Tere armsad IVF- kaaslased!
Annan nüüd ka endast viimaks märku 🙂
Tänaseks on 6 päeva siirdamisest. Tunne on täiesti igapäevane, kui nii võib öelda. Eks midagi tunda ja märgata oleks ka liiga vara. Paar asja on kindlasti ka peas kinni 🙂 Sest no eks esmaspäeval keset päeva tundsin justkui mõnda aega päevadesarnast valu jne jne jne. Aga annan endale täiesti selgelt aru, et see on ainult peas kinni (ja kohe päris tõsiselt!).. Emotsioonid on tegelikult sellised väga segased… Järgmisel päeval pärast siirdamist leidsin ennast sobramas internetis hüsteroskoopia kohta (mis mind suure tõenäosusega ees ootab, juhul kui käesolev katse ebaõnnestub). Ühtlasi olen kuidagi sellel kolmandal katsel hästi tõsiselt harjutanud ennast mõttega, et vaevalt seegi kord õnnestub. Täitsa kummaline, millest sellised imelikud mõtted:) Kas see on katse ennast kaitsta võimaliku ebaõnnestumise eest? Võimalik.. Kui võrdlen eelnevat kahte katset, siis esimese katse järel olin sellises kummalises ootusärevuses (ütlesin endale, et esimese katse õnnestumine oleks muidugi vinge aga olin ürpis rahulik ja tegelikult hoopis kokkuvõttes õnnelik, et see pikk ootus on viimaks jõudnud reaalsete võimaluste juurde, seda siis just IVF näol). Teise katse (eskimo) järel olin väga emotsionaalne… Lootsin ja uskusin kohe väga siiralt.. Iga päev ikka mõtlesin, kuidas pisikesed mu kõhukeses on jne jne.. Teise katse järel oligi tegelikult kukkumine üsna kõrge. Patja ei nutnud aga ma pean tunnistama, et panustasin kuidagi jube palju tollele katsele. Ja vot kas siis sellest tingituna hetkel kolmandal katsel olen mingi kummalise kilbi enda ümber ehitanud.. Ei teagi 🙂 Täna öösel nägin naljakat und. Nimelt oli veretesti tulemus 14 (mis oli ilmselgelt liiga vähe ja võis lugeda katse ebaõnnestunuks). Samas aga käis minu kallis abikaasa oma arsti juures (!!!!!) (ei teagi, kas siis meestel on oma IVF arst :)))) ja tema lendas koju paberid näpus, et veretesti näit hoopis 100 :))))))) Jeesus! Ikka päris sogased emotsioonid on vist hetkel peas:)) Ah, eks kõik läheb nii nagu peab ja jumala eest, et praegu minu selline fluidum nüüd kellelegi külge ei hakanud 🙂 Ptüi-ptüi-ptüi!! Võtan muidu vitsa ja tulen nahutama :)))
Meil siin nurgakeses on tegelikult eluke päris kirev hetkel 🙂
Inta2- esmalt sulle suur-suur tänu uue nädala avamise eest! Sul tuleb see väga hästi välja!! Nii et kenasti süstid ja mammukesed usinasti kasvavad 😉 Vahva! Reedel juba uus UH. Kas siis esmaspäeval on oodata punktsiooni? Hoian sulle tõesti kõik oma varbad ja pöidlad!!
Tikkku- no mis see keha nüüd niimoodi vastu põtkib!! Loodan, et 300-ne kogus nüüd ikka paneb asjad liikuma ja homsel UH-l juba vaatepilt oluliselt parem! Hoian sulle pöidlad!
Optimist30- nonii ja ongi see põnev aeg käes 😉 Kuidas süstimisega toime tuled? Polegi nii hull, kui esmalt tundus, eks? Millal UH kontroll on? Ole tubli!
Suitsutoru- millal sina sellel nädalal süstidega alustad?
