Teema: IVF Märts-Aprill

Minul nädal pärast siirdamist päevad platsis, nagu eelmine kordki. Ok, seekord jäingi ka haigeks. Aga ikka tahaks teada, milles asi, kas embrüo ei arene sees enam edasi või ei kinnitu ära. Veretest peaks olema esmaspäeval, aga eelmine kord ka ei läinud, sest nii on arst öelnud.

Heleen

Kägu kirjutas:

Seda ei saa kahjuks teada, mis seal sees toimub.
Mis uuringud sulle tehtud on?

Minu uuringud olid ainult tavapärased- ACLA, vitamiinid jms, sest probleem on mehes ja mul varasemast loomulikul teel eostatud laps ja veel üks loomulik rasedus, mis peetus. Sellepärast mulle tundubki, et keha peaks ju olema rasedusega harjunud, aga ju ei ole need asjad nii must-valged.

Heleen, kurb kuulda, et nii läks 🙁 Me teeme IVF-i Soomes, seetõttu ilmselt ka veidi erinevat ravimid ja praktikad.

Goldfee, edu järgmiseks UH-ks. Eks esimene IVF ongi natuke katsetamise asi, arstid ei saa ju ka kindlad olla, kuidas keha ravimitele reageerib. Mul on ka reedel järgmine UH, siis selgub, kas siirdatakse või mitte.

Täna arst helistas ja ütles, et tehti nii tavaline IVF viljastamine kui ka ICSI ja saadi 8 embrüot, mis kasvama hakkasid. Kuna mehe sperma oli üle ootuste hea, siis praeguse seisuga meil tulevikus ICSI-protseduuri pole vaja. Ma ei tea, kas 8 on hea või halb tulemus ja palju neist reedeks edasi kasvanud on. Ilmselt otsus, kas siirdatakse, sõltub sellest ja minu olukorrast ka. Olen väga palju vett joonud ja põhiliselt voodis raamatut lugenud. Valud on talutavad aga väga piinarikkad kõrvetised/gaasid on tekkinud. Eile koju tulles oli kõht täiesti lahti. Ilmselt endometrioos ja vedelik kõhuõõnes ikka annavad tunda. Muidu hakkasin tänasest Crinonet panema, et igaks juhuks siirdamiseks valmis olla. Ma siiski pigem arvan, et reedel ei siirdata, arst ütles, et tal on kogu karjääri jooksul ainult üks hüperiga patsient olnud ja kuna mul on hüperi oht, siis ta vist pigem ei hakka riskima.

Kui katsed ebaõnnestuvad tuleb natuke puhata ja haavu lakkuda ja siis edasi proovima. Alla ei tohi anda!!

Mul ei ole väga häid uudiseid. Esimene IVF-katse läks lukku ilma siirdamiseta 🙁 Käisime täna arstil ja kuigi esmane hüperioht oli möödunud, olid munasarjad siiski suurevõitu ning mõlemal pool oli ka vedelikku. Arsti jutu järgi oli olukord piiripealne ning siirdamisega oleks kaasnenud teatav hüperioht. Kuigi mind teeb väga kurvaks olukord, et siirdamist ei toimugi praegu, olen siit lugenud lugusid hüperist ja ei tahaks oma tervist ilma asjata ohtu ka panna.

Tänaseks oli meil 6 embrüot, mis läksid kõik külma. Lõpetan Crinone panemise ja jään päevi ootama. Siirdamine tuleb ülejärgmisel tsüklil ehk alles millalgi mais. Kuigi ilmselt oli see ratsionaalselt kõige õigem otsus, on mul ikka kohutavalt kurb meel täna ja üsna suur masendus peal. Kogu see stimuleerimine ja punktsioon olid üsna intensiivsed ja nüüd on tühi tunne lihtsalt asi lõpetada. Olen täna üsna palju nutnud, sest nii paha tunne on. Ratsionaalselt võttes pole ju midagi pahasti läinud aga ilmselt need hormoonid on ka oma töö teinud…

