Kas isaduse tuvastamise aeg 1a kehtib ka juhul, kui lapse sünnitunnistusel isa kanne puudub? Seaduses oli minu arust kirjas, et see 1a ajalimiit on isa kande muutmiseks, aga kui seda isakannet üldse ei ole? Isa keeldus perekonnaseisuametisse tulemast, kui lapsele tema perekonnanime ei saa. Kuna kasvatan last üksi, siis panin lapsele oma perekonnanime. Isal pole keelanud lapsega suhelda ja paar korda kuus on ta loetud tunnid lapsega koos olnud. Laps läheb kooli ja nüüd on isal plaan võtta minult vanemlikud õigused ja laps omale saada. Vanemalike õiguste ära võtmist ma ei pelga, selleks tal alus puudub, kuid kas saab kohus minu tahte vastaselt isale vanemlikud õigused anda? Kardan seda, sest siis saab ta täie voli igasugu väljapressimisteks. Ta saab nõuda 50:50 elukorraldust, aga ma ei usalda talle last (need üliharvad korrad, mis olen olnud nõus last isa juurde lubama, on lapse tagasi toonud keegi kolmas isik, sest isa on alkoholi tarvitanud ja sõita ei saa, me ei ela lähestikku).
Isa on lapsel kogu aeg olemas olnud, olemas ka fotod lapsest isaga erinevatel aastatel, seega ei tohiks olla võimalust väita, et isa ei teadnud oma isadusest seni. Kuna isaduse vaidlustamisele on antud tähtaeg 1a teada saamisest, siis kas see piirang kehtib ka juhul,kui isakannet üldse pole? Et kui see tähtaeg on ületatud, on isaduse tuvastamiseks minu nõusolek nõutav?
Teema: isaduse tuvastamine kohtus
Ei, aasta on kande vaidlustamisel.
Kas laps soovib olla temaga, et neid kahte ikka kokku viid? Viid ametlikult võõrale inimesele oma lapse, kuigi on mitu korda mitte tagasi toonud (lasknud teistel tuua, kes ka võõrad). Miks sa teed seda oma lapsele? Absoluutselt kõik kontaktipüüdlused ignoreerida.
Mina elasin 10 aastat vägivaldse mehega koos. Lõpuks tegi ta suure vea ja viskas meid lapsega kodust välja arvates, et meil pole kuhugi minna. Sain täiesti nullist jalad alla. Ta püüdis küll aastaid veel terroriseerida, kuid edutult.
Siiski alles nüüd, kui laps on peaaegu täiskasvanud, näen ma, et need isaga veedetud aastad on oma jäljed jätnud. Hirmud, mis lapsel on, ebakindlus… Sul on võimalus enda laps säästa, palun tee seda. See mees ei lähe kohtusse ja kui lähebki, siis palun tee siia uus teema, me aitame sind!
vanemlikud õigused ja hooldusõigus on eri asjad. vaevalt tal see teine läbi läheb. elatist peab maksma hakkama ainult.
isa saab esitada isaduse tuvastamise nõuet 1 aasta jooksul peale seda, kui ta sai teada, et see võiks olla tema laps. kui sul on vamemaid fotosid või tõendust, et isa teadis seda varem, siis on isa oma nõudmistega hiljaks jäänud.
isadust üldiselt tuvastataksegi siis, kui sünnitunnistusel isa nime üldse pole.
kui isa esitab isaduse tuvastamise hagi, siis vastad sellele ning palud kohaldada aegumist, kuna seadusega ette nähtu 1-aastane hagi esitamise aeg on möödas.
isa arvestagu jah sellega, et isaduse tuvastamise hetkest alates on tal kohustus elatist maksta. kui laps on 9aastane (vahel ka noorema lapse puhul), siis võtab kohus elukoha ja kohtumiste määramisel aluseks lapse soovi. kindlasti ei määrata last isa juurde, kes on isaks saamise vastu hakanud huvi tundma alles siis, kui laps kooliikka jõuab.
Isa saab isaduse tuvastamist nõuda mitte hiljem kui 1a pärast seda, kui ta sai teada (või pidi saama teada), et ta võib olla lapse isa
ja
isadust ei tuvastata, kui ema ei anna nõusolekut selleks
korduvalt juristilt kontrollitud: kui laps on kirjas üksikvanema lapsena (isa kanne puudub), siis ei saa ükski isa-kandidaat isaks, kui ema pole nõus.
Loetaksegi vaikimisi, et kui ema oleks soovinud, oleks ta kindlasti nõudnud isaduse tuvastamist.
