkki tuleb siis üldse isad ära keelata, sest mõni pole osanud oma elu elada? Enamus juhtudest, kus lahkuläinud vanematega peres isa lapsega ei suhtle, on selles süüdi lapsevanemad ise, kes on omavahelise tüli lapsele üle kandnud. neid juhtumeid, kus isa ise ei taha suhelda, on ikka vähem – isegi kui siin perekoolis nii väidetakse, siis ongi ju nii, et me märkame rohkem negatiivset, kui positiivset.

Minu peres on juhtunud, et isa on isadepäevaürituse ajal lähetuses. Olengi ise läinud. Ei ole ju midagi katki sellest.

On peresid, kus ei tähistata jõule. Nt jehoovad. Või siis ka juudid, moslemid. Samuti õigeusklikud tähistavad hiljem. Ikkagi peavad nad tavalises munktsipaallasteaias käies leppima, et tähtpäevad toimuvad selle järgi nagu enamus neid tähistab. See on elu.

Ei saa minna liiale sellega, et äkki keegi tunneb end halvasti. Keegi tunneb end alati halvasti. Niigi ei tohi tänapäeval lapsed enam valida, kellega mängivad, sest siis kiusatakse teisi. On lasteaedu, kus tõsimeeli on lastevanemaid veendud ja nood usuvadki, et on keelatud kutsuda lapse sünnipäevale ainult lapse 3-4 sõpra, vaid peab kutsuma kõik või ei tohi üldse kedagi kutsuda – justkui lasteaial on õigus reguleerid alasteaiaväliseid tegevusi. Lapsed ei tohi öelda endale ebameeldivale lapsele, et ta ei taha temaga mängida, isegi kui see tein elaps on kiusaja jne.

Kui sina oled elanud oma elu keeruliseks selliselt, et lapsel isa puudub, siis on see sinu asi lapsele olukorda seletada, mitte aga teiste asi. Kui on juhtundu tragöödia, et lapse isa on hukkunud, siis ka seda on võimalik lapsele selgitada, kasvõi saab ju joonistada kaardi isale ja viia see siis nt talle hauale. Kui oled religioosne, siis on võimalik lapsele rääkida, et isa taevast näeb või isa hing on tema kõrval ja rõõmustab jne. Kõike on võimalik lapsele selgitada, aga see selgitustöö on lapsevanema asi, mitte lasteaed ei pea tegema nägu, et isasid ei eksisteerigi.

Miskipärast on alati isadepäev hambus kõigil, mitte kunagi emadepäev või jõulud või lihavõtted.

Please wait...
Postitas:
Kägu

lisan siia, et kaubandus teeb oma tööd – teenib raha, ostja valik on, kas ta ostab või ei osta. Ei pea kommertsis osalema. Lihtsalt tuleb meeles pidada, et kaubanduses on karm konkurents ja kaubandus samamoodi peab maksma makse ja töötajatele palkasid, midagi parata ei ole, et selleks tuleb kogu aeg turundada, turundada ja veel kord turundada. NB! Töötan kaubanduses ja tean seda virelemist.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kohutav on vaadata, kuidas see päev paljudele lastele mõjub.

Miks sa siis pole osanud nii elada, et su lapsel isa oleks olemas?
Vaata pigem peeglisse.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

lasteasutustes on küll nii, et seal peaks lastele seda niimoodi serveerima, et võib joonistada ka vanaisale või onule vms. Seal on ju teada, kas on rühmas lapsi, kellel ei olegi isa.

Emadepäeval ei ole asi nii karm, sest ema on siiski valdaval enamusel lastest olemas, isad on need, kes nelja tuule poole kaovad. Aga kui lasteaias on keegi, kes kasvab üksikisaga, siis ka seal peaks arvestama nende lastega, kellel ei olegi ema.

Minu lapsel ei ole isa pildil. Mina räägin talle, et pole hullu midagi, mõnel ei ole vanaema, tädi, onu, vanatädi, ema ja nii edasi. Sinul on sugulasi terve hulk, aga mõnel ongi ainult üks lapsevanem, nii et meil on isegi põhjust rõõmsad olla. Ja kui kellelgi on isa olemas, siis see on tore, sina joonista pilt hoopis vanaonule.

Ja peeglisse peaksid vaatama siiski need kadunud isad, mitte ei ole vaja taas selle vanema poole süüdistavalt näppu viibutada, kes last kasvatab.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kohutav on vaadata, kuidas see päev paljudele lastele mõjub.

Miks sa siis pole osanud nii elada, et su lapsel isa oleks olemas?

Vaata pigem peeglisse.