Mesinäpp, kahju kuulda! Kujutan ette, kuidas selline olukord võib korralikult tuju rikkuda. Usu, aeg läheb kiiresti, Su keha jõuab taastuda kogu sellest torkimisest ja ehk on seetõttu mais ka suurem võimalus õnnestumiseks! 🙂

F.
Olime mehega proovinud üle aasta loomulikul teel beebit saada. Lõpuks seadsime sammud kliinikusse. Selgus, et meie ainuke võimalus on ICSI-IVF. Minul oli pigem hea meel kuulda, et vähemalt on teada, milles probleem ja saame edasi liikuda. Õnneks ei olnud parasjagu järjekorda ja saime kohe raviga alustada, seega ei olnud pikalt aega muretseda ja üle mõelda. Eks erinevaid hirme ikka tekkis! Kõige rohkem kartsin enda süstimist, punktsioon oli ka veidi hirmutav. Esimene katse ebaõnnestus. Hetkel käsil teine katse, järgmine teisipäev lähen HCG vereproovile. Minu arvates kõige suurem risk asja juures ongi ebaõnnestumine, eks see teeb haiget! Samas kui läheb õnneks ja beebi käes, siis ei ole kahtlustki, et igasugused süstimised, torkimised, punktsioonid jm. on sealkõrval tühised. Muidugi on kogu protsessi juures ebamugavaid momente, aga midagi ületamatut küll ei ole!

Hetkel on põnevus ja lootus hinges 🙂

Kägu kirjutas:

Tere!

Olen jälginud IVF-kaid pikemat aega. Ootasin samuti ravijärjekorras, kuid raskelt tulnud otsusega siiski katkestasin, kuna on hirm võimalike IVF riskide ja järelmõjude ees. Muidugi sinna juurde veel see, et ravi ei pruugi ka tulemust anda. Kuidas teie IVF-i raviga seotud hirmust üle olete saanud? Kas on üldse hirmu või on pigem põnevus/ootusärevus? Kas olete enne ravi alustamist tutvunud ka erinevate materjalidega võimalike mõjude/järelmõjude kohta (sh võimalikud riskid pärast IVFi läbiviimist pikema aja vältel) või suudate terve protsessi teha läbi riske liigselt analüüsimata? Või äkki suudate olla lihtsalt nii positiivsed, kuna lapsesaamise soov on suurem kui kaasnev hirm? Nii palju küsimusi, aga oleks tore teada teiste sarnases olukorras olevate naiste seisukohta.

F.

Proovisime esialgu aasta, enne kui arstile läksime. Arst rääkis ivf-st. See oli šokk. Mis m6ttes et arstide abiga?? Olin varasemalt rasedaks ju jäänud, rasedus kyll l6ppes 24 nädalal, aga see oli omal käel saavutatud. Korra jäime veel rasedaks aga ka see rasedus katkes 10.nädalal.
Aega läks 3 aastat ilma et yhtegi rasedust oleks tekkinud ja siis saime ka aru et ok vajame arstide abi ikka kyll. Aasta oli 2013 kui tegime esimese ivfi. Läks 5 aastat enne kui l6puks oma tytrekese kätte saime. Kahetseme, et varem ivfi teed ei läinud.
K6ige raskemad momendid olid kui tuli järjekordne negatiivne vastus v6i siis et hcg hakkas ikkagi langema..

mesinäpp- Kurb kuulda, et teil siirdamine edasi lükkub, kuid tõesti enda tervis on tähtsam. Kujutan ette, et see on päris raske hoop, sest pikk tee on juba käidud kuid usun, et kui enda tervis on tugev, siis on tulemus ka positiivsem.

