Aga jällegi – enda rikutuse tasemel on minu kommentaaridest välja lugeda enda elustiilile vastavaid nupukesi, mida seal üldse olla ei pruugi.
Kuidas palun? Minu elustiil? Minul ei ole oma laste isade tuvastamiseks mingeid laipu vaja kuskilt välja kaevata ega kohtuid mööda joosta. Minu laste isa on mees, kellega ma olen abielus ja mingeid segadusi ei ole.
Aga jällegi – enda rikutuse tasemel on minu kommentaaridest välja lugeda enda elustiilile vastavaid nupukesi, mida seal üldse olla ei pruugi.
Kuidas palun? Minu elustiil? Minul ei ole oma laste isade tuvastamiseks mingeid laipu vaja kuskilt välja kaevata ega kohtuid mööda joosta. Minu laste isa on mees, kellega ma olen abielus ja mingeid segadusi ei ole.
Ega sul enda kaitseks muud polekski öelda, isegi kui oleksid külajoodik, kel 5 last viie erineva mehega. Ära hõiska enne õhtut. Nagu see lugugi näitab, võivad segadused peale surma alles alata. Ei ole see esimene ega viimane.
Eelmisele kommenteerijale: kirjutasin varem selgelt, et DNA-testi tegime isaduse tuvastamiseks välismaalasega. Mina teadsin, mu mees teadis ja tegelikult ka tema uskus, aga kindlust oli vaja.
Mitme mehega sa siis korraga magasid, et veel selgust ikkagi vaja oli? Püha taevas.
Eelmisele kommenteerijale: kirjutasin varem selgelt, et DNA-testi tegime isaduse tuvastamiseks välismaalasega. Mina teadsin, mu mees teadis ja tegelikult ka tema uskus, aga kindlust oli vaja.
Mitme mehega sa siis korraga magasid, et veel selgust ikkagi vaja oli? Püha taevas.
Hahaha ???? Ma ei tea, kelle kommentaare sa siin loed või mis su peas toimub, aga kuidas sa nii lühikesest kommentaarist ka aru ei saanud? Olekski palju loota, et ülejäänud kommentaaridest midagi kohale jõuab…
Hahaha ???? Ma ei tea, kelle kommentaare sa siin loed või mis su peas toimub, aga kuidas sa nii lühikesest kommentaarist ka aru ei saanud? Olekski palju loota, et ülejäänud kommentaaridest midagi kohale jõuab…
Kirjutasid ju, et “Mina teadsin, mu mees teadis ja tegelikult ka tema uskus, aga kindlust oli vaja.”
Hahaha ???? Ma ei tea, kelle kommentaare sa siin loed või mis su peas toimub, aga kuidas sa nii lühikesest kommentaarist ka aru ei saanud? Olekski palju loota, et ülejäänud kommentaaridest midagi kohale jõuab…
Kirjutasid ju, et “Mina teadsin, mu mees teadis ja tegelikult ka tema uskus, aga kindlust oli vaja.”
Lapse isa ei saanudki ju kindel olla ilma testita, et tema selle lapse eostanud on. Sina oleksid kui sinu varasem suhe tuleks lapsega ja ütleks, et sinu oma? Ei küsiks DNA-testi? Minul endal polnud kordagi mingit kahtlust, polnud üle aasta ühegi teise mehega isegi suudelnud peale tema kui rasedaks jäin. 😀
Kuule, siin on siiski rohkem neid inimesi, kes sellest umbluust aru ei saa. Keelepruuk on sul ka nagu teismelisel, mitte nagu hea kindlustatusega arenenud inimesel.
Sina oleksid kui sinu varasem suhe tuleks lapsega ja ütleks, et sinu oma?