Küll aga saab ema igal ajal kuni lapse täisealiseks saamiseni nõuda isaduse tuvastamist. Siin mingit 1a piirangut pole.
Perekonnaseadus
§ 89. Isaduse omaksvõtuga nõustumine
(1) Isaduse omaksvõtuks on vajalik lapse ema nõusolek.
Kahjuks ei ole eelnevatel vastajatel õigus – üheaastane aegumistähtaeg kehtib ainult isaduse vaidlustamise, mitte aga isaduse tuvastamise puhul. Seega saab mees esitada isaduse tuvastamise hagi.
Õigus pole ka eelneval vastajal, kes ütles, et ema nõusolek on vajalik. Ema nõusolek on vajalik ainult siis, kui isaduse võtab omaks mees, kes tegelikult ei ole lapse bioloogiline isa.
Kahjuks/õnneks on mõlemal vanemal õigus teostada oma lapse suhtes hooldusõigust. Sinul on aga võimalik nõuda näiteks hooldusõiguse osalist või täielikku üleandmist endale, tuginedes asjaolule, et isa ei ole esimesed 7 aastat lapse kasvatamises absoluutselt osalenud ega soovinud teda enda lapsena tunnistada, kuigi teadis algusest peale, et tegemist on tema lapsega, või vähemalt otsustusõiguse täielikku üleandmist endale olulistes küsimustes (elukoht, kool jne). Lisaks on siis õigus nõuda lapsel oma isalt ülalpidamist ja kuna isadus tuvastatakse tagasiulatuvalt, s.o alates lapse sünnist, siis on võimalik ülalpidamist samuti nõuda tagasiulatuvalt ühe aasta eest. Lapsega kohtumisõigus on isal aga isegi siis, kui hooldusõigus peaks täielikult sulle antama, seega ilmselt tuleks kokku leppida suhtlemiskorras.
kuna isadus tuvastatakse tagasiulatuvalt, s.o alates lapse sünnist, siis on võimalik ülalpidamist samuti nõuda tagasiulatuvalt ühe aasta eest.
Minu mäletamist mööda pole nii, ikka alates hagi esitamisest.
kuna isadus tuvastatakse tagasiulatuvalt, s.o alates lapse sünnist, siis on võimalik ülalpidamist samuti nõuda tagasiulatuvalt ühe aasta eest.
Minu mäletamist mööda pole nii, ikka alates hagi esitamisest.
PKS § 108 järgi saab nõuda elatist tagasiulatuvalt aasta eest.
Siin aetakse segi kande vaidlustamine ja tuvastamine. Vaidlustamine on see, kui lapse isaks on sünniakti märgitud vale isik, siis on aastane piirang. Kui see koht on tühi või on märgitud ema sõnade järgi, siis ajalist piirangut ei ole.
Elatist saab nõuda alates hagi esitamisest, kuna enne seda ei olnud isa makse kohustust, see on kehtiv kohtupraktika.
Elatist saab nõuda kuni 1a tagasiulatuvalt…AGA vaid lapse puhul, kes on ametlikult selle vanema laps (st isadus tuvastatud)
st
kui alles nõuda isaduse tuvastamist, siis igasugused õigused ja kohustused tekivad isal alles isaduse kinnitamisest alates
ehk siis
piltlikult öeldes saab isa isaks alles hetkest kui kohus seda otsustab(või isa vabatahtlikult isadust kinnitab) ja seega kuna ta enne seda polnud seaduse silmis selle lapse isa, ei saa ka tagasiulatuvalt elatist nõuda.
Ja, kuigi seda on miinustatud ja ka mulle endale tundub diskrimineeriv isade suhtes, siis (kontrollisin veel kord juristilt)-isadust omaks võtta saab mees ainult lapse ema nõusolekul, nagu seadust juba tsiteerisin.
Elatist saab nõuda kuni 1a tagasiulatuvalt…AGA vaid lapse puhul, kes on ametlikult selle vanema laps (st isadus tuvastatud)
st
kui alles nõuda isaduse tuvastamist, siis igasugused õigused ja kohustused tekivad isal alles isaduse kinnitamisest alates
ehk siis
piltlikult öeldes saab isa isaks alles hetkest kui kohus seda otsustab(või isa vabatahtlikult isadust kinnitab) ja seega kuna ta enne seda polnud seaduse silmis selle lapse isa, ei saa ka tagasiulatuvalt elatist nõuda.
Ja, kuigi seda on miinustatud ja ka mulle endale tundub diskrimineeriv isade suhtes, siis (kontrollisin veel kord juristilt)-isadust omaks võtta saab mees ainult lapse ema nõusolekul, nagu seadust juba tsiteerisin.
