Teema: IVF November-Detsember 2022

Heip

No nii, mul konsultatsioonis käidud, veri antud. 11ndal tagasi. Esimene laps sündis loomulikul teel, teine ivf (3.katse teine täisring). Külmas on 3 nelja päevast karumõmmit. 🙂 kardan, et veri on kehv ja asi lükkub kaugusteSSE. AGA SENIKS PÖIDLAD PEOS

Tulen ka teemasse, detsembris meid ootamas teine külmaring.

Meist – N30/M35 – probleem mehepoolselt ja ka mul kahtlus, et ovulatsioonidega muresid. Kuigi hetkel saan ilusti iga kuu enda ovulatsioonid kätte.

Enne tuleb mul veel hüsteroskoopia novembris 🙂 Õnneks narkoosis ja põhjuseks on polüübikahtlus.

Esimene külmaring meil ei õnnestunud(augustis). Lootused on, et hüsteroskoopia lahendab meie mured ja detsembris saame uuele külmaringile! 🙂

Uutele IVFikatele tugevat emotsionaalset tervist! Meil saab juba aasta viljatusravis ning emotsioone on sajaga olnud juba.

Ann

Eelmisel kuul siirdamine ebaõnnestus, sel kuul uuele katsele, külmas 19 veel.Vanus mul 30, mees 34, varasemalt lapsi pole, mehepoolne viljatus.Müsli🙂

#4081977:

Me oleme mehega üritanud juba 4 aastat lapseootele jääda ning kuskil poolteist aastat tagasi oli esimene visiit viljatusarsti juurde. Probleem on mehepoolne, mul kõik korras. Kevadel õnnestus saada kolm blastotsüsti, siirdamine oli külmast, rasedus tekkis, aga hcg tõus oli liiga aeglane/väike ja põhimõtteliselt kohe ka katkes. Kaks jäi külma ning öeldi, et järjekord on kuskil veebruar 2023, sest haigekassa rahastab vähe. Saime aja augustisse teise kliinikusse, et aeg täitsa raisku ei läheks. Seal kaugele ei jõudnud, sest mees hakkas arstide vahet käima ja sai nüüd lõpuks ravimid peale kuna eesnäärme põletik. Õnneks tuli novembri alguses ka eelmisest kliinikust kõne, et haigekassa andis raha juurde ning saame sel aastal juba siirdamise teha. Nüüd ootan päevi, mis peaks hakkama järgmisel nädalal. Arst seekord arvas, et kuna kvaliteet on ikkagi blastodel madal (BC, kevadel oli BB), siis on nõus siirdama kaks. Minu tervis peaks olema piisavalt korras, et kui ka tekib mitmikrasedus, siis minuga on nõus selle riski võtma.

Serendipity.

Haigekassa ei anna keset aastat “raha juurde”. Kõik ravijuhud on teada. St et kliinik pakib kõik ajad täis ega arvesta patsiendi huvidega. “Raha tuleb juurde” kui mõni loobub, läheb mujale vms, et tekib vaba aeg.

#4082810:

#4082716:

#4081977:

Me oleme mehega üritanud juba 4 aastat lapseootele jääda ning kuskil poolteist aastat tagasi oli esimene visiit viljatusarsti juurde. Probleem on mehepoolne, mul kõik korras. Kevadel õnnestus saada kolm blastotsüsti, siirdamine oli külmast, rasedus tekkis, aga hcg tõus oli liiga aeglane/väike ja põhimõtteliselt kohe ka katkes. Kaks jäi külma ning öeldi, et järjekord on kuskil veebruar 2023, sest haigekassa rahastab vähe. Saime aja augustisse teise kliinikusse, et aeg täitsa raisku ei läheks. Seal kaugele ei jõudnud, sest mees hakkas arstide vahet käima ja sai nüüd lõpuks ravimid peale kuna eesnäärme põletik. Õnneks tuli novembri alguses ka eelmisest kliinikust kõne, et haigekassa andis raha juurde ning saame sel aastal juba siirdamise teha. Nüüd ootan päevi, mis peaks hakkama järgmisel nädalal. Arst seekord arvas, et kuna kvaliteet on ikkagi blastodel madal (BC, kevadel oli BB), siis on nõus siirdama kaks. Minu tervis peaks olema piisavalt korras, et kui ka tekib mitmikrasedus, siis minuga on nõus selle riski võtma.

Serendipity.

Haigekassa ei anna keset aastat “raha juurde”. Kõik ravijuhud on teada. St et kliinik pakib kõik ajad täis ega arvesta patsiendi huvidega. “Raha tuleb juurde” kui mõni loobub, läheb mujale vms, et tekib vaba aeg.

Siis pidi ikka väga palju inimesi loobuma. Mulle öeldi ka, et Haigekassa andis raha juurde ja ca 10 inimest saab võtta veel see aasta.

