Teema: IVF mai-juuni

#3151128:

#3150705:

Hei!

Mina avastasin selle grupi siin täna täiesti juhuslikult netis guugeldades, kuna pettumus ja äng olid nii suured.

Tegin esimest korda elus IVFi, lühikese skeemiga, punkteeriti 11 folliikulit, 8 munarakku, katseklaasile sai 5 ja 4 neist siis viljastusid.

Kuna minu jaoks oli kogu see IVF pigem ebameeldiv ja olin oma peas mõelnud, et olgu, proovin nii kaua kuni neid munarakke jätkub, kuid uut täisringi IVFi ma enam ette võtta ei taha.

Soovisin ja palusin ise, et arst siirdaks 2 embrüot, kuid kuna nemad mitmikuid ei soovita ning mina olen veel noor ja esimene IVF, siis siirdati siiski vaid 1. Olin õnnetu, aga arstid ütlesid, et kui seekord ei peaks õnnestuma, siis järgmisel korral võivad panna 2, sest 3 embrüot jäi ju veel järgi.

Pidin nädala pärast üle helistama, et mitu embrüot siis külma sai.

Täna oligi see päev, helistasin ja babahhhhh, külma ei saanud ühtki embrüot. Wait whattt??

Pettumus on niiiii suur. Kas neil oli siis kahju mulle neid embrüoid 2 siirdada? Arstid ei maininud kordagi, et on võimalus, et need järgi jäänud 3 ei pruugi edasi areneda, vaid koguaeg oli kuidagi selline kindel lootustandev jutt, et järgmine kord siis siirdame 2, kui seekord ei peaks õnnestuma. Põhimõtteliselt, kui see 1 embrüo siis nüüd ei pesastu ja edasi raseduseks ei arene, siis ongi vsjoo.

Ei olegi muud võimalust, kui jälle täisringiga otsast alustada.. ja selle variandi olin mina ju enda jaoks juba välistanud… oehhh.

Ega siis ei olegi muud, kui nüüd loota, et see ükski pesastuks ja ma rasestuksin. Veretest on nädala pärast ja siiani on ikka koguaeg kõht mullitanud. Just nagu hakkaks päevad. Ma ei teagi…

Kahju.

Ma ei oskagi kohe midagi arvata ja mõelda. Miks need edasi ei arenenud? Miks neid rohkem ei siirdatud? Kas teistel on ka sellist nulliringi olnud?

Tänud, kes viitsib vastata!

J.S

See kõik ongi väga ängistav ja kohati on raske olla optimistlik… Mul näiteks oli nii, et punktsioonil saadi 12 munarakku, millest viljastusid 7. Üks siirdati (kuigi soovisin ka kahte), ülejäänud läksid külma oma aega ootama. Esimesest siirdamisest tekkis rasedus, mis juba varsti katkes. Külmaringile minnes arvasin ka, et tagala on kuue Eskimoga kindlustatud, aga võta näpust-sulatamise elas üle vaid 1, kes otsustas mitte pesastuda. Olin ka täielikus šokis ja hästi pettunud. Korraga vihane ja kurb. Aga minu lapsesoov on ikka hirmus suur ja alla anda ma ei kavatse????

Kas sul olid täisringil mingid rängad kõrvalmõjud, et enam uuesti proovida ei soovi? Loodan, et vajadusel leiad ikka endas jõudu, et edasi minna????

Mul üks ring ainult olnud. Kohe oli ultrahelidega aru saada, et folliikulid kasvavad pigem kehvemad, ei tahtnud nad kuidagi 10mm suuruseks saada. Viimase ultraheliga oli neid kuus. Lõpuks saadi viiest folliikulist kolm munarakku. Kaks viljastusid kiiremini, kolmas hiljem.
Kolmas lõpetas mingi aja pärast arenemise ja nii küsitigi minu käest siirdamisel, mida ma arvan kahe siirdamisest. Kuna ma teadsin, et neid on järgi kaks, olin ka ise selle peale mõelnud. Aga ma ei tahtnud kindlasti kaksikuid ja olime nii arsti kui ämmaemandaga rääkinud, et see küsitakse üle ja esimesel korral pannakse üks. Aga kuna mõlemad allesjäänud viiepäevased olid natuke kehvemad ja ei osatud valida ühte tublit, siis pakutigi kahte korraga. Kuna arstid arvasid, et kaksikute tõenäosus on 0,1%, olin nõus kahega. Kahjuks ei saanud kummastki asja ja tuleb uue ringiga alustada.
Kuigi umbes viis päeva enne veretesti hakkas kõigepealt esimene päev määrima ja teisel päeval sain aru, et päevad-mis-päevad, oli ikka veretesti tulemust teadasaades kurb ja läks umbes nädal, et selle mõttega harjuda. Samas olin hakkamist täis, et võiks nüüd kohe uue ringiga alustada. Enesetunne oli mul hea. Kõrvalnähtusid eriti ei olnud. Iseenda torkimine oli algul väga hirmus ja tänu enne neli kuud kestnud menopausile ei saanud rahulikult järjest öösiti magada.

