Tere kõigile,
märts-aprill läbi saanud ja kevad täies ilus tärkamas. Aeg uus teema teha 🙂
Minul oli eile siirdamine. 4 munarakku üldse saadi ja nendest siis tublimad 2 eile siirdati. Kas midagi ka külma saab, see selgub alles nädala pärast. Eelmisel katsel lõpetasid kõik 7 arenemise ja oli nulliring.
Edu kõigile ja pöidlad pihku, et tuleks palju triibulisi!
Tere!
Kolin triibupüüdjate teemast siia üle, kohe-kohe algamas esimene IVF. Triipe püüdnud pea 2.5 aastat, seletamatu viljatus.
Eelmisel nädalal oli ämmaemanda nõustamine, kus koos mehega käisime. Täna algas PP, esmaspäeval lähen vereproovi andma ja arstile.
Ühest küljest tundub kõik veits hirmus ja veidi pelgan, teisest küljest on samas nagu ka huvitav, sest kõik on uus ja kolmandast küljest on ootusärevus, et täiesti võimalik stsenaarium on see, et kuu aja pärast olen rase! Hull värk!
Igatahes hoian kõigile siin pöidlaid ja varbaid, lugemas olen käinud ka seda teemat kogu oma püüdmise jooksul.
Kiireid triipe ja võimalikult valutuid ja kõrvalnähtudeta protseduure!
Mina olen ka suhteliselt uus ja oman hetkel ainult ühte kogemust. Punktsioonil saadi 12 rakku, millest elujõulisteks arenesid 7- üks siirdati ja ülejäänud läksid külma. Pärast punktsiooni kõndisin koju, sest ilm oli ilus ja enesetunne hea. Hiljem selgus, et ilmselt oli hea enesetunne lihtsalt veel valuvaigistite “süü”, sest õhtul soovisin küll, et poleks kõndinud, kõht oli üsna valus. Järgmisel päeval oli aga juba oluliselt parem, ülejärgmisel ei tundnud enam peaaegu midagi ????
Täna algasid õnneks päevad!!! Nii ebamugav on, aga nii õnnelikuks teeb???? (küll on hea, et see grupp olemas on, muidu poleks seda suursündmust kuskil välja hüüda????) Esmaspäeval helistan arstile ja palvetan kõikide taevaste vägede poole, et mai teises pooles saaks külmapoisi (või -tüdruku) siirdada.
Minu olukord siis selline, et ootan päevi,et minna meie 9-ndale ringile.Alustan Estrofemi tablettidega ja siis selgub mis edasi saab. Üks on külmas ja see ka meie viimane katse ning võimalus. Vanus tuleb peale ja tasulisse edasi ei lähe.
Kõigile jõudu!
Minu olukord siis selline, et ootan päevi,et minna meie 9-ndale ringile.Alustan Estrofemi tablettidega ja siis selgub mis edasi saab. Üks on külmas ja see ka meie viimane katse ning võimalus. Vanus tuleb peale ja tasulisse edasi ei lähe.
Kõigile jõudu!
Hoian Sulle pöialt! Päriselt! 🙂
Dinnu
Minu olukord siis selline, et ootan päevi,et minna meie 9-ndale ringile.Alustan Estrofemi tablettidega ja siis selgub mis edasi saab. Üks on külmas ja see ka meie viimane katse ning võimalus. Vanus tuleb peale ja tasulisse edasi ei lähe.
Kõigile jõudu!
Hoian Sulle pöialt! Päriselt! ????
Dinnu
Me ise ka väga loodame parimat, teeme seda kõike juba nagu tuimad kalad. Pole veel kunagi triipe näinud ega midagi kasvama hakanud. Aitäh toetuse eest!
Võtan ka ritta:) Olen 4- ndal ringil. Hetkel on külmas 3 mammut, siirdamine 9 mai, väga loodan, et üles sulavad ilusti, lasen siirdada 2 mammut. Enestunne on päris hea, ainult vererõhk tõuseb hormoone võttes.