Jah, isadust saab omaks võtta ainult ema nõusolekul, aga praegu ei oleks ju omaksvõtuga tegemist, vaid isaduse tuvastamisega, mis on hoopis teine institutsioon.
Lisaks, riigikohus on mitmes lahendis öelnud, et kui isadus tuvastatakse, siis tekib lapse ja isa õigussuhe tagasiulatuvalt, s.o alates lapse sünnist. Mis on igati loogiline ka, sest mees on ju lapse bioloogiline isa olnud algusest peale, mitte alates tuvastamisest.
Üks kohtulahend, kus kohus seda ütleb, on nt 3-2-1-36-08, millele on viidatud ka nt lahendis 3-2-1-78-11.
Selle lahendi p-s 12 kohus ütleb: ”Kolleegium leiab, et lapse isast põlvnemise tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini, nagu seda on ka isast põlvnemise vaidlustamise tõttu lapse sünniakti kande ebaõigeks tunnistamine (vt Riigikohtu 7. märtsi 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-2-2-07, p 10). Seega tuleb mees kohtus põlvnemise tuvastamise korral lugeda lapse isaks, s.o esimese astme ülenejaks sugulaseks, alates lapse sünnist.”
Küll aga jah, selles lahendis on öeldud, et tagasiulatuvalt aasta eest ei saa nõuda, põhjendusest ei saa aru, sest seal on mingid vanad sätted.
Kas isaduse tuvastamise aeg 1a kehtib ka juhul, kui lapse sünnitunnistusel isa kanne puudub? Seaduses oli minu arust kirjas, et see 1a ajalimiit on isa kande muutmiseks, aga kui seda isakannet üldse ei ole? Isa keeldus perekonnaseisuametisse tulemast, kui lapsele tema perekonnanime ei saa. Kuna kasvatan last üksi, siis panin lapsele oma perekonnanime. Isal pole keelanud lapsega suhelda ja paar korda kuus on ta loetud tunnid lapsega koos olnud. Laps läheb kooli ja nüüd on isal plaan võtta minult vanemlikud õigused ja laps omale saada. Vanemalike õiguste ära võtmist ma ei pelga, selleks tal alus puudub, kuid kas saab kohus minu tahte vastaselt isale vanemlikud õigused anda? Kardan seda, sest siis saab ta täie voli igasugu väljapressimisteks. Ta saab nõuda 50:50 elukorraldust, aga ma ei usalda talle last (need üliharvad korrad, mis olen olnud nõus last isa juurde lubama, on lapse tagasi toonud keegi kolmas isik, sest isa on alkoholi tarvitanud ja sõita ei saa, me ei ela lähestikku).
Isa on lapsel kogu aeg olemas olnud, olemas ka fotod lapsest isaga erinevatel aastatel, seega ei tohiks olla võimalust väita, et isa ei teadnud oma isadusest seni. Kuna isaduse vaidlustamisele on antud tähtaeg 1a teada saamisest, siis kas see piirang kehtib ka juhul,kui isakannet üldse pole? Et kui see tähtaeg on ületatud, on isaduse tuvastamiseks minu nõusolek nõutav?
Kas ma saan nüüd õigesti aru?:
1) Laps on 7 aastat vana
2) Lapse isa pole sünnitunnistusele kantud
3) Isa elab mujal ja on seni näinud last iga kuu mõni tund
4) Nüüd soovib isa, et tema isadus tuvastataks kohtu kaudu
Mul on suur küsimus, et MIKS isa seda soovib? On kange tahtmine iga kuu 270 eurot elatist maksta? Ei suuda eluga edasi minna ja soovib lapse ema kiusata?
Kas ta hetkel maksab vabatahtlikult elatist? Kui jah, siis vbl ta soovib mingit selgemat kohtumiskorda kokku leppida.
Kui ta hetkel midagi ei maksa, siis tutvustaksin talle seadusest tulenevat kohtustust maksma hakata. Kardetavasti jahutab see ta soovi ametlikult isaks hakata kiiresti maha.
Küll aga jah, selles lahendis on öeldud, et tagasiulatuvalt aasta eest ei saa nõuda, põhjendusest ei saa aru, sest seal on mingid vanad sätted.
midagi pole muutunud ning ei saa ka praegu nõuda varasema aja eest elatist kui isana sünnitunnistusele kandmise kuupäevast, sest enne seda kuupäeva polnud mehel lapse ülalpidamise kohustust.