Selle kõige kogemustega olen ma aru saanud, et kõiges selles ei ole mitte midagi kindlat. Kõike tuleb võtta sel hetkel ja täpselt nii, nagu parasjagu on. Natukese ajaparast võib olla juba teisiti. Õnneks käis see mul ka niipidi, et järgmine hetk oli osa asju pärast paremini, kui enne.

#3151033:

Mul kahjuks tekkis juba korralik verejooks ja täiesti konkreetne päevade aegne kõhuvalu on, nii et sellega on ilmselgelt ühelpool selleks korraks.

Arvad ikka, et kui lapsed juba olemas, siis seda on kergem üle elada. Aga no nii kurb on. Endast ei olegi nii väga kahju. Kahju on sellest väiksest täpist, kes juba tekkis ja oli natuke olemas ????

L.

Oiiii pai ????

Minu eilne veretest ütles hcg 1900 ja peale jaanipäeva saab uh’sse.
Siiani ei suuda uskuda

#3151719:

Minu eilne veretest ütles hcg 1900 ja peale jaanipäeva saab uh’sse.

Siiani ei suuda uskuda

Krissukas super uudised. 1900 väga hea tulemus ???? Sul oli 31.05 siirdamine kui õigesti mäletan?

#3151944:

Kuidas Sa ise end tunned? Kas oled saanud arstiga rääkida et järgneva osas kokku leppida?

Mul praegu selline seis, et käisin arsti soovitusel valvearstil, et välistada emakaväline, ja selgus, et lootemuna on emakaõõnes endiselt olemas ja vastab nädalatele. Miks veritseb, ei tea.
Kahjuks on ta küll pesastunud väga kehva kohta emakasuudme lähedal, nii et võimalik on ikkagi, et praegune veritsus on katkemine.
Pean praegu lihtsalt edasi ootama. Aga olen hetkel vähemasti oma rahu tagasi saanud ja ei närvelda.

L.

#3152128:

Nõustamise koha pealt nii palju, et ämmaemand ütles, et õnnestumise % on kuskil 30, aga sellest, et viljastunud embrüod ei pruugi katseklaasi perioodi üle elada, sellest ei rääkinud ta sõnagi kahjuks..

Sellega on paraku sama lugu nagu tavalisel rasestumisel viljastunud munarakuga: see, et viljastub, ei taga veel elujõulisust. Probleeme võib viljastumise järel tekkida veel mitmeid, sellepärast on ka ise rasestunud naistel katkemisi, ka pärast positiivset rasedustesti.
Ilmselt sellepärast ei tulnud ämmaemandal ka pähe sellest rääkida, et seal ei ole erinevusi võrreldes asjade loomuliku kuluga.

L.

Palju õnne õnnestujatele!
Ise olen meelega hoidnud end siit eemale, sest kiusatus kirjutada siia ja kuulutada on nii suur. Käisin ise vereproovi andmas eelmine nädal ja tulemus positiivne ???? muidugi vara veel rõõmustamiseks. Vähemalt lootust on. Kalendrist vaadates peaks täna päevad hakkama ja kõht on ka vastavalt hommikust saati tunda andnud. Tekitab natuke hirmu ja vetsus ei julge käia. Ma tean, et läheb nii nagu peab ja mina ei saa sinna midagi teha, looduse vastu ei saa. On teil ka hakanud kõht valutama sellel ajal?

Mul tekkis küsimus, et kui tavaliselt peale ovulatsiooni muutub voolus valkjamaks jne, kas rasestudes on samamoodi või on teisiti? Või on sellega nii palju erinevaid variante nagu kõikide tunnete ja sümptomitega?

#3153838:

Palju õnne õnnestujatele!

Ise olen meelega hoidnud end siit eemale, sest kiusatus kirjutada siia ja kuulutada on nii suur. Käisin ise vereproovi andmas eelmine nädal ja tulemus positiivne ???? muidugi vara veel rõõmustamiseks. Vähemalt lootust on. Kalendrist vaadates peaks täna päevad hakkama ja kõht on ka vastavalt hommikust saati tunda andnud. Tekitab natuke hirmu ja vetsus ei julge käia. Ma tean, et läheb nii nagu peab ja mina ei saa sinna midagi teha, looduse vastu ei saa. On teil ka hakanud kõht valutama sellel ajal?