Ma ei räägi enda perest, meie lastel on igapäevaselt ema ja isa olemas. Kurb on lasteaias neid pisikesi vaadata, kellel ei ole ja kellel pole sinna pittu kedagi oodatagi. Kurb on vaadata koridori üles pandud näitust laste töödest seoses isadepäevaga, osadel lastel pole neid pilte ju kellelegi kinkida. Suurema lapse rühmas on laps, kes pole kunagi isadepäeva peole tulnud, ju see on tema ema moodus teda hoida ja kaitsta. Ja siis tuleb mu oma laps ja küsib, miks K-l ja I-l pole isa. Milline see hea selgitus küll olema peaks?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mind küll ei sega see
ela oma elu ja ära passi naabreid.
Mõnel lapsel pole ema. Järelikult emadepäeva ei tohi tähistada, lasteaeda ka ema järele tulla ei tohi ja üldsegi kaotame sõna ema, isa, vanaema, vanaisa, onu, tädi jne.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ja siis tuleb mu oma laps ja küsib, miks K-l ja I-l pole isa. Milline see hea selgitus küll olema peaks?

Kommentaar eemaldatud.
3.2. Vältida tuleb pahatahtliku ja halvustava arutelu algatamist ning jätkamist.

Perekooli Moderaator

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kohutav on vaadata, kuidas see päev paljudele lastele mõjub.

Miks sa siis pole osanud nii elada, et su lapsel isa oleks olemas?

Vaata pigem peeglisse.

Ma ei räägi enda perest, meie lastel on igapäevaselt ema ja isa olemas. Kurb on lasteaias neid pisikesi vaadata, kellel ei ole ja kellel pole sinna pittu kedagi oodatagi. Kurb on vaadata koridori üles pandud näitust laste töödest seoses isadepäevaga, osadel lastel pole neid pilte ju kellelegi kinkida. Suurema lapse rühmas on laps, kes pole kunagi isadepäeva peole tulnud, ju see on tema ema moodus teda hoida ja kaitsta. Ja siis tuleb mu oma laps ja küsib, miks K-l ja I-l pole isa. Milline see hea selgitus küll olema peaks?

Hea selgitus ongi see, et vot ei tea, võibolla ei ole K-l ja I-l isa, kuna ema ja isa ei ela enam koos, võib-olla on isa kuskil kaugel tööl, võibolla on isa ära surnud. Seletadki, et inimeste elud ja pered on erinevad, aga lihtsalt nii ongi. Mis krdi vajadus on täpselt detailideni teiste pereelu teada ja veel lapsele selgitada? Ja ärge alahinnake oma laste elu aktsepteerimise oskust, nad suudavad seda palju paindlikumalt, kui kõike ülemõtlevad täiskasvanud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mine kus poodi tahad, pea igal pool reklaam viitega isadepäevale. Sotsiaalmeedias sama. Osta, osta, osta. Kohutav kommerts.
.

Nõus sellega, et igasuguse nännireklaam nii sõbrapäevaks, jõuludeks, kui isadepäevaks (emadepäevaks ja vanavnematepevaks vist tõesti natuke vähem) on läinud üle igasuguse piiri.
Üleüldse loen emade-, isade- ja vanavanematepäeva (tegelikult ka näiteks kristlike pühasid jõuludena ja lihavõtteid) pigem peresisesteks tähistamisteks, seega igasugused üritused nende päevade puhul (kool/lasteaed) pean ka ülepingutatuks. Samas rääkida neist päevadest, lasta midagi teemakohast joonistada, meisterdada (võib minna ka üleüldisesse meisterduskausta nagu igasugused teisedki õppe eesmärgil tehtu) või õppida mõnd luuletust/laulu läheb minu arust täiesti õppeprogrammi alla. Samamoodi saavad lasteaiaõpetajad ja ka lapsevanemad kodus laiemalt rääkida, et erinevatel põhjustel kahjuks kõigil nö läbikäimist/head suhtlust omavahel ei ole (mis ei tähenda, et ei ole bioloogilist vanemat) ja vahel saab südames isaks/emaks (kusjuures tean last, kellel isegi emaks saanud hoopis bioloogilise ema uue mehe ema). Kui me igasuguste erisuste pärast hakkame vältima kõikidest asjadest rääkimisi, siis varsti ei tohigi midagi enam öelda, sest ikka keegi tunneb end puudutana.

Et ei mindaks nii kergekäeliselt lahku ja ei toodaks igal aastal uut isakandidaati oma koju elama?
.

