Mul oli nädal tagasi siirdamine, pärast siirdamist oli paar päeva krampe. Saan aru, et see võis olla ka sellest, et munasarjad lähevad oma tavalisemasse suurusesse tagasi. Need torked olid jah pigem kahel pool, nii et selle kirjeldusega nagu sobib. Pärast seda oli paar päeva sümptomiteta, ei tundnud eriti nagu midagi.
Eile hakkas kõht uuesti krambitama, aga mitte enam servadest, vaid keskelt. Nägin ära ka erkpunase määrimise, mis mind loomulikult ärevusse ajas. Aga lugesin, et Crinone tekitab paljudel naistel veritsust, nii et võibolla on geelist. Veritsus raseduse ajal on üldse tavaline, aga ärevile ajab ju ikka. Jah, ma guugeldan üle mõistuse palju. Ei, ma ei tea, kuidas lõpetada. 😀
Ametliku vereanalüüsini on aega nädal, aga tegin täna hommikul kodus ka rasedustesti. See oli ikka täitsa valge, aga see oli tavaline, mitte eriti tundlik. Ei olnud neid spetsiaalselt IVFi oodates juurde ostnud, see oli mingi vanast ajast järelejäänud riba. Lootust see muidugi ei sisendanud, aga usun, et rohkem ma neid selle nädala jooksul ei tee.
Kuna arst ütles, et elustiilipiiranguid ei ole, siis “hoidnud” ma ennast ei ole, ikka tavalisi asju teinud. Ja pealegi – kuidas ma seda suvekuuma peaksin kontrollima. Kui rattaga maale sõitsin ja ema ütles, et äkki ma ei peaks pingutama, siis tekkis isegi selline trotslik mõte oma embrüote suhtes, et “kui te isegi rattasõitu välja ei kannata, siis ma ei tahagi teid”. 😀 See ootamine ajab ikka tõesti hulluks.