Sulle võib öelda mida iganes. Aga haigekassa nõukogu ei hskka keset aastat haigekassa eelarvet muutma, et kliinikule X 10 ravijuhtu juurde anda.

#4082927:

#4082855:

#4082810:

#4082716:

#4081977:

Me oleme mehega üritanud juba 4 aastat lapseootele jääda ning kuskil poolteist aastat tagasi oli esimene visiit viljatusarsti juurde. Probleem on mehepoolne, mul kõik korras. Kevadel õnnestus saada kolm blastotsüsti, siirdamine oli külmast, rasedus tekkis, aga hcg tõus oli liiga aeglane/väike ja põhimõtteliselt kohe ka katkes. Kaks jäi külma ning öeldi, et järjekord on kuskil veebruar 2023, sest haigekassa rahastab vähe. Saime aja augustisse teise kliinikusse, et aeg täitsa raisku ei läheks. Seal kaugele ei jõudnud, sest mees hakkas arstide vahet käima ja sai nüüd lõpuks ravimid peale kuna eesnäärme põletik. Õnneks tuli novembri alguses ka eelmisest kliinikust kõne, et haigekassa andis raha juurde ning saame sel aastal juba siirdamise teha. Nüüd ootan päevi, mis peaks hakkama järgmisel nädalal. Arst seekord arvas, et kuna kvaliteet on ikkagi blastodel madal (BC, kevadel oli BB), siis on nõus siirdama kaks. Minu tervis peaks olema piisavalt korras, et kui ka tekib mitmikrasedus, siis minuga on nõus selle riski võtma.

Serendipity.

Haigekassa ei anna keset aastat “raha juurde”. Kõik ravijuhud on teada. St et kliinik pakib kõik ajad täis ega arvesta patsiendi huvidega. “Raha tuleb juurde” kui mõni loobub, läheb mujale vms, et tekib vaba aeg.

Siis pidi ikka väga palju inimesi loobuma. Mulle öeldi ka, et Haigekassa andis raha juurde ja ca 10 inimest saab võtta veel see aasta.

Sulle võib öelda mida iganes. Aga haigekassa nõukogu ei hskka keset aastat haigekassa eelarvet muutma, et kliinikule X 10 ravijuhtu juurde anda.

Ja miks arst peaks muidu midagi taolist ütlema? Et muidu tunnen end halvasti, sest keegi teine loobus? 😀

Mulle öeldi, et haigekassa andis raha juurde ning see vaja aasta lõpuks ära kulutada. Arst, kes seda rääkis, tundus vähemasti ise seda uskuvat küll.

Samas ei mõista hetkel, milles mure seisneb, mulle ei ole oluline, mis põhjusel mulle nüüd aega pakuti vaid, et seda tehti ja ma ei pea veel 3-4 kuud ootama.

Mina käisin eile punktsioonil ja esmaspäeval ootab ees elu esimene embrüo siirdamine. Emotsioonid käivad seinast seina ja ootan suure elevuse-ärevusega seda hetke, mil saan juba testi teha.

Infinity

#4083209:

#4082927:

#4082855:

#4082810:

#4082716:

#4081977:

Me oleme mehega üritanud juba 4 aastat lapseootele jääda ning kuskil poolteist aastat tagasi oli esimene visiit viljatusarsti juurde. Probleem on mehepoolne, mul kõik korras. Kevadel õnnestus saada kolm blastotsüsti, siirdamine oli külmast, rasedus tekkis, aga hcg tõus oli liiga aeglane/väike ja põhimõtteliselt kohe ka katkes. Kaks jäi külma ning öeldi, et järjekord on kuskil veebruar 2023, sest haigekassa rahastab vähe. Saime aja augustisse teise kliinikusse, et aeg täitsa raisku ei läheks. Seal kaugele ei jõudnud, sest mees hakkas arstide vahet käima ja sai nüüd lõpuks ravimid peale kuna eesnäärme põletik. Õnneks tuli novembri alguses ka eelmisest kliinikust kõne, et haigekassa andis raha juurde ning saame sel aastal juba siirdamise teha. Nüüd ootan päevi, mis peaks hakkama järgmisel nädalal. Arst seekord arvas, et kuna kvaliteet on ikkagi blastodel madal (BC, kevadel oli BB), siis on nõus siirdama kaks. Minu tervis peaks olema piisavalt korras, et kui ka tekib mitmikrasedus, siis minuga on nõus selle riski võtma.

Serendipity.

Haigekassa ei anna keset aastat “raha juurde”. Kõik ravijuhud on teada. St et kliinik pakib kõik ajad täis ega arvesta patsiendi huvidega. “Raha tuleb juurde” kui mõni loobub, läheb mujale vms, et tekib vaba aeg.