Minu stoori oli siis kirjas eelmises (märtsi/aprilli) teemas (olen esimesel ringil, punktsioon toimub T, 07.mail, siirdamise võimalikkus selgub jooksvalt).
AGA. Täna pärast UH on kõht valus ja nii vastikult vaevab (nagu oleks suured puhitused :D), et ei tea kohe mida ära teha. Jõin tassi kanget kummeliteed. Leevendust pole. Ei tea kas paracetamol/nospa võiks siin abiks olla või tasub pigem ära kannatada see vaevav tunne? Teisipäeval pärast UH oli sama lugu, tabletti siis ei võtnud, kolmapäeval oli juba ok olemine.
Dinnu
Mina veel alla kolida ei ole julenud ????
Kord on tunnuseid, siis ei ole , tihti lööb nö päevade valud , mingil hetkel lööb kerge õõnsa tunde sisse , mõned asjad hakkavad vastu ka . Ootan suure hirmuga järgmise nädala reedet , ikka ju Kai ytles ka ,et no 12nda nädalani on ikka kõikidel see nö pommiotsas istumine .. ivfikatel paraku rohkem 🙁 Esimese lapse ajal ei olnud mul yldse neid hirme ja ei kartnud iga sahvatust jne 🙂 Saaks juba kiiremini kasvõi pool aegagi täis 🙂
Kõigile edu ! 🙂
Olen oma esimese IVF-i alguses ehk täna on 8. Conali süstimise päev, eile UH-s oli kõige suurem folliikul 11 mm, esmaspäeval lähen tagasi, arst loodab 9. mail tegutseda. Süstin nüüd lisaks ka Luverist.
Meil on seletamatu viljatus, iseseisvalt proovisime 8 kuud, aga kuna vanus kõrge (38), siis soovitas arst proovida IVF-i. Kuigi meil mõlemal on proovide järgi kõik korras.
Tundeid on igasuguseid. Arst mul eriline seletaja ei ole, seega on palju segadust olnud, nüüd tänu sellele foorumile saan ka asjadele paremini pihta ja siin on nii abivalmid selgitajad.
Mees on hästi mõistlik ja armas ja toetav, aga mul on ikka selline tunne, et kogu vastutus on minu peal. Selles mõttes, et tema sperma on heal tasemel ehk sellega kõik super, kuid seda ei tea ette, kuidas minu keha reageerib ravimitele ja nendele kõikidele protseduuridele. Seega mul ongi aegajalt paanika, et kogu vastutus mul.
Eks paanitsen ka seepärast, et kui meil ei õnnestugi, mis siis saab. Oma õudsemates unenägudes näen end üksiku ja õnnetuna. Mõtlen küll, et olen ju oma olemuselt rõõmus, ettevõtlik ja positiivne, et kuidas see nüüd mind niimoodi rööpast välja lööb mõnel päeval. Aga olen pigem ette kartja läbi elu.
Soovitatud haiglapoolne psühholoog mulle erilist tuge ei pakkunud ehk midagi uut ta minu jaoks ei öelnud/soovitanud. Oma headel päevadel suudan ise ka sedasi mõelda nagu on “õige”.
Sellest foorumist on hästi suur tugi, aitäh teile ja palju edu meile kõigile!
Lähen kolmandale täisringile. Selle aasta esimesele. Probleem mehepoolne ja parim enne ka möödas. Järgmine nädal arstile, arutame mida saaks veel muuta. Kui saab miskit külma, siis ehk proovin veel, aga kui ei, siis lõpetan. Proovime teist last.
Livia
Olen oma esimese IVF-i alguses ehk täna on 8. Conali süstimise päev, eile UH-s oli kõige suurem folliikul 11 mm, esmaspäeval lähen tagasi, arst loodab 9. mail tegutseda. Süstin nüüd lisaks ka Luverist.