See kergekäeliselt lahku, uuega kiirelt kokku, jälle lahku ja veel väikelapse ealised lapsed seal vahel, on tegelikult ikka üsna suur probleem. Ma ei arvagi, et ilmtingimata peab jääma kokku (ja ei tohiks tekkida hiljem uut suhet), kui on probleemid, aga minnakse ka lihtsalt lahku, sest ei olegi enam selliseid liblikaid kõhus nagu armumisfaasis( kahjuks näen kõrvalt ka seda). Probleemiks on see, et tihti tormatakse nö oma eelmise elu vigasid analüüsimata (mõlemad, nii mees kui naine) ja ehk end ka natuke muutmata, kaasavaraks väikelapsed, kes enda heaolu ja lähedastega sidemete eest seista veel ei oska/ei suuda, kiirelt uude pereellu. Ja tihti kipuvad siis need samad probleemid ikkagi ka uues pereelus üles kerkima, lisaks muidugi veel suur probleem, kuidas kärgpere elu jooksma saada.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ja siis tuleb mu oma laps ja küsib, miks K-l ja I-l pole isa. Milline see hea selgitus küll olema peaks?

Aga selgitadki, et põhjuseid on erinevaid ja sina ei tea, miks K või I isa ei ela nendega koos. Juurde räägid seda, et mõnel teisel lapsel jälle ei ole ema, elab ainult isaga. Või on ka selliseid lapsi, kes elavad vanavanematega. Või lastekodus. Et kõikide elu ei ole ühesugune, mis siiski ei tähenda seda, et teistmoodi elamine oleks halb. Lihtsalt on teistmoodi.

Siia juurde on hea seletada ka seda, et tuleb rõõmu tunda selle üle, mis sul on, mitte kurvastada selle pärast, mida sul ei ole. On asju, mida ise muuta ei saa.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Tänapäeva ühiskonnas tuleb õpetada lapsele, et kõike mida müüakse ei pea kohe ostma. Ei halloweeni nänni, ei isadepäeva nänni, ei valentinipäevanänni, ei …. jne. Väikelapsele tuleb õpetada, kuidas hoiduda poesabas kohe kassa kõrvale pandud peibutiste ostmisest. See on tänapäeva normaalsus ja täiesti tehtav. Mind ei häiri kõik see kraam karvavõrdki.

Mis aga isadepäeva meisterduste tegemisse puutub, siis selles ei näe midagi halba. Laps teab niikuinii, et enamikes peredes on isa. Mis siis emadepäevaga peaks tegema? ka ära jätma, sest minu naabrilaste ema suri kasvajasse, kui lapsed veel lasteaias käisid? Ega siis lapsi ei saa kuidagi silmaklappidega hoida. Neile tuleb seletada, et igasuuseid peresid on ja isadepäevakingtuse võib vabalt ka emale või vanaisale või ema vennale teha. Õpetad lapse rõõmu tundma elust, siis see isa puudumine nii valusalt ei salva. Kui ema kodus kogu aeg ohib, ahhetab, ja isadepäeva üle kurdab, siis tekib lapsel tunne, et on millestki ilma jäänud. Paljudel lastel ei ole vanavanemaid elus, kas jätame vanavanematepäeva ka ära? Paljudel ei ole õdesid-vendi. Ja siis?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kohutav on vaadata, kuidas see päev paljudele lastele mõjub.

Miks sa siis pole osanud nii elada, et su lapsel isa oleks olemas?

Vaata pigem peeglisse.

Minu lapsel pole ka isa…sest ta isa on surnud. Lapsele aga isadepäev küll kuidagi halvasti ei mõju. Ma ju räägin oma lapsega ning selgitan neid asju. Soovitan seda ka teemaalgatajale.

Teenaalgataja on aga hüsteerik ja kisub sinna helikopterema poole, kes püüab oma last kogu maailma eest kaitsta. Isegi nii naeruväärne asi ajab tibuemme endast kapitaalselt välja.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ja siis tuleb mu oma laps ja küsib, miks K-l ja I-l pole isa. Milline see hea selgitus küll olema peaks?

Ütledki nii nagu see reaalses elus on – mõnel lapsel on isa surnud, mõni isa elab perest eemal ja mõnel isal pole töö tõttu võimalik lasteaias hommikul või poolest päevast algavatel üritustel käia.
Kas sa arvad, et isa puudumine mõnelt ürituselt on häbiasi?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Küllastus…täna küsis noor kolleeg minult, 43. a inimeselt, et mis ma siis isale ja vanaisadele kingin.
Vastasin siis viisakalt, et vanaisad jäid sõtta ja isa suri 15 a tagasi vähki.
Siis oli “oih”.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Küllastus…täna küsis noor kolleeg minult, 43. a inimeselt, et mis ma siis isale ja vanaisadele kingin.