Meie käisime eile jälle UHs mõõtmas. Luges kokku folliikulid, mis on usinasti kasvanud. Vasakul pool oli 6 ja paremal 9 tk. Arst oli rahul ja ise olin ka, sest kartsin, et kui kõik 27+ kasvama ilusti oleks hakanud, siis ei tea mis oleks saanud. Seekordki tõstis arst gonali kogust ja nüüd kuni esmaspäevani süstime juba 150 rü. Esmaspäeval uuesti mõõtma ja ilmselt siis saame teada ka puntsiooni aja. Esmaspäeva hommikul lisanudb meil gonali süstimisele veel orgalutran (vist kirjutasin õigesti). Vot selle nõel on juba natuke jämedam, kui gonali oma ja kerge hirm selle ees.

Eile oli meil päris tihe graafik. Käisime lõunapaiku arstil, mis asub meie elukohast umbes 230 km kaugusel, ehk edasi-tagasi 460km. Kui koju tagasi jõudsime, siis pidime apeetgist gonalit ja orgalutrani tellima kuid eile oli reede ja siis transport ei liigu. Tavaliselt nad näiteks täna tellivad ja homme on kohal. Kuid kui oleksime eile tellinud siis oleksime saanud alles esmaspäeva lõunal ravimid kätte, mis ei oleks meile kohe kuidagi sobinud.
Nördinult tulime siis koju ja võtsime lahti ravimiinfo.ee ja hakkasime otsima lähimat apteeki meile, kus võiks mõlemad ravimid olemas olla. läks aega umbes pool tundi ja kuskil 6 telefoni kõnet ja olid olemas apteegis, mis oli meist nüüd umbes 120 km kaugusel. Kuna gonalit on meil uut vaja juba pühapäeval, siis otsustasime, et ruttu sööme ja uuesti sõitu. Nii me siis eile jõudsime lõplikult koju kuskil kell 21:30 ja muigasime, et mida kõike ei pea läbi tegema. Sõitsime õhtul veel maha umbes 240 km, et korraks apeegis käia.
Taganjärgi muidugi mõtlesime, et oleks võinud kohe TÜK apeegist küsida ravimite saadavust, kui me juba seal korra olime aga ega me siis ei tednud, et nädalavahetusel transport ei liigu. Taganjärgi tarkus!

Ühtlasi mõtlesin täna, et huvitav oleks kõik ülesse märkida seoses ivf teekonnaga. Nagu on olemas beebidemärkmik, raseduse märkmikg või midagi sellist. Proovisin netist ka midagi meelepärast otsida kuid ei leidnud midagi. Või ei oska ma otsida. Olgu see teekond kerge või raske kuid see kogemus, mille oleme koos oma kaaslasega läbi teinud, et saada pisike ime.

Palun, kui oskate soovitada mingisugust lehekülge, kus me võiksime omale märkmikku leida, siis palun jagage!

Aidake palun asjatundjad.
Täna siirdamisest 7 päeva möödas ja praegu öhtul pruunid tükid tulevad. Ei tea mida arvata. Söön iga päev tablette ja crinone geeli kasutan kord päevas. Nüüd nagu süte peal et mida see pruun määrimine tähendama peaks. On mõnel positiivseid kogemusi?

Mesinäpp – mõtlesin su peale eile ja tuli selline mõte, et kuna sul mehe näitajad nüüd on nii kardinaalselt paranenud, kas siis äkki on isegi nüüd selline võimalus olemas, et omal käel rasedaks jääda?
Hoian igatahes sulle (ja loomulikult ka kõigile teistele IVF-ikatele siin) kõiki pöidlaid ja varbaid!