Minul on ainus küsimus: milleks? Terve eluaja ei ole bioloogilisel isal ja lapsel suhet olnud, ilmselt on sul olemas ka meesterahvas, keda kasvades isaks oled kutsunud. Enne isa surma sa temaga ei suhelnud ega ka hoolitsenud tema eest, samuti ei matnud sa oma isa (matusekulud jne). Kuid nüüd on ta ühtäkki isa, siis, kui sellest pole enam mingit tolku? Õigemini, sina loodad sellest küll kasu saada, kuid see pole mõlemapoolne suhe. Tead ikka, et kõik need kulud peetakse sinu pärandiosalt kinni? Muidugi juhul, kui pärandi suurus ületab laenude ja võlgade suurust. Muuseas ka matusekulud tuleb sul osaliselt hüvitada jne.
Kas sul tõesti mingit eneseuhkust või kasvatust ei ole?
Minul on ainus küsimus: milleks? Terve eluaja ei ole bioloogilisel isal ja lapsel suhet olnud, ilmselt on sul olemas ka meesterahvas, keda kasvades isaks oled kutsunud. Enne isa surma sa temaga ei suhelnud ega ka hoolitsenud tema eest, samuti ei matnud sa oma isa (matusekulud jne). Kuid nüüd on ta ühtäkki isa, siis, kui sellest pole enam mingit tolku? Õigemini, sina loodad sellest küll kasu saada, kuid see pole mõlemapoolne suhe. Tead ikka, et kõik need kulud peetakse sinu pärandiosalt kinni? Muidugi juhul, kui pärandi suurus ületab laenude ja võlgade suurust. Muuseas ka matusekulud tuleb sul osaliselt hüvitada jne.
Kas sul tõesti mingit eneseuhkust või kasvatust ei ole?
Sellepärast, et see on lapse õigus. Isa ei ole oma kohustusi lapse vastu täitnud, suhelnud ja hoolitsenud. Seda võlga ja neid hingehaavu ei maksa mingi pärandiga kinni. Las see laps saab siis vähemalt mingisugusegi raha. On, mille eest psühholoogi arveid maksta.
Minul on ainus küsimus: milleks? Terve eluaja ei ole bioloogilisel isal ja lapsel suhet olnud, ilmselt on sul olemas ka meesterahvas, keda kasvades isaks oled kutsunud. Enne isa surma sa temaga ei suhelnud ega ka hoolitsenud tema eest, samuti ei matnud sa oma isa (matusekulud jne). Kuid nüüd on ta ühtäkki isa, siis, kui sellest pole enam mingit tolku? Õigemini, sina loodad sellest küll kasu saada, kuid see pole mõlemapoolne suhe. Tead ikka, et kõik need kulud peetakse sinu pärandiosalt kinni? Muidugi juhul, kui pärandi suurus ületab laenude ja võlgade suurust. Muuseas ka matusekulud tuleb sul osaliselt hüvitada jne.
Kas sul tõesti mingit eneseuhkust või kasvatust ei ole?
Sellepärast, et see on lapse õigus. Isa ei ole oma kohustusi lapse vastu täitnud, suhelnud ja hoolitsenud. Seda võlga ja neid hingehaavu ei maksa mingi pärandiga kinni. Las see laps saab siis vähemalt mingisugusegi raha. On, mille eest psühholoogi arveid maksta.
Teadmata asjaolusid võib eeldada, et ilmselt on isa perekonnal neid hingehaavade tohterdamisi ja psühholoogilist abi ehk enam vaja sellise käitumise järel, kui teemaalgatajal. Küllap on põhjuseid, miks on elu niiviisi välja kujunenud ja nagu ma ütlesin, ei ole ka see inimene ilma isa aseaineta üles kasvanud. Pealegi, kas ema on lapse ideedest teadlik? Ehk alutagu sellest.
Minul on ainus küsimus: milleks? Terve eluaja ei ole bioloogilisel isal ja lapsel suhet olnud, ilmselt on sul olemas ka meesterahvas, keda kasvades isaks oled kutsunud. Enne isa surma sa temaga ei suhelnud ega ka hoolitsenud tema eest, samuti ei matnud sa oma isa (matusekulud jne). Kuid nüüd on ta ühtäkki isa, siis, kui sellest pole enam mingit tolku? Õigemini, sina loodad sellest küll kasu saada, kuid see pole mõlemapoolne suhe. Tead ikka, et kõik need kulud peetakse sinu pärandiosalt kinni? Muidugi juhul, kui pärandi suurus ületab laenude ja võlgade suurust. Muuseas ka matusekulud tuleb sul osaliselt hüvitada jne.