Meil on seletamatu viljatus, iseseisvalt proovisime 8 kuud, aga kuna vanus kõrge (38), siis soovitas arst proovida IVF-i. Kuigi meil mõlemal on proovide järgi kõik korras.
Tundeid on igasuguseid. Arst mul eriline seletaja ei ole, seega on palju segadust olnud, nüüd tänu sellele foorumile saan ka asjadele paremini pihta ja siin on nii abivalmid selgitajad.
Mees on hästi mõistlik ja armas ja toetav, aga mul on ikka selline tunne, et kogu vastutus on minu peal. Selles mõttes, et tema sperma on heal tasemel ehk sellega kõik super, kuid seda ei tea ette, kuidas minu keha reageerib ravimitele ja nendele kõikidele protseduuridele. Seega mul ongi aegajalt paanika, et kogu vastutus mul.
Eks paanitsen ka seepärast, et kui meil ei õnnestugi, mis siis saab. Oma õudsemates unenägudes näen end üksiku ja õnnetuna. Mõtlen küll, et olen ju oma olemuselt rõõmus, ettevõtlik ja positiivne, et kuidas see nüüd mind niimoodi rööpast välja lööb mõnel päeval. Aga olen pigem ette kartja läbi elu.
Soovitatud haiglapoolne psühholoog mulle erilist tuge ei pakkunud ehk midagi uut ta minu jaoks ei öelnud/soovitanud. Oma headel päevadel suudan ise ka sedasi mõelda nagu on “õige”.
Sellest foorumist on hästi suur tugi, aitäh teile ja palju edu meile kõigile!
Äkki aitab see mõtlemine ka, et ega sa ise ei saa oma keha kuidagi käskida. Reageerib nii, nagu looduse poolt antud. Sina tee kõik endast olenev ja siis ongi piisavalt hästi. Eks muidugi on raske. Ma olen selle protseduuri juures kõige rohkem õppinud mitte ette mõtlema. Et mõtlen siis, kui asi käes. Kuna terve elu seda harjutanud, siis seekord tuleb isegi natuke välja 🙂
P.S. Mul endal ka parim enne möödas 🙂
Olen oma esimese IVF-i alguses ehk täna on 8. Conali süstimise päev, eile UH-s oli kõige suurem folliikul 11 mm, esmaspäeval lähen tagasi, arst loodab 9. mail tegutseda. Süstin nüüd lisaks ka Luverist.
Meil on seletamatu viljatus, iseseisvalt proovisime 8 kuud, aga kuna vanus kõrge (38), siis soovitas arst proovida IVF-i. Kuigi meil mõlemal on proovide järgi kõik korras.
Tundeid on igasuguseid. Arst mul eriline seletaja ei ole, seega on palju segadust olnud, nüüd tänu sellele foorumile saan ka asjadele paremini pihta ja siin on nii abivalmid selgitajad.
Mees on hästi mõistlik ja armas ja toetav, aga mul on ikka selline tunne, et kogu vastutus on minu peal. Selles mõttes, et tema sperma on heal tasemel ehk sellega kõik super, kuid seda ei tea ette, kuidas minu keha reageerib ravimitele ja nendele kõikidele protseduuridele. Seega mul ongi aegajalt paanika, et kogu vastutus mul.
Eks paanitsen ka seepärast, et kui meil ei õnnestugi, mis siis saab. Oma õudsemates unenägudes näen end üksiku ja õnnetuna. Mõtlen küll, et olen ju oma olemuselt rõõmus, ettevõtlik ja positiivne, et kuidas see nüüd mind niimoodi rööpast välja lööb mõnel päeval. Aga olen pigem ette kartja läbi elu.
Soovitatud haiglapoolne psühholoog mulle erilist tuge ei pakkunud ehk midagi uut ta minu jaoks ei öelnud/soovitanud. Oma headel päevadel suudan ise ka sedasi mõelda nagu on “õige”.
Sellest foorumist on hästi suur tugi, aitäh teile ja palju edu meile kõigile!