Viimane kägu, me teeme IVF-i Soomes, arst on Tarja Olkinuora. Sellest vist pole palju abi. See hiidsuur muutus spermaproovi tulemustes tekitab siiamaani hämmingut. Me oleme isegi mõelnud, kas see esimene ülihalb tulemus võis olla viga aga samas olid tal vereproovis/hormoonides ka mingid näitajad väga halvad, mis toetasid seda tulemust. Hormoonidest oli tesosteroonitase väga madal, selle reguleerimiseks kirjutati välja Letrozol. Samuti selgus, et mu mehel on insuliiniprobleem, kuigi veresuhkur on tal alati normis olnud. See oli tegelikult ka muidu asi, mida oli hea varakult avastada, sest mehe suguvõsas esineb diabeeti. Selle kontrolli alla saamiseks kirjutati välja Metformin ja soovitati võtta Inoman toidulisandit. Arst on muidu spetsialiseerunud naiste probleemidele nagu PCOS ja endometrioos, mitte otseselt meeste asjadele. Mu mehel üpris ebatervislik periood alates 2017 algusest, kui ta alustas uuel töökohal. Projektid olid intensiivsed, tööpäevad venisid pikkadeks ja uneaeg lühenes. Lisaks sellele kadus aeg trennis käia ja normaalselt lõunat süüa. Õnneks lõppes tal viimane projekt detsembri alguses, niiet viimased kolm kuud enne IVF-i möödusid tunduvalt rahulikumalt.

Tuu-tiki, olen ise ka seda mõelnud 🙂 Ilmselt kui me nüüd IVF-iga saame lapse, siis järgmist proovime vähemalt alguses omal käel teha. Samas nüüd on kindel, et mul on endometrioos ja alates novembrist pole meil mingit võimalust ise rasestuda olnud kuna olen kas Visannet võtnud (sel ajal mul ovulatsiooni ei toimunud) või beebipille söönud. Nüüd alustan jälle enne külmaringi beebipillidega. Punktsioonil saadi 21 folliikulit, millest 9 olid nõrgad/halva kvaliteediga. Arst arvas, et need võisid tulla vasakult poolt, kus munasarjal on endometrioosikolle. Seega võib ju olla, et mul tulebki häid folliikuleid ainult ühest munasarjast ja seetõttu olid meie võimalused rasestumiseks kohe algusest peale väiksemad. Selline tunne on küll, et kui praegu ise prooviks, oleks võimalused kindlasti paremad kui näiteks aasta tagasi.

Minul juhtus nüüd nii, et minu rasedus ei arenenud edasi. Täna pidi algama seitsmes nädal. Täna tegin vereproovi Hcg näit oli 32 ehk liiga madal. Rasedustesti joon oli nädal aega juba samasugune hele. Nutud täna jälle nutetud. IVF järjekorras mind ka enam pole. Prooviksime paar korda ise veel. Ei tea kas mind enam IVF järjekorda võetakse, kui alles ise ka õnnestus jääda rasedaks. Homme arstile ja siis saan teada, kas ootan ise puhastumust või aidatakse kaasa.

Kägu kirjutas:

Aidake palun asjatundjad.
Täna siirdamisest 7 päeva möödas ja praegu öhtul pruunid tükid tulevad. Ei tea mida arvata. Söön iga päev tablette ja crinone geeli kasutan kord päevas. Nüüd nagu süte peal et mida see pruun määrimine tähendama peaks. On mõnel positiivseid kogemusi?

Usun, et see ei tähenda midagi.
Vana crinone on see.

Ms Tugrik, palju õnne! ????

Mandariin, väga kurb kuulda ???? ehk õnnestub tõesti ise uuesti rasedaks jääda!

Mul hakkasid täna päevad, täpselt nädal peale punktsiooni. Põrguvalu! ???? arst kirjutas mingid valu vaigistavad depootabletid välja ja need paistavad õnneks aitavat. Järgmine visiit 11.4, siis hakkame külmaringiks valmistuma.

See oli meie teine katse. Esimene katse oli eelmise aasta novembris, mis kahjuks ebaõnnestus. Sel korral siirdati kaks mammut 🙂
Arsti vastuvõtule kutsuti 13.04. Ootan põnevusega.