Mul on tüdimus laste isa tühjadest sõnakõlksudest ja lubadustest abistada, sest need on vaid tühjad sõnad. Plaanin anda sisse elatisnõude vanemale lapsele. Temal on sünnitunnistusel isanimi olemas, seega on kõik korrektne. Nooremal lapsel isanime sünnitunnistusel ei ole, sest isa polnud nõus minu valikutega. Isa on saanud alati lastega suhelda, mingeid takistusi teinud ma pole. Aga nüüd tahab isa kättemaksuks, et ma elatist julgen küsida, alustada menetlust minult vanemlike õiguste ära võtmiseks ja laste omale saamiseks. Ma tean, et see kohus tulemust ei anna, kuid ma tõesti ei tahaks teha lapsele karuteenet sellega, et talle tekiks juriidiliselt isa. Miks? Isa on kirju kriminaalse minevikuga, vargused, peksmine, lisaks võttis ta mõned aastad tagasi omale nn vaenuliku riigi kodakondsuse. Sellise taustaga isa võib äkki saada pojal takistuseks näiteks Kaitseväkke või politseisse tööleminekul. Lapsed on mõlemad juba koolilapsed. Kas isaduse vaidlustamiseks ettenähtud 1 aasta kehtib ka olukorras, kus isadus on jäänud tuvastamata ja sünnitunnistusel isakanne puudub? Elatist ta nagunii maksma ei hakka, loodan saada kohtutäiturilt selle tõendi, mis hiljem vabastab lapse ka ülapidamiskohustusest isa suhtes.
Teema: isaduse tuvastamisest keeldumine
No oskasid sa oma lastele ikka isa valida…
Isaduse tuvastamiseks on vajalik lapse ema nõusolek. Kui sa seda ei anna, pole isal võimalik “isaks hakata”.
Isaduse tuvastamisel pole tähtaega, 1a teada saamisest, et mees v-o pole isa käib isaduse vaidlustamise kohta. Antud juhul võib ta vaidlustada 1 lapse isaduse, väites, et pole isa. Ei saa aga nõuda 2. lapse isaduse tuvastamist sinu nõusolekuta.
Samuti saab ta protsessida vaid 1. lapse hooldusõiguse jm üle. Kohus arvestab lapse heaolu, korralikult emalt ei võeta õigusi, liiati kui isa pole oma kohustusi siiani täitnud+on kohtulikult karistatud jne jne
Elatist saad seega nõuda vaid 1 lapsele, kelle isadus on tuvastatud.
Kui isa ei maksa, saad riigilt elatisabi. Lisaks on ametlik elatise nõudmine vajalik n teatud toetuste saamiseks (toimetulekutoetus)-näitamaks, et teed endast oleneva toime tulemiseks.
Aga teisele kommenteerijale aitäh. Kõik muu oli enne selge, peale selle, et kas ma saan keelduda isaduse tuvastamisest.
Ei saa keelduda. Isal on õigus saada dna-test kui ema raha küsib. Kui isa lastega tegeleb, mis raha sa veel tahad?
Aga teisele kommenteerijale aitäh. Kõik muu oli enne selge, peale selle, et kas ma saan keelduda isaduse tuvastamisest.
Ei saa keelduda. Isal on õigus saada dna-test kui ema raha küsib. Kui isa lastega tegeleb, mis raha sa veel tahad?
Ta küsib raha selle lapse jaoks, kelle isa on sünnitunnistusel kirjas ja ilmselt poleks probleem ka DNA test. Ta lihtsalt ei taha, et teise lapse isadus tuvastatakse, selle lapse jaoks pole tal plaanis ka elatist küsida.
Joppenpuhh, millise mehe sa ikka valinud oled!
Ei saa keelduda. Isal on õigus saada dna-test kui ema raha küsib. Kui isa lastega tegeleb, mis raha sa veel tahad?