Vastasin siis viisakalt, et vanaisad jäid sõtta ja isa suri 15 a tagasi vähki.

Siis oli “oih”.

No 43 aastasel võib vabalt veel isa olla täitsa kõbus ja heal juhul ka vanaisa veel elus. Ole rõõmus, et noor kolleeg juba eos ei eelda, et sa oled nii vana, et sul nagunii enam esivanemad elus ei ole 🙂

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Küllastus…täna küsis noor kolleeg minult, 43. a inimeselt, et mis ma siis isale ja vanaisadele kingin.

Vastasin siis viisakalt, et vanaisad jäid sõtta ja isa suri 15 a tagasi vähki.

Siis oli “oih”.

No 43 aastasel võib vabalt veel isa olla täitsa kõbus ja heal juhul ka vanaisa veel elus. Ole rõõmus, et noor kolleeg juba eos ei eelda, et sa oled nii vana, et sul nagunii enam esivanemad elus ei ole 🙂

Ma ei ole rõõmus, et keegi täiskasvanud inimene jälle mingit “kalendripüha” peab, sest nii ju peab.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Küllastus…täna küsis noor kolleeg minult, 43. a inimeselt, et mis ma siis isale ja vanaisadele kingin.

Vastasin siis viisakalt, et vanaisad jäid sõtta ja isa suri 15 a tagasi vähki.

Siis oli “oih”.

No 43 aastasel võib vabalt veel isa olla täitsa kõbus ja heal juhul ka vanaisa veel elus. Ole rõõmus, et noor kolleeg juba eos ei eelda, et sa oled nii vana, et sul nagunii enam esivanemad elus ei ole 🙂

Ma ei ole rõõmus, et keegi täiskasvanud inimene jälle mingit “kalendripüha” peab, sest nii ju peab.

Mis mõttes “nii ju peab”. Kes tahab, see peab. Kes ei taha, ei pea. Sina tahad kehtestada, et keegi ei peaks. Ära sina pea. Ja las need, kellel on isad-vanaisad alles ja oluline neid meeles pidada, peavad.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kohutav on vaadata, kuidas see päev paljudele lastele mõjub.

Miks sa siis pole osanud nii elada, et su lapsel isa oleks olemas?

Vaata pigem peeglisse.

Idiootne kommentaar.
Näiteks minu poja isa on surnud.

Please wait...
Postitas:
Kägu

On lapsi kellel pole ema. Ometi emadepäeva peetakse samuti.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mine kus poodi tahad, pea igal pool reklaam viitega isadepäevale. Sotsiaalmeedias sama. Osta, osta, osta. Kohutav kommerts.

Ja siis lasteaiad, koolid. Lapsed püüdlikult isadepäevakaarte joonistamas. Kellele? Osadel on kodus isa olemas. Osadel mitte. Osadel, kellel ei ole, on kontakt ja suhtlus isaga olemas, osadel aga mitte. Karm. Ehk siis osad lapsed joonistavad sisuliselt mitte kellegi jaoks. Lisaks isadepäevaüritused- milleks? Et osad lapsed end halvasti tunneks või sinna üritusele üldse tulemata jätaks? Või äkki neid üritusi tehakse koputamaks emade südametunnistusele? Et ei mindaks nii kergekäeliselt lahku ja ei toodaks igal aastal uut isakandidaati oma koju elama?

Kohutav on vaadata, kuidas see päev paljudele lastele mõjub.

Sina oled täiskasvanu ja sinu otsustada on, mida sinu lapsega tehakse. Sina otsustad, kas ostad või ei, sina otsustad, mida sa selle päeva teeb. Mida sina oled teinud, et asi paraneks ? Nii lihtne on jõriseda teiste kallal, mida nad kõik teevad. Teevad, sest saavad. Teevad, sest kõik teised on nõus ja osalevad. Kui ikka lapsevanem pöördub lasteaia poole palvega, mitte oma last traumeerida isadepäeva, sest isa on näiteks surnud, siis peab lasteaed sellega arvestama. Aga ema peab suu lahti tegema, et oma lapsi kaitsta või ka isa. SUu ammuli oodata, et teised sinu elu heaks elavad ju võib, aga lõpuks muutub elu täpselt selliseks, nagu sa sellel elul muutuda lased.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kui ikka lapsevanem pöördub lasteaia poole palvega, mitte oma last traumeerida isadepäeva, sest isa on näiteks surnud, siis peab lasteaed sellega arvestama.

