Tere armsad,
alustan märtsis siis oma IVF teekonda (lühike skeem). Oleme püüdnud rasestuda 1,5 aastat ja üritame saada esimest last.
Minul vanust 33a, mees on 30a. Mehe näitajad kõik väga head, minu puhul tundub kõik ka tip-top olevat ja pigem “seletamatu viljatus”.
Eks ma veidi pabistan, sest nagu olen aru saanud, siis need süstid pole päris nagu Ovitrelle süstid, vaid ikka päris süstide moodi ikka. Aga eks inimesed seni hakkama saanud, saame meiegi 🙂
Samuti poeb hinge lootus, et kuna seda varianti pole veel katsetanud, et äkki see toob rohkem tulemusi. Aga päev korraga ja üritame mitte üle mõelda.
Mu töö on vaimselt stressirohke – kas te soovitate pärast siirdamist äkki haigusleht võtta ja puhata ja end hoida? Või sellist varianti tavaliselt ei pakuta?
Samuti mul teine küsimus, millele varasematest gruppidest vastust ei leidnud.. juhul kui OV satub nädalavahetusele, kuidas toimitakse punktsiooniga? Tehakse enne ära?
Soovin kõigile rasvaseid triipe 🙂
K.
Ei ole Ovitrelle kunagi süstinud, aga hetkel käib teine IVF ring, teen kolme erinevat süsti ja silm ka enam ei pilgu. Eks inimene harjub kõigega.
Mis puutub punktsiooni, siis terve skeem on ravimitega nii kontrollitud, et loomulikku ovulatsiooni ei toimugi. On süst, mis hoiab ovulatsiooni ära, süst mis kasvatab rakke ja süst, mis tehakse 36h enne punktsiooni, et rakud vallanduksid.
Ei tea kuidas riiklikus kliinikus tehakse. Ise käin erakliinikus ja arst ajastab süstid nii, et punktsioon jääks nädala sisse. Võibolla riiklikus tehakse ka nv punktsioone.
Siirdamisega on teine lugu, eriti kui tegu loomulikku tsüklisse siirdamisega. Erakliinikus loomulikku tsüklisse ei tahetagi teha, sest siis võib ovulatsioon tõesti nv olla ja nemad nv ei tööta.
Soovin edu ja rahulikku meelt! IVF on rohkem maraton kui sprint, niiet võtke maru rahulikult ja usaldage arsti.