Ema ei küsi teisele lapsele raha, see pole dokumentiide järgi praegu selle isa laps ja jutt ei käi sellest, et isal on õigus kahelda isaduses ning nõuda DNA testi lapsele, kelle isa ta seaduslikult on. Seda nimetatakse isaduse vaidlustamiseks.
Jutt on sellest, et isa tahab hakata seaduslikuks isaks II lapsele, kelle isadus on tema enda süül (ei sobinud nimi vms) juba aastaid tuvastamata.
Jah, emal on õigus keelduda isaduse tuvastamisest.
Perekonnaseadus:
https://www.riigiteataja.ee/akt/127102020015
§ 89. Isaduse omaksvõtuga nõustumine
(1) Isaduse omaksvõtuks on vajalik lapse ema nõusolek.
Ja “tegeleb lastega” ei ole seaduse silmis piisav hoolitsus lapse eest, selgelt on väljendatud ka ülalpidamiskohustus st isa peab lapse eest ka majanduslikult hoolitsema(üldjuhul tähendab see elatise maksmist).
No oskasid sa oma lastele ikka isa valida…
No polnud paremat valida.
No johhaidii – nagu maailmas oleks meestepõud…… ikka valitakse see kõige hullem ja siis hädaldatakse perekoolis….
ikka valitakse see kõige hullem ja siis hädaldatakse perekoolis….
Kus sa hädaldamist nägid? Inimene seletas veidi tausta lahti ja küsis konkreetse küsimuse, sai ka vastuse.
Samasugust käitumist esineb küll ja küll ka kõrgelt haritud ja positsioonikate meeste hulgas. Kui ikka lahku minnakse, siis läheb halastamatuks sõjaks. Võime neist lugudest ju regulaarselt ajalehest lugeda. Erinevalt lihtsast pätist saavad nemad omale häid advokaate lubada ja naised tehaksegi pulbriks.
Mingit tähtaega ei ole, 1 aasta kehtib sel juhul, kui sünniakti on kantud n.ö. vale mees ning tahetakse seda muuta – mõte selles, et kui aasta jooksul valest kandest teada saamisest hagi ei esita, siis enam seda nõuet esitada ei saa.
Praegusel juhul ei ole üldse isana kedagi sünniakti kantud, seega saab lapse bioloogiline isa igal ajal hagi esitada ning taotleda kohtult DNA-testi tegemist. Kohus teeb DNA-ekspertiisi määruse ja kui näiteks ema ei ole nõus – siis seda määrust täidetakse jõuda (politsei abil).
seega saab lapse bioloogiline isa igal ajal hagi esitada ning taotleda kohtult DNA-testi tegemist. Kohus teeb DNA-ekspertiisi määruse ja kui näiteks ema ei ole nõus – siis seda määrust täidetakse jõuda (politsei abil).
Hagi võib loomulikult esitada. Aga sundtestimist ema soovi vastaselt ei määrata, kui ema kinnitab, et ei soovi seda lapse huvides.
Seaduse kohaselt ei saa isadust tuvastada ema tahte vastaselt. Punkt. St siiani ei ole nii pidi kohus sundinud tuvastama ja DNA testi lubama, kuna lähtutakse lapse hooldaja/eestkostja st üksikvanemast ema tahtest- kui tema ütleb, et see pole lapse huvides siis nii on.
Jah, kui ema soovib aga isa keeldub, siis on kohus otsustanud sundtestimise kasuks ja isadus on tuvastatud, sest see on lapse huvides (tekib II vanem, kel ülalpidamiskohudtus) ka ema arvates st ema nõus ja nõuab.
Isa tegelemine lastega on neile aegajalt paari kommi toomine, kui laps esimesse klassi läks, siis paar nädalt tõi teda koolist ära, vajaduspõhine jalgrataste hooldus jms nipetnäpet. Isa näeb lapsi keskmiselt tunnike nädalas, rohkemaks tal aega, viitsimist ega tahtmist pole. Ta lubab meile igasugu ägedaid ettevõtmisi, aga need kõik jäävad vaid lubadusteks. Ja mingigi kahtluseta nõustun DNA-testiga, kui tal see kahtlust peaks tekkima, ei usu eriti.
