Kas kellelgi on selline kogemus, kus olete otsustanud teha IVFi, alustanud ravi ja siis ootamatult teatab üks osapool enne siirdamist, et on oma meelt muutnud.
Vahet ei olegi, kas selleks on naine või mees, sest ilma nõusolekuta protseduuri ei tehta ja embrüod hävitatakse.
Mis sai edasi? Kas nõustamine aitas?
Kuidas pikasperspektiivis olukord kulges, kas loobunud osapool kahetses oma otsust?
Meil on käsil IVF ja probleem on mehes, kellel näidud nii kehvad, et IVF on temal ainus lahendus.
IVF on teemaks olnud juba 2+ aastat. Oleme mitu korda protseduuri ka edasi lükanud Mehel morfoloogia 1% ja nüüd päev enne siirdamist teatas mees, et ei ole ikka selleks valmis.