Ei usu. Nad ju ei traumeeri. Käsivad isale kaardi joonistada. Usun, et ka ütlevad, et kaart võib olla ka kasuisale ja vanaisale ja onule ja toredale peresõbrale või hoopis emale vms. Neil on programm. Lasteaed ei ole üldse kohustuslikki, kui ikka väga tahad ise programmi koostada, pead oma last rohkem ise kasvatama ja võõrad mängust välja jätma.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Küllastus…täna küsis noor kolleeg minult, 43. a inimeselt, et mis ma siis isale ja vanaisadele kingin.

Vastasin siis viisakalt, et vanaisad jäid sõtta ja isa suri 15 a tagasi vähki.

Siis oli “oih”.

Miks täiskasvanud inimene üldse sellise küsimuse peale solvub? Vastadki kuidas asjalood on ja kõik. Milleks lihtsa küsimuse peale solvuda?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

isadepäeva tähistamine lasteaias. Lasteaia üks eesmärke on ka perede kaasamine meie tegevustesse. Isadepäeva taoliste päevade tähistamine on selleks hea võimalus. Alati oleme valmis asju ümber mängima kui on tõesti vajadus, ei pea keegi joonistama kaarti isale, keda tal pole. Kui just kaarti tehakse, võib selle ükskõik kelle joonistada, meie rühmas tegime torti isale või vanaisale. Ja ei juhtunud ka midagi, kui issi tööl oli ja emmega see tort ära söödi. Kui algusest peale arvestada ka teiste alternatiividega, ei tee laps isa puudumisest mingit numbrit. Õpetajad ju reeglina ikka teavad, millised pered lastel on ja loomulikult sellega arvestatakse.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mul on lastel 9 aastat vanusevahet. Kui esimese lapse puhul peeti isadepäeva ja korraldati igasuguseid vahvaid üritusi, siis teise lapse puhul nimetati see ümber perepäevaks. Moraal on ikka niivõrd langenud, et enam ei saa isegi lasteaias isadepäeva pidada.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Küllastus…täna küsis noor kolleeg minult, 43. a inimeselt, et mis ma siis isale ja vanaisadele kingin.

Vastasin siis viisakalt, et vanaisad jäid sõtta ja isa suri 15 a tagasi vähki.

Siis oli “oih”.

Miks täiskasvanud inimene üldse sellise küsimuse peale solvub? Vastadki kuidas asjalood on ja kõik. Milleks lihtsa küsimuse peale solvuda?

Kus ma ütlesin, et ma solvusin?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma ei räägi enda perest, meie lastel on igapäevaselt ema ja isa olemas. Kurb on lasteaias neid pisikesi vaadata, kellel ei ole ja kellel pole sinna pittu kedagi oodatagi. Kurb on vaadata koridori üles pandud näitust laste töödest seoses isadepäevaga, osadel lastel pole neid pilte ju kellelegi kinkida. Suurema lapse rühmas on laps, kes pole kunagi isadepäeva peole tulnud, ju see on tema ema moodus teda hoida ja kaitsta. Ja siis tuleb mu oma laps ja küsib, miks K-l ja I-l pole isa. Milline see hea selgitus küll olema peaks?

Ausõna, ela oma elu!
Proovi ka täiskasvanuks saada, siis pole toodud küsimust nii keeruline omaenda lapsele selgitada.
Jah, seda päeva on vaja. Praegustele isadele, tulevastele isadele. Ka nendele, kes oma lastega ei suhtle. Kasvõi mõtlemapanekuks.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Küllastus…täna küsis noor kolleeg minult, 43. a inimeselt, et mis ma siis isale ja vanaisadele kingin.

Vastasin siis viisakalt, et vanaisad jäid sõtta ja isa suri 15 a tagasi vähki.

Siis oli “oih”.

Olen sama vana ja mul on nii isa kui vanaisad veel elus. Seega ei oskaks ma su kolleegi küsimust kuidagi kohatuks pidada. Ega kolleegid su eraelu pea teadma.

Please wait...
Postitas:
pritnispeeers

Ma jäin mõtlema hoopis muust. Praegu on moekas kõneleda sooneutraalsusest. Nohet ega ükski amet pole ilmtingimata ka nimelt mehele või naisele selga istutatud. Aga isadepäeval – ennäe imet, nagu nõidus! Pereüritustel vaid sõjamasinad, sõdurisupp, päästeamet.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ma jäin mõtlema hoopis muust. Praegu on moekas kõneleda sooneutraalsusest. Nohet ega ükski amet pole ilmtingimata ka nimelt mehele või naisele selga istutatud. Aga isadepäeval – ennäe imet, nagu nõidus! Pereüritustel vaid sõjamasinad, sõdurisupp, päästeamet.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 60 )


Esileht Pereelu ja suhted Isadepäeva üleküllastus