Äkki aitab see mõtlemine ka, et ega sa ise ei saa oma keha kuidagi käskida. Reageerib nii, nagu looduse poolt antud. Sina tee kõik endast olenev ja siis ongi piisavalt hästi. Eks muidugi on raske. Ma olen selle protseduuri juures kõige rohkem õppinud mitte ette mõtlema. Et mõtlen siis, kui asi käes. Kuna terve elu seda harjutanud, siis seekord tuleb isegi natuke välja ????
P.S. Mul endal ka parim enne möödas ????
Meil samuti seletamatu viljatus. Proovinud oleme 10 aastat.Meie oleme omavahel kokku leppinud, et kui last ei tule siis lahku ka sellepärast ei lähe ja võtame vanast peast omale kodulooma.Samuti ka plaan B juba tehtud, et kui ei õnnestu ikkagi siis hakkame rohkem reisima ja veel rohkem elu nautima.
Liitun ka tänasest teiega ivf teekonnal. Minul üks munajuha kinni ja kohe kohe 2 aastat ise proovimist selja taga. Tulemusteta kahjuks.
Nii, et tänasest alustan Gonal f süstiga aga roheline nagu olen, oleks vaja nüüd abi. Süstlas pisike mull, kas peaks selle sealt välja saama või see pole hull kui sinna jääb? Aitäh.
Liitun ka tänasest teiega ivf teekonnal. Minul üks munajuha kinni ja kohe kohe 2 aastat ise proovimist selja taga. Tulemusteta kahjuks.
Nii, et tänasest alustan Gonal f süstiga aga roheline nagu olen, oleks vaja nüüd abi. Süstlas pisike mull, kas peaks selle sealt välja saama või see pole hull kui sinna jääb? Aitäh.
Minu ämmaemand ütles, et ei ole mõtet rohtu raisata ja mulle välja ajada. Ise proovisin, täitsa välja kahe 25 ühikuga ei läinudki. Ja ütles veel, et kui ka õhk sinu sisse läheb, ei juhtu midagi. Lihtsalt hoia nii, et mull nõela ees ei oleks, kui süstima hakkad.
Jaksu edaspidiseks 🙂
Liitun ka tänasest teiega ivf teekonnal. Minul üks munajuha kinni ja kohe kohe 2 aastat ise proovimist selja taga. Tulemusteta kahjuks.
Nii, et tänasest alustan Gonal f süstiga aga roheline nagu olen, oleks vaja nüüd abi. Süstlas pisike mull, kas peaks selle sealt välja saama või see pole hull kui sinna jääb? Aitäh.
Kas tilk on nõela otsas? Ma olen ühe mulli süstinud küll kui tilk nõela otsas oli ja kõik bueno ???? Kui aga tilka nõela otsas ei ole, siis peaks timmima-infolehtedel ja youtube’is on hea info olemas, mille järgi toimetada ???? ma arvan (või noh,loodan), et kui süstimine väga eluohtlik oleks, siis meil ei lastaks seda kodus ilma järelvalveta teha ????
Huhh. Aitäh teile. Sain tehtud 🙂 . See esimese süsti mõte oli päris hirmus aga polnudki hull.
LuisaLotta, jah tilk oli nõela otsas.
Nüüd siis lihtsam, vähemalt mõnda aega.
Mul oli ka see esimene nii hirmus. Jäi õigel ajal lausa tegemata. Pärast kaks korda ämmaemandaga tehes suutsin alates kolmandast ise teha. Aga nüüd tulid kaks süsti tavalise süstlaga juurde ja nendega kadus mugavustsoon kohe ära. Aga saan hakkama. Ootan juba, kui see nõelamine otsa saaks.
Mul on kõht nagu lepatriinul, täppe ja sinikaid täis ????. Kas teistel ka nii? Siiani on 3 süsti päevas maximum. Kartsin ikka väga algul seda aga näe, inimene harjub kõigega ????
Mul on kõht nagu lepatriinul, täppe ja sinikaid täis ????. Kas teistel ka nii? Siiani on 3 süsti päevas maximum. Kartsin ikka väga algul seda aga näe, inimene harjub kõigega ????