Mul oli 4.06 siirdamine ja päevad oleks pidanud hakkama eelmise nädala lõpus. Terve nädala lõpp imelik olnud kaasaarvatud vahepeal torkimine kõhus. Ei saa öelda et täpselt selline päevade tunne aga lähedale. Eile kripeldas juba nii et täna käisin tasulist VT tegemas ???????? reedene 14.06 oli 120 siis täpselt 72h hiljem 452 ehk siis täpselt nii nagu olema peab.

Tore oli ka see et UH aeg 08.07 aga täna sain teate oma enda arstilt et kuna ta puhkusel mu UH aja lähen tema juurde ka. Nii et esimene UH juba järgmine nädal neljapäeval.

Palju Sul hcg tase oli? Äkki ka kaaluda VT lihtsust et naha kas tõus olnud?

Katkar täitsa arusaadav.
Ma eile jõudsin arusaamale et kui kripeldab siis ikka lihtsam minna kontrollida. Muretsemine teeb rohkem liiga.

Käisin hommikul andmas ja lõuna ajal sain juba tulemuse nii et ei pidanud kaua praadima.

Minu ring sai ka kiire lõpu. Terve nädalavahetuse magasin ja eilseks siirdamiseks olin ikka veel täiesti sooda. Nii et tegin siirdamispäeval hoopis ettepaneku ainus korralik embrüo külma panna et saaksin natuke taastuda. Nüüd jätame 2 kuud vahele ja siis suve lõpus vaatame mis sellest lumehelbekesest saab.
kurb tunne on selle pärast et kui see ring ei õnnestu, siis järgmise rigi ajal olen ametlikult juba ‘mittenoor’ naine. Ei kujutanud ette et olen selles vanuses selles olukorras ja nii lootusetu. See mõte kummitab et me ei jätnud ju laste saamist viimasele hetkele mehega, alustasime 20ndates, kuidas ma siis ikkagi sattusin sellisesse olukorda.

#3154553:

Meie lugu sai kahjuks ikkagi täitsa otsa.

Palju õnne ja edu kõigile, kel vaja, me hakkame nüüd suve nautima ja sügisel vaatab siis edasi.

L.

mul on kahju, lootsin väga et Sul õnnestub.

Celly

#3154553:

Meie lugu sai kahjuks ikkagi täitsa otsa.

Palju õnne ja edu kõigile, kel vaja, me hakkame nüüd suve nautima ja sügisel vaatab siis edasi.

L.

Oiii L mul väga kahju. Suvega tuulutada uued head mõtted ja sügisel ikka uuesti ♥️ Ma hoian väga pöialt Sulle ja õige tibu leiab tee Sinu juurde!

Ma käisin ka vahepeal Novavitas nõu saamas. Arst on tasemel ja suurte kogemustega. Mul ta midagi ei leidnud, mida ta väga teisiti oleks teinud. Kuna neli kuud menopausi annabki ennast tunda, siis seda ja vanust ning neljanda astme endometrioosi arvestades, oli tulemus isegi hästi.

Endale kõrvataha panin selle, et erineval tasemel munarakke ei ole hea korraga siirdada. Ma ei teadnud, et kaks alles jäänud erinevale tasemele viiendaks päevaks olid arenenud. Üks oli blasto, teine veel moorula (4-päevane). Ütles, et siis võib kehvem munarakk ka tublima kaasa haarata.

Jah, eraldi vastuvõtule rääkima minnes saigi lihtsalt rääkida. Ja võib-olla pole alati ITKs aega seda nii palju teha. Selle-eest saavad nad rohkemaid inimesi aidata. Ma pole ühegi oma küsimusele vastust mitte saanud ja viimane kord käisin oma arsti juures ka eraldi uurimas, mis ja kuidas toimus. Arst seletas ja näitas kõike.

Siit internetist lugedes peab alati arvestama sellega, et igaühel on ainulaadne organism, igaüks võtab asju omal moel ja kirjutab siia edasi oma tundeid endale omapärasel suhtlemisviisil.

Mina sain kahest kohtumisest hingerahu ja lootust, et järgmine kord võib paremini minna. Ja jään kindlasti oma arsti juurde.

P.S. Tundsin ennast pigem natuke ebamugavalt Novavitas uhkelt riides, suurte kunstripsmete ja muude selliste asjadega inimeste keskel.

Tere!

Kas keegi oskab öelda, palju võtab aega IVF analüüside tulemuste saabumine ipatsiendi portaali? Vereanalüüsid ja vaginaalselt võetud analüüsid.

Ette tänades

Ja uudiseid androloogi vastuvõtult siis nii, et kirjutas välja 10-päevase antibiootikumikuuri meile mõlemale ureaplasma parvumi raviks. Juuli lõpus mees läheb annab uue proovi ja augusti lõpus uuesti arstile.

Aga tore, et jälle midagi liigub kuskile suunas ja no äkki see AB-kuur aitab!

Ilusat jaani kõigile!