Teema: Ise väsinud, laps (2-aastane) väsinud

Aga uskumatu, kuidas peab lihtsalt suutma enda kapslist välja tulla ja looovus tuleb tagasi. Võtsin end kokku ja otsustasin talle peitusemängu selgeks õpetada. Ja talle tõeliselt meeldis mind otsida ja siis sülle karata, kui üles leidis. Nii et kõik on ikka oma peas kinni.
🙁
Pean lihtsalt ise rohkem üritama tegevusi välja mõelda, siis läheb kõigil tuju paremaks.

Mängutuppa ja külla minna ei saa, kuna auto ei lähe käima :)))

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]See on küll jama jutt, et sellises vanuses laps mängib omaette max 15 min. Sõltub ikka kuidas laps harjunud on ja tema iseloomust, sotsiaalsusest jne.

Aga meil on sellisteks toas istumise aegadeks varuks nööbikarp (saab nööpe traadi otsa ajada), ehtekarp, mõtleme meisterdamisi välja: kaheaastasele olen nõela ja käärid juba kätte andnud, saab hakkama küll. Vesivärvid, voolimine, Võtan välja ära peidetud mullikile ja sellega lõbustab kaheaastane end pikalt, vahele siis multikat. Teeme koos mõne keerulisema retsepti järgi süüa, laps rullib tainast, segab segusid, raputab tilli ja soola ja degusteerib tihti. Pärast luban taignarulliga plastiliinist kooke rullida ja piparkoogivormidega siis kujukesi välja vajutada saadud plastiliinitaignast. Siis otsime emme sahtlist välja augustaja ja klammerdaja, millega laps tükk aega pusib. Annan kätte peenikese paela, mida ta siis augustaja aukudesse põimib. Lõikan katkistest sukapükstest toru, laps topib vatiini täis, pusib õmmelda otsad kinni ja joonistab vildikaga näo peale – teeb ise pehmeid mänguasju. Klammerdan kokku väikese mitme lehega raamatu, annan ette pataka ajalehti, kahene püüab sealt pilte välja lõigata ja liimipulgaga raamatusse kleepida. Prahti tekib küll palju aga vähemalt ei hakka igav. Õmblesime katkiste pükste säärest kahe taskuga rahakoti (riidest ja papist tugevdustega, nööbi õmbles külge laps ise, siis värvisime päris metallraha jäljendeid läbi paberi, lõikasime välja,panime rahakotti, otsisime veel kõiksugu aegunud magnetkaarte, visiitkaarte, värvilisi pildikesi, toppisime sinna rahakotti ja laps veetis tükk aega siis neid asju uurides, aina välja võttes, uuesti rahakotti täites, ja rahakoti nööbi aasa sisse panemist õppides. Vahepeal paneme lastelaulu plaadi peale ja söögitegemise kõrvale üürgame laulda, laps keerutab tantsida või \”räppida\”. Vahepeal võimleme,mina näitan harjutuse üks kord ette, koorin porgandeid edasi ja utsitan samas last seda sama harjutust kümme korda järjest tegema, siis järgmine harjutus. Vahepeal võib laps minu linikute kapi tühjaks tõsta ja kõik vabad pinnad linikutega katta (pärast muidugi koos korjame kokku ka). Kui mina koorin kartuled, siis laps seisab toolil kraanikausi ees, käised üles kääritud ja peseb kartuleid. Nõusid peseb ka ja korralikult, niisama veega mängida ei luba. Ja kõige selle saatjaks on muidugi asjade hilisem ärakoristamise õpetus (mis on kõige närvesöövam osa :))[/tsitaat]
Seda kõike on suuteline tegema su 2-aastane??? Kui 2-aastane ta on? Mul just sai. Minu laps küll ei suudaks nõela ja niidiga midagi teha. Ta niikuinii ei ole üleliia osav motoorikas, rääkimata peenmotoorikast :))) Ja ta on poiss.
Aga uskumatu lugeda mida su laps oskab!