Gonaliga oli häda, et ei näe, kuhu olen torkinud. Aga nüüd jäävad punased täpid alles. Eile alustasin kolme süstiga päevas, nii et väga hull pole veel olnud.
Mul on kõht nagu lepatriinul, täppe ja sinikaid täis ????. Kas teistel ka nii? Siiani on 3 süsti päevas maximum. Kartsin ikka väga algul seda aga näe, inimene harjub kõigega ????
Gonaliga oli häda, et ei näe, kuhu olen torkinud. Aga nüüd jäävad punased täpid alles. Eile alustasin kolme süstiga päevas, nii et väga hull pole veel olnud.
Huvitav, olen ennast 8 aastat süstinud aga pole kunagi ühtegi sinikat ega isegi mitte täppi olnud.
Huhh, sai jälle üks päev mööda ja kõik kolm süsti tehtud.
Mul tekkisid paar küsimust.
Kas te süstides lükkate rohu kiiresti või aeglaselt sisse? On üldse mingit vahet, kumbapidi teha?
Mulle meeldib igaksjuhuks aeglaselt teha. Et see vedelik peab ju sinna endale kuhugi ruumi tegema. Aga nüüd viimased korrad on minitilk verd tulnud, ka Gonaliga. Tundub, et liigutan nõela liiga palju äkki. 7+2 päevaga pole ikka veel süstimisega nii ära harjunud, et mõtet pingutama ei peaks. Just seda torkimise poolt. Keemiku tunne oli kohe esimesel korral ja täna õhtul oli juba päris käpas see kokkusegamine.
Teiseks palun teie kogemusi (kellel olnud), mis nüüd edasi saab, kui kolmas ultraheli (teisipäeval) ära? Arst arvas, et võib-olla läheb asjaks neljapäeval. Mis süste või rohtusid ja kui palju siis tuleb? Mitu tundi enne punktsiooni peab mõnda rohtu võtma? Milliseid ettevalmistusi tegema peab?
Nii tahaks varem mõtet ettevalmistada, et narkoosiuimas ja nõelahirmus saaks muud asjad juba selgemaks.
Aitäh, et olemas olete ja omi tundeid, mõtteid ja läbielamisi jagate!
K22 – mina tegutsen ka aeglaselt süstidega ja samamoodi võtab ikka väikse mõttepingutuse iga kord sisse. Mul tuli tilk verd esimese Luveresiga, aga ei enamat.
Mul 8. päev. Mul kolmas UH esmaspäeval ja ka arst pakkus, et neljapäeval läheb asjaks. Ma lugesin kuskilt juhendist, et enne punktsiooni tehakse 32-38 tundi mingi lõpliku küpsetamise süst.
Enne punktsiooni 36 h tuleb teha Ovitrelle syst (suht tàpsel kellaajal, +-20min),mis ei lase ovulatsioonil tekkida. muud nagu enne punkts. ei olegi vist, vàhemalt mul mitte. Punkts ja siirdamise vahepealsetest pàevadest ei tea ma midagi. kas siis vist pile vaja miskit? aga peale siirdamist on vist miskid kyynlad tuppe, olen nagu aru saanud??
Olen ka esimesel IVF ringil, siirdamine tehtud ja veretest 08.05. Hetkel ei oska midagi arvata, emakas tunnen igapäevaselt väikeseid torkeid ja kiskumisi, eks näis. Minult saadi 12 munarakku, millest viljastusid ICSI-ga 7, ja 4. päevaks oli edasi arenenud ainult 1 embrüo, ehk külma ei saanud midagi :(.
Minu “ravi” oli selline, et kuni punktsioonini olid ainult süstid ja pärast punktsiooni sain progesterooni kapslid, mis lähevad tuppe, et emakat ettevalmistada embrüo siirdamiseks ja neid ma kasutan siiani, ilmselt kuni 08.05 ja eks siis näha ole, mis edasi saab. Lisaks sain tabletid, mis peaks ära hoidma hüperstimulatsiooni.