Kas sul tõesti mingit eneseuhkust või kasvatust ei ole?
Sellepärast, et see on lapse õigus. Isa ei ole oma kohustusi lapse vastu täitnud, suhelnud ja hoolitsenud. Seda võlga ja neid hingehaavu ei maksa mingi pärandiga kinni. Las see laps saab siis vähemalt mingisugusegi raha. On, mille eest psühholoogi arveid maksta.
Teadmata asjaolusid võib eeldada, et ilmselt on isa perekonnal neid hingehaavade tohterdamisi ja psühholoogilist abi ehk enam vaja sellise käitumise järel, kui teemaalgatajal. Küllap on põhjuseid, miks on elu niiviisi välja kujunenud ja nagu ma ütlesin, ei ole ka see inimene ilma isa aseaineta üles kasvanud. Pealegi, kas ema on lapse ideedest teadlik? Ehk alutagu sellest.
Kui isa saab lonti leotada, siis peab saama ka vastutada. Kui elu ajal pole seda teinud, siis vastutab pärast. Mille pärast peaks laps kannatama, kui vanemad ei saa oma vastutusega hakkama?
Kui isa saab lonti leotada, siis peab saama ka vastutada. Kui elu ajal pole seda teinud, siis vastutab pärast. Mille pärast peaks laps kannatama, kui vanemad ei saa oma vastutusega hakkama?
Suured kasvatajad ja vastutusele võtjad jälle välja ilmunud. Mis inimesel siis peas lahti ometi on, et lonti laseb leotada. Kaalumured, halvasti kasvatatud lapsed, rahapuudus, suhteprobleemid- miks siis ei vastuta!
Minul on ainus küsimus: milleks? Terve eluaja ei ole bioloogilisel isal ja lapsel suhet olnud, ilmselt on sul olemas ka meesterahvas, keda kasvades isaks oled kutsunud. Enne isa surma sa temaga ei suhelnud ega ka hoolitsenud tema eest, samuti ei matnud sa oma isa (matusekulud jne). Kuid nüüd on ta ühtäkki isa, siis, kui sellest pole enam mingit tolku? Õigemini, sina loodad sellest küll kasu saada, kuid see pole mõlemapoolne suhe. Tead ikka, et kõik need kulud peetakse sinu pärandiosalt kinni? Muidugi juhul, kui pärandi suurus ületab laenude ja võlgade suurust. Muuseas ka matusekulud tuleb sul osaliselt hüvitada jne.
Kas sul tõesti mingit eneseuhkust või kasvatust ei ole?
Sellepärast, et see on lapse õigus. Isa ei ole oma kohustusi lapse vastu täitnud, suhelnud ja hoolitsenud. Seda võlga ja neid hingehaavu ei maksa mingi pärandiga kinni. Las see laps saab siis vähemalt mingisugusegi raha. On, mille eest psühholoogi arveid maksta.
Teadmata asjaolusid võib eeldada, et ilmselt on isa perekonnal neid hingehaavade tohterdamisi ja psühholoogilist abi ehk enam vaja sellise käitumise järel, kui teemaalgatajal. Küllap on põhjuseid, miks on elu niiviisi välja kujunenud ja nagu ma ütlesin, ei ole ka see inimene ilma isa aseaineta üles kasvanud. Pealegi, kas ema on lapse ideedest teadlik? Ehk alutagu sellest.
Kui isa saab lonti leotada, siis peab saama ka vastutada. Kui elu ajal pole seda teinud, siis vastutab pärast. Mille pärast peaks laps kannatama, kui vanemad ei saa oma vastutusega hakkama?