Muhuke- sinul avanes siis ikka imevahva vaatepilt UH-s 🙂 Nunnumeeter tegelikult läks ikka väga lakke 🙂 No igatahes rahulikku paisumist sulle ja hoia meid ikka kursis 😉
Henrijette- kuidas sinul UH-s läks? Ootame põnevusega heietusi :))
Mimmm- mul käisid sarnased \”minipaanika\” sarnased mõtted peast tuhat korda läbi enne käesolevat katset… et kas ikka keha reageerib, kas ikka see tsüst vigureid ei hakka tegema, kas ikka mammud kenasti kasvama hakkavad jne jne.. Eks see vist jah üsna tavaline sellel IVF teekonnal. Aga tuleb, mis tuleb! Tuleb loota ju ikka parimat 😉 Juba 31. jaanuaril Diphereline süst! Kaua aja pärast siis pärast seda umbes Gonalini jõuad?
Kerdaliina, Amerii, Pisimamps, Lootus nii suur- kuidas teil asjalood?
Liskake- millal sul geneetiku vastuseid oodata on?
Marilill- kuidas sinul eskimo osas seis on?
Kuukiri- imesid ikka sünnib! See on tõesti imearmas uudis siia nurgakesse! Rahulikku kosumist sulle ja anna ikka teada, kuidas sul läheb! Ja küll me ühel hetkel sulle järgi jõuame, kus meil pääsu, eks!
Triinu72- väga kurb, et nii läks.. Usun, et aeg tuleb lihtsalt vahepeal maha võtta ja küll siis juba selgem, kuidas edasi liikuda… Hetkel on kindlasti emotsioonid üsna segased.. Ole tubli ja puhka kindlasti vahepeal keha ja vaimu ja anna ajale arutust!
Mariska ja Girl- pikk-pikk pai ja suuuuuur kalli! Homme siis ehk selgub teie mõlemi osas midagi täpsemini! Hoian pöidlad, et olukord lähiajal laheneks! Olete mõlemad väga vaprad naised! Võib-olla on see kohatu lohutus, aga vähemasti rasedus tekkis… Mul pole siiani kumbki katse õnnestunud ja tõepoolest hakkab vaikselt hirm naha vahele tulema, kas see üldse kunagi õnnestub.. Ega see kindlasti ei lohuta teid kumbagi käesoleval hetkel aga julgen välja öelda, et see on vähemasti hea märk, et rasedus tekkis! Siis pole ju järelikult miski võimatu! Ja järgmine katse (eskimo) annab uut lootust! Pai teile veelkord!
Katakiisu- siis me tõepoolest kohtusime kliinikus, just nii nagu ma kunagi ennustasin, et läheb! Ja ei see paar minutit nüüd pissihäda kannatamist midagi muutnud, näed jäin täitsa ellu 😉 Tore oli igatahes lõpuks ka trehvata, viivuks küll vaid, aga ikkagi 😉 Tead, ma üldse ei imesta, et meil õnnestub veel peagi seal ukse taga kohtuda :)). Sisetunne ütleb, et me veel näeme, meil ju igas mõttes kombeks käsikäes käia :))) Sinu teooria selle kohta, miks keha niimoodi käitus, tundub tõesti üsna võimalik. Keha muutub nõrgaks ja lihtsalt annab lõpuks vägisi märku : MA TAHAN PAUSI! Eks siis tulebki talle (ja tegelikult ju iseendalegi) see aeg anda! Märtsi puhkus mõjub kindlasti kosutavalt;) Ja küll siis aeg näitab, mis edasi saab! Eks siis näis, mis meile saatusel varuks on, onju!
Soovin meile kõigile jõudu ja jaksu sellel teekonnal! Vahest tundub see üsna konarlik aga tõesti, meie tee punktist A puntki B on lihtsalt mõneti käänulisem kui teistel 🙂 Aga punkt B on siiski kuskil kurvi taga päriselt ikkagi olemas 😉 Kahju ainult, et sinna kurvi taha ei näe, et no kui pikalt veel vaja käia 😉