Enne punktsiooni tundsin alakõhus kiskumist ja kõht oli ikka paistes, kõndisin juba nagu rase, et kui ikka 13 munarakku koos valmivad, siis ongi normaalne, et Sa neid tunned. Valuvaigistitest hoidsin eemale, sest keha sai/saab ju niigi palju erinevad hormoone.
Pärast punktsiooni oli samuti alakõht valus, kuni siirdamiseni välja, siis aga valu taandus.
Aga see ei ole midagi sellist, et elu elamata jääks, mul leevendas valu lamamine.
Süstimisest, mina tegin hästi aeglaselt ja lõpus hoidsin veel 5 sek süsti sees, mõnikord tuli ka natuke verd. Paar sinikat tekkis ka. Olid ka mõned mullid vedelikus, aga nagu õiegsti aru sain, siis see ei pidavat väga oluline olema, lõin ikka paar nipsu vastu süstalt ja mõned mullid kadusid iseenenesest. Aga ma kindlasti süstisin õhku ka sisse ja mõni tilk jäi ka nõela otsa, aga nagu näha, ei juhtunud midagi halba sellest, kõik toimis 🙂
Minu olukord siis selline, et ootan päevi,et minna meie 9-ndale ringile.Alustan Estrofemi tablettidega ja siis selgub mis edasi saab. Üks on külmas ja see ka meie viimane katse ning võimalus. Vanus tuleb peale ja tasulisse edasi ei lähe.
Kõigile jõudu!
Hoian Sulle pöialt! Päriselt! ????
Dinnu
Me ise ka väga loodame parimat, teeme seda kõike juba nagu tuimad kalad. Pole veel kunagi triipe näinud ega midagi kasvama hakanud. Aitäh toetuse eest!
Mina ka tõepoolest hoian teile pöialt. Aga tekkis küsimus uudishimust, kas olete oma elustiilis selle ajaga midagi muutnud, et suurendada šansse, nt toitumine, meditatsioon, paastumine/puhastus vms?
Kui külmast siirdama hakatakse, milliseid süste ja asju siis tarbima peab?
Süstid tegin pigem rahulikult ja hoidsin nõela veel natuke sees peale süsti.
Enne punktsiooni tegin Ovitrelle süsti, mis tuli teha täpselt sellel kellaajal, mis arst ütles. Lisaks võtsin edasi prednisoloni tablette ja tegin ka Clexane süste. Punktsioon läks mul väga hästi kuigi kartsin seda hirmsasti. Kõht andis paar päeva natuke tunda, aga suurt valu ei olnud.
Peale punktsiooni pidin veel kasutama hakkama progesterooni kapsleid. Arst soovitas veel palju vett juua, et ei tekiks hüperstimulatsiooni. Ja muidugi terve hunnik vitamiine alatest ivfi algusest.
Enne punktsiooni 36 h tuleb teha Ovitrelle syst (suht tàpsel kellaajal, +-20min),mis ei lase ovulatsioonil tekkida. muud nagu enne punkts. ei olegi vist, vàhemalt mul mitte. Punkts ja siirdamise vahepealsetest pàevadest ei tea ma midagi. kas siis vist pile vaja miskit? aga peale siirdamist on vist miskid kyynlad tuppe, olen nagu aru saanud??
Tuppe pandi varasemal ajal mingit geeli, mis oli hinna poolest suht kallis ning seda voolas ebamugavalt palju välja. Nüüd on hakatud kasutama väikeseid kapsleid, mida tuleb tuppe panna. Odavam ja mugavam ka. Neid tuleb tuppe hakata panema mõned päevad juba enne siirdamist, sest toodavad raseduse säilitamiseks vajalikku hormooni, siis juba väike varu ees.
Kiire kysimus- kuhu Ovitrelle systitakse? Ka ikka kôhtu?
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
