Vastuseks K küsimusele, siis olen nii lühikesest kui pikast skeemist kirjutanud sellesama teema all. Ja ega seal midagi palju ette planeerida ei ole – keha paratamatult reageerib individuaalselt.
Endal näiteks saadi eelmisel nädalal punkteeritud 28-st rakust vaid 1 siirdamiskõlbulik embrüo.
Teine uh seljataga, endiselt 18 folliikulit, selgus, et kasvavad aeglaselt, tänast tulemust oleks oodatud esmaspäeva seisuga. Midagi imetabast selles pole, et ühes ovaariumis kordades vähem, lisaks selles väheste follidega munasarjas ka endokera, teise poole oma lapi ajal rupteerus. Kuna kasvutempo madal siis nihkus punkteerimine järgmise nädala esimesest poolest lõpupoole. Arvukusest tulenevalt ka hüperi oht ja läheb dipherelinega. Hüperit kartsin ise ka, aga hinges ikka loodad neid ideaalvariante, et esimesel korral ja kohe jääd… Kuna esmane, siis ei ole teada, kuidas keha reageerib. Olen juba raamatujagu materjale lugenud, ka siin ivf teemad pea aastajagu takkajärgi läbi lugenud. On ikka tahtejõulisi naisi siin!
Ise usun ajastusse. Kümme aastat ei olnud loogiline, et kandma ei jäänud, eriti arvestades et rasestumisvastaseid vahendeid ei kasutanud (ei talunud neid, ka madala hormonaaltasemega). Nüüd uus elukaaslane, teine elu ja tükid sobituvad. Raskustes mõtisklen, et elu valib kahe halva vahel vähem halvema…
Kai aka virmaline
Nii vahva, et saab päris mitmega väga sarnases rütmis tiksuda ja teile mõtteis kaasa elada. Keegi kirjutas, et see teekond on mehega lähedasemaks teinud – ma tunnen sama, ei kujuta ettegi end kellegi teisega sama teed läbimas. Midagi head sellest keerulisest seisust.
Kuna stimuleerimine alles ootab ees, siis praegu on teadmatusest päris palju hirme ja mõtteid. Et kas saadakse piisavalt kvaliteetseid rakke ja kas need ka viljastuma saadakse. Mõttetu mõelda sedasi ette, aga ikka ju arutled endaga peas ja muretsed. Sidrunhein, kas teile selgitati ka hiljem, kuidas nii suurest saagist üks embrüo saadi?
Lisaks, mina tegutsen eras, aga kas riiklikus antakse ka valida, kas saab lasta blasto staadiumisse kasvatada?
Semi
Ma oletan, et mul on ITKs ka kasvatatud ikka blastotsüsti tasemele. Vähemalt algne siirdamise aeg oli viie päeva möödudes punktsioonist. Aga kuna saadi tohutu kogus rakke, siis oli kohe selge, et siirdamist värskesse tsüklisse ei tule.
Miks ainult üks embrüo? No vat, ma olen saanud 23/3, 15/2, 21/0,5 (äbarik) ja nüüd 28/1. Põhjus on ilmselt vaid vanus, olen 40.
ITKs on selline veider süsteem, et kui on kohe teada, et lähevad külma, siis pead embrüote arvu teadasaamiseks kirjutama sekretärile (!). Arsti nägin ma viimati enne punktsiooni kui opilaual lamasin. Öeldi, et temaga uuesti ühendust võtta siis, kui päevad algavad. Pelgus oli see kindlasti parem, et embrüosaagi kohta andis infot embrüoloog.
Punktsioonini on aega, ent eile oli loomuliku tsükli ov ja tänaseks kadunud kõhust pinged, paistetus, pakitsus. Kuidas ära tunda, kas süstidest hoolimata viis mu keha need 18 folliiklit looduse jõul ära…? ????
Aitäh kaasa mõtlemast. See protsent, kellel on varaküps ov, on tõesti väga väike, aga olemas (lugesin u 1%). Paistab, et ravimitele allumine mul pigem madal, sest folliikulite kasvamine oli hoolimata süstidest alla “normi”. Lisaks muutus keha, enne naturaalse tsükli ovi tundsin, et pean kõhtu varjama, sest olin paisunud ja pidevalt oli kõhus raske tunne. See kadus üleöö, kõht oli lame ja kerge, lisaks siis ovi aegne läbipaistev voolus ja järgmise päeva tugevalt valusas rinnad (mida enne polnud). Rindade tundlikkus progesterooniga seotud (piimanäärmed paistes) ja see juhtub peale ovi, enne päevi. Kliinikuga suhtlesin, küll mitte detailselt, aga lähme esialgse plaani järgi edasi. Eks näis, ehk veab. Loodan üle mõelda.
Minul näiteks on süstimise päevi kokku 18, neist Gonalit (folliikulite kasvu stimulaator) 12 päeva, mul oli ka follide kasv aeglane, sealt vist tuli päevi juurde ja cetrotide (ov edasilükkaja) kokku 11 päeva, sellega alustasin ka kuna mens langes nv-le. Arst määras iga uh-iga juurde ja vajadusel tõstis ka doosi. See siis lühike skeem. Raviskeem individuaalne. Usun, et üldjuhul lühem kui minu oma. Tegelikult pole üldse midagi hirmsat, aga mida rohkem süste, seda tundlikumaks kõhupiirkond muutub. Mul alguses ei olnud nõelatorget tundagi, nüüd juba keha hellem, aga ei midagi ületamatut.