Aga milline sina isa oled, kas sama porine nagu mees? Kui sa tööl oled, kes siis lastega tegeleb?
Jutt on sellest, et isa tahab hakata seaduslikuks isaks II lapsele, kelle isadus on tema enda süül (ei sobinud nimi vms) juba aastaid tuvastamata. Jah, emal on õigus keelduda isaduse tuvastamisest. Perekonnaseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/127102020015 § 89. Isaduse omaksvõtuga nõustumine (1) Isaduse omaksvõtuks on vajalik lapse ema nõusolek. Ja “tegeleb lastega” ei ole seaduse silmis piisav hoolitsus lapse eest, selgelt on väljendatud ka ülalpidamiskohustus st isa peab lapse eest ka majanduslikult hoolitsema(üldjuhul tähendab see elatise maksmist).
Lihtsalt mõttearenduseks lisaks, et selles olukorras on tegelikult ka kolmas huvitatud osapool – riik. Kui lapsel ametlikult isa ei ole, on emal õigus üksikvanema toetusele (jah, see on pisike, aga ikkagi). Riigil peaks vähemasti teoreetiliselt olema huvi selle toetuse maksmisest vabaneda ja peaks selles toetama meest, kes end lapse isaks pakub.
Riigil peaks vähemasti teoreetiliselt olema huvi selle toetuse maksmisest vabaneda
Kui ema on pigem nõus olema selle 19-eurose toetusega, et mitte last selle konkreetse isa omaks tunnistada, siis on ta nõus olema ka ilma selle naeruväärse 19-eurose toetuseta. Niisugusel juhul, kui ema ei soovi lapse isa registreerida lapse isana, tulebki seadustes lähtuda sellest, et ema teeb nii lapse huvidest lähtudes. Riik ei tohiks sellises olukorras hakata survestama või sellises räbalas olukorras naist veel rohkem taga kiusama. Niigi on see praegunegi rahaline toetus täielik naljanumber. Peaks saama samamoodi vähemalt 100-eurost riigiabi kui sellise mehe laps, kes lihtsalt elatist ei maksagi.
Ja pole vaja hakata arutlema teemal, et siis hakkab mingi lumpen lapsi tegemagi selle 100 euro pärast. Riigil peaks olema selline huvi, et inimesed oleksid piisavalt haritud, et saaksid sellest aru, et selline käitumisviis on vale. Ma siiski eeldan, et lõviosa naistest on piisavalt tark, et ei hakka tegema lapsi selleks, et saada riigilt 100 eurot kuus.
Niisugusel juhul, kui ema ei soovi lapse isa registreerida lapse isana, tulebki seadustes lähtuda sellest, et ema teeb nii lapse huvidest lähtudes.
Anna kannatust! Mis seal kahe kõrva vahel naised ometi toimub? Kuhu seadused siis jäävad kui püksid lopsti jalast ära kukuvad.
Mingit ema nõusolekut kohus ei küsi, määrab dna testi ja keeldumisel viib politsei nad ekspertiisiasutusse kohale. Kui test kinnitab isadust, loeb kohus isa nõude tõendatuks, rahuldab hagi ning kohtuotsuse alusel kantakse sünniakti hageja lapse isana.
Perekonnaseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/127102020015 § 89. Isaduse omaksvõtuga nõustumine (1) Isaduse omaksvõtuks on vajalik lapse ema nõusolek.
Omaksvõtt ei ole ju tuvastamine… Vt teisi paragrahve ka. Jurist on siin seda selgitanud nt siin
Isaduse (põlvnemise) tuvastab kohus, kui lapse isana ei ole ühtki meest kindlaks tehtud, samuti kui kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne sellest mehest, kelle isadus vaidlustati. Põlvnemise tuvastamiseks määratakse DNA ekspertiis, mis viiakse läbi Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis. Isadust saab vaidlustada ka laps ise ning tema ema ning mees, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud.
