Täna on siin ja mujal palju juttu olnud isadest, isaduse tuvastamisest, kasuisadest jne.
Kuidas aga panna bioloogiline isa lapsest veidigi hoolima?
Meil suguvõsas olukord, kus lesestunud naine jäi ametlikult küll abielupaberitega mehest rasedaks. Mees väitis, et oma naisega juba ammu ei ole mingeid suhteid, et vaid täiskasvanud lapsed seovad.
Saanud kuulda rasedusest läks mees ilmselt oma väidetevalt võõraks jäänud pere juurde tagasi.
Sündis tore terve andekas tundlik laps, kelle bioloogiline isa võttis ka oma nimele. Nii et selles osas kahtlusi ei ole olnud.
Oma väikelapsest aga mees välja ei tee. Laps küsib, kas ma olen nii halb laps, et minu isa mind ei taha. Tal pole ka kasuisa kandidaati. Nii väga tahaks lapsele kinnitada, ta isa ei vihka teda, et tal on ka isa olemas, nagu teistel lastel. Tegelikult on üsna lähedal. Kuidas oleks parim selles olukorras käituda?
Näitan 3 postitust - vahemik 1 kuni 3 (kokku 3 )
Teema: Isadest nii – ja naapidi
10.11.2013 17:36
To report this post you need to login first.
10.11.2013 17:45
mitte midagi ei saa teha, vägisi kedagi hoolima ei pane.
aga lapsele võib ikka kinnitada, et tal on olemas isa ja ta ei vihka teda. Nii see ju on. Kõik isad on isemoodi ja temale sattus lihtsalt selline.
To report this post you need to login first.
11.11.2013 00:30
kas see oli ka mehe poolt planeeritud ja soovitud laps või leppis ta last omaks tunnistades paratamatusega?
lapsele selgitakski, et inimesi ja peresid on erinevaid. on neid, kes elavad koos; neid, kes vahel suhtlevad; on neidki, kes elavad eraldi. elu on selline lihtsalt, et osad pered elavadki niimoodi, aga see-eest on tal ema, kes teda üle kõige armastab. osadel lastel pole jälle ema
To report this post you need to login first.
Näitan 3 postitust - vahemik 1 kuni 3 (kokku 3 )
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