Just õige sõna on – vanemad. Miks ema lasi siis endas suvalisel mehel lonti leotada (nagu sa ise seda ütled), et siis laps pidi elama ilma isata ning alles peale tema surma ilmub pärima.
Minul on ainus küsimus: milleks? Terve eluaja ei ole bioloogilisel isal ja lapsel suhet olnud, ilmselt on sul olemas ka meesterahvas, keda kasvades isaks oled kutsunud. Enne isa surma sa temaga ei suhelnud ega ka hoolitsenud tema eest, samuti ei matnud sa oma isa (matusekulud jne). Kuid nüüd on ta ühtäkki isa, siis, kui sellest pole enam mingit tolku? Õigemini, sina loodad sellest küll kasu saada, kuid see pole mõlemapoolne suhe. Tead ikka, et kõik need kulud peetakse sinu pärandiosalt kinni? Muidugi juhul, kui pärandi suurus ületab laenude ja võlgade suurust. Muuseas ka matusekulud tuleb sul osaliselt hüvitada jne.
Kas sul tõesti mingit eneseuhkust või kasvatust ei ole?
Sellepärast, et see on lapse õigus. Isa ei ole oma kohustusi lapse vastu täitnud, suhelnud ja hoolitsenud. Seda võlga ja neid hingehaavu ei maksa mingi pärandiga kinni. Las see laps saab siis vähemalt mingisugusegi raha. On, mille eest psühholoogi arveid maksta.
Teadmata asjaolusid võib eeldada, et ilmselt on isa perekonnal neid hingehaavade tohterdamisi ja psühholoogilist abi ehk enam vaja sellise käitumise järel, kui teemaalgatajal. Küllap on põhjuseid, miks on elu niiviisi välja kujunenud ja nagu ma ütlesin, ei ole ka see inimene ilma isa aseaineta üles kasvanud. Pealegi, kas ema on lapse ideedest teadlik? Ehk alutagu sellest.
Kui isa saab lonti leotada, siis peab saama ka vastutada. Kui elu ajal pole seda teinud, siis vastutab pärast. Mille pärast peaks laps kannatama, kui vanemad ei saa oma vastutusega hakkama?
Just õige sõna on – vanemad. Miks ema lasi siis endas suvalisel mehel lonti leotada (nagu sa ise seda ütled), et siis laps pidi elama ilma isata ning alles peale tema surma ilmub pärima.
Ema kasvatas selle lapse üles. Las isa maksab nüüd ka oma võla. Olgu kasvõi peale surma. Lapsel on sellele igati õigus ka seaduse järgi.
Mind ootab ka ees ilmselt sarnane seis. Isal neid lapsi kuuldavasti ikka on. Õnneks on isa üsna varatu. Vaid ühisvara põhimõttel läheks arvatavasti jagamisele mingi osa ema aktsiatest. Kinnisvara on selliste omanikega, et pärimisele ei saa kuuluda. Ja jumal tänatud. Pole minu mure, et isa sellise iseloomuga. Või veel vähem – ema peaks neid tegusid kinni maksma. Isa varanduslik seis on täitsa vastavuses tema iseloomuga muus osas – ta pole kunagi tahtnud vastutust kanda.
Mind ootab ka ees ilmselt sarnane seis. Isal neid lapsi kuuldavasti ikka on. Õnneks on isa üsna varatu. Vaid ühisvara põhimõttel läheks arvatavasti jagamisele mingi osa ema aktsiatest.
Kas ema on sellest teadlik ja sellega nõus, et tema aktsiad lähevad tulevikus jagamisele? Ja tema pangaarve ja kõik mis ühisvara hulka kuulub?
Mina sellises seisus üritaks küll kindlustada, et minu osa ühisvarast läheks ikka minu lihastele lastele. Meil on abikaasaga plaanis vastastikune testament sõlmida, kui noorim laps täiskasvanuks saab, lastega on praegu suhted väga head aga iialgi ei tea, mida elu toob.