Isaduse võib kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud.
Ühe aasta jooksul lapse sünnist arvates võib isaduse vaidlustada ka mees, kes taotleb enda isaduse tuvastamist selle mehe asemel, kelle isadus on kindlaks tehtud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud. Kui lapse sünnist on möödunud rohkem kui aasta, võib mees, kes taotleb enda isaduse tuvastamist, vaidlustada teise mehe isaduse ainult siis, kui sellega on nõus lapse isana rahvastikuregistrisse kantud mees ning lapse ema. Eelmises lauses nimetatud nõusolekute puudumisel võib kohus lapse huve arvestades anda mõjuval põhjusel enda isaduse tuvastamist taotlevale mehele loa vaidlustada teise mehe isadus.
——
Kui ema saaks igal juhul ja alati nõusoleku andmisest keelduda, siis mida peab tegema mees, kes ühel hetkel avastab/kahtlustab, et ta ei olegi lapse isa? (Ehkki see ei ole selle konkreetse TA keiss, siis seadus siiski mehele mingid võimalused jätab, mis ei sõltu naise nõusolekust.)
——
Kui ema saaks igal juhul ja alati nõusoleku andmisest keelduda, siis mida peab tegema mees, kes ühel hetkel avastab/kahtlustab, et ta ei olegi lapse isa? (Ehkki see ei ole selle konkreetse TA keiss, siis seadus siiski mehele mingid võimalused jätab, mis ei sõltu naise nõusolekust.)
tema kohta kehtib see lõik “Isaduse võib kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud.”
ehk et kui tal tekib mingil hetkel kahtlus, et ehk ei ole ta selle lapse isa, siis saab ta seda alati vaidlustada. keegi ei suuda tõendada, kas mees kahtles selles vaikselt juba 5 aastat või tekkis see kahtlus tal üleeile.
kui mehel on tõendusmaterjal, et ta võib olla lapse isa, siis saab ta alati nõuda isaduse tuvastamist. see, et ta on vanema lapse ametlik isa, on dna-testi määramiseks enam kui küllaldane alus, sest see tõendab, et naisel ja mehel on kunagi suhe olnud ja ta võib vähemalt teoreetiliselt olla ka noorema lapse isa.
ei saa suvaline inimene hakata dna-testi nõudma, kui ta ei suuda tõendada, et lapse eostamise aja paiku omavahel suheldi ning võidi ka voodisse sattuda. antud juhul ju sellist kahtlust ei teki.
ema ja isa on lapse suhtes võrdsed, kumbki ei saa dna-testist keelduda, kui teine nõuab. kui ei nõustu, siis kohaldatakse politseiga sundtoomist ning tehaks ikkagi test.
Kui isaduse tuvastamist peaks vaja olema, on mõlemal osapoolel meil piisavalt tõendeid, et kohus DNa testi annaks, kuigi meie puhul vist kumbki osapooltest seda testi nõudma ei hakkaks, sest nii mina kui isa oleme alati teadnud, et meie oleme nende vanemad – olen pakkunud, et tahad isaduse testi teha, ta on sellest alati keeldunud
täpselt nagu sinul on õigus suvalisel hetkel anda kohtusse hagi elatise nõudes on mehel õigus nõuda noorema lapse isaduse tuvastamist ja dna-testi tegemist ning seejärel esitada nõue lastega kohtumise korra paikapanekuks. lapsi ta sult ära võtta ei saa, aga nendega kohtuda on tal ikka õigus. kriminaalne taust muide ei ole takistuseks, kui ta ei ole lastele ohtlik. see, mida ta muul ajal teeb, ei puutu asjasse. kusjuures hooldusõigus ja elatise maksmine ei ole seotud ehk sa ei saa keelduda isa ja laste kohtumistest ka siis, kui ta elatist neile ei maksa.
sa tahaks ideaalset lahendust, et mees maksab, aga jääb ise ilma isaõigusteta. tema aga tahab sel juhul, kui ta peab hakkama oma kohustusi täitma, saada vastu rohkem õigusi, mis on täiesti mõistetav ju tegelikult. rikud sa ju oma elatisenõudega tema senist mõnusat muretut elu, eks ta siis tahab “vastutasuks” sinu oma ka rikkuda
Ma ei kavatse mingilgi moel takistada tema senist suhtlust lastega, ma pole sellest sõnagi kirjutanud. Lihtsalt tahan et tema sõnadele ka mingid teod järgneksid. Vanem laps ei taha isast enam midagi teada, just nende tühjade lubaduste tõttu. Aga praeguses seisus on temal kunagi selle mehe ülalpidamiskohustus, mis mulle tundub väga ebaõiglane – isa pole tema kasvatamisesse üldse panustanud, aga ülalpidamiskohustus lapsel on.
ja mis sa siis teed, kui mees hakkabki maksma? siis on ikka ülalpidamiskohustus ja lausa mõlemal lapsel
Olen seadustega väga hästi kursis
Ega siin muu aita, tuleb oma tegude eest vastutada. Palkad juristi, võtad seaduse ja põrutad kohtusse. Aeg näitab, kas oli hea mõte või mitte.
Seadusega ei ole midagi nii ja naa. Seadus (antud juhul perekonnaseadus) on väga selge.
Bioloogilisel isal on alati õigus pöörduda kohtusse nõudega tuvastada, et ta on lapse isa. Mingeid tõendeid esitama ei pea, sest kohus aktsepteerib DNA-testi, mitte naabrimutti tunnistajana või lapse sünnipäevaks saadetud õnnitluskaarte. Kui keegi nüüd hõiskab, et kas saabki suvalise mehe vastu nõude esitada, siis saab küll, arvestusega, et kui DNA teda isana ei näita – maksad kõik kohtukulud sh. ekspertiisi tasud. Meenutaks seda kohtukaasust aasta isa vastu, kus üks mees läks sel põhjusel kohtusse, et kodus räägiti, et just see mees on ta isa ning kaotas.
Seadusega ei ole midagi nii ja naa. Seadus (antud juhul perekonnaseadus) on väga selge.
Bioloogilisel isal on alati õigus pöörduda kohtusse nõudega tuvastada, et ta on lapse isa. Mingeid tõendeid esitama ei pea, sest kohus aktsepteerib DNA-testi, mitte naabrimutti tunnistajana või lapse sünnipäevaks saadetud õnnitluskaarte. Kui keegi nüüd hõiskab, et kas saabki suvalise mehe vastu nõude esitada, siis saab küll, arvestusega, et kui DNA teda isana ei näita – maksad kõik kohtukulud sh. ekspertiisi tasud. Meenutaks seda kohtukaasust aasta isa vastu, kus üks mees läks sel põhjusel kohtusse, et kodus räägiti, et just see mees on ta isa ning kaotas.
Aga seaduses on ka klauslid, et isal on õigus vaidlustada isadust 1 aasta jooksul pärast asjaolude teatavaks saamist ja mingitel juhtudel on vajalik ema nõusolek isaduse tuvastamiseks. Oleks mu lapsel sünnitunnistusel mõne teise mehe nimi, kui tema isa oma, oleks asi selge, isa rong oleks ammu läinud ja nüüd pole enam midagi teha. Ka lastekaitse ütles, et isal pole enam midagi nõuda. Ja ma suudan tõestada, et isa on oma isadusest teadlik olnud rohkem kui aasta.
isaduse vaidlustamine ja isaduse tuvastamine on seaduses kaks väga erinevat asja, ära pane neid ühte patta. see, mis kehtib ühe kohta, ei kehti teise kohta. teemaalgatuse mees ei vaidlusta, vaid tuvastab isadust ja sellel pole mingit aastast piirangut