Siis pidi ikka väga palju inimesi loobuma. Mulle öeldi ka, et Haigekassa andis raha juurde ja ca 10 inimest saab võtta veel see aasta.

Sulle võib öelda mida iganes. Aga haigekassa nõukogu ei hskka keset aastat haigekassa eelarvet muutma, et kliinikule X 10 ravijuhtu juurde anda.

Ja miks arst peaks muidu midagi taolist ütlema? Et muidu tunnen end halvasti, sest keegi teine loobus? 😀

Mulle öeldi, et haigekassa andis raha juurde ning see vaja aasta lõpuks ära kulutada. Arst, kes seda rääkis, tundus vähemasti ise seda uskuvat küll.

Samas ei mõista hetkel, milles mure seisneb, mulle ei ole oluline, mis põhjusel mulle nüüd aega pakuti vaid, et seda tehti ja ma ei pea veel 3-4 kuud ootama.

Hmm. Huvitav. Äkki tõesti saadi raha juurde. Mulle ütles arst 2 kuud tagasi, et järjekord on veebruaris. Aga siis mind järjekorda panna ei saanud. Nüüd sain järjekorda ja järjekord on jaanuaris. Järelikult on tõesti midagi muutunud. Tore, et peab vähem ootama. 🙂

Minul hakkab ka alates tänasest uus IVF teekond. Mul on varasemalt 2 last, esimene loomulik rasestumine ja teine peale mõlema munajuha eemaldamist IVF teel.

Eelmisel korral 2019 aastal saadi päris palju munarakke, äkki 18 vms, neist viljastusid u 8, kuid kvaliteet oli kehvapoolne. Siirdati üks ning katse õnnestus kohe esimesel korral, kuid külma ei jõudnud paraku mitte ühtegi. Seega nüüd uut last planeerides, alustame otsast pihta täisringiga. Kuna meil peamine probleem ongi vaid munajuhade puudumine ja ülejäänud näitajad on pigem head, mehel väga head, siis mu lootused on taaskord kõrged, kuid mõistusega saan muidugi aru, et see ei pruugi nii kergelt minna nagu eelmisel korral.

Toimetan ITKs ja järjekorda pole olnud. Kohe järgmise tsükliga peale arstivisiiti ei saanud süstima hakata, sest pidin enne ühe antibiootikumi kuuri läbi tegema, aga ülejärgmise tsükliga saime alustada.

V.

Mul on juba homme esimene siirdamine ja emotsioonid on nagu ekstra kurvidega ameerika raudtee. Mõnel hetkel on hinges suur rõõm ja elevus ja usk, et kõik läheb hästi, järgmisel hetkel on igasugused hirmud ja ebakindlused. Võtan vitamiine (mille puudus muk oli) ja rauda, jälgin rohkem toitumist, liigun, püüan olla rahulik ja mõelda vaid häid mõtteid, kuid vahepeal on nii kuradima raske end positiivseks sundida. Need, kellel on olnud õnnestunud katsed, kuidas te olete selle pingega toime tulnud? Mida te olete võrreldes ebaõnnestunud katsetega teistmoodi teinud?

Infinity

#4082331:

Minul pidi olema siirdamine see kuu, aga tänane UH näitas, et limaskest liiga õhuke ja pole mõtet siirdada. Lükkub jälle kuu edasi. 🙁

Viimane siirdamine oli augustis, mis tundub sada aastat tagasi. Kuidagi ei vea sel korral…

Käin ikka vanast harjumusest siin kaasa elamas ja sinu postitus jäi silma. Mul oli aastaid õhukese linaskestaga mure. Arstid muudkui keerasid ravimeid peale. Siirdamise ajaks vb 6-7mm ehk sai kätte. Samas ühtegi embrüot ei pesastunud ja mida rohkem hormoone võtta, siis päevade veri muutus tumedamaks ja paksuks siirupiks.
Võtsin paar kuud vabaks ja ei võtnud mitte midagi. Läksin hoopis enda enesetunde jaoks massaaži ja nõelravisse. Teine kuu/tsükkel tegin BeReady ja kuigi proovi võtmise päeval oli limaskest ainult 5mm, siis sai materjali ja vastus oli, et 100% retseptiivne. Kolmas kuu olin veel oma keha hellitanud ja ei võtnud mingeid ravimeid. Siirdamise ajaks limaskest u 8-9mm!!! Edasi võtsin Duphaston’t puht igaks juhuks (nagu arst seda ütles).
Peale 3e aastat kannatusi tekkis esimene rasedus ja hetkel 15 nädalat.

Ehk siis….isegi kui on õhuke, siis uuri ja survesta. Massaaž ja nõelravi mõjuvad hingele hästi ja vb ehk oli nendest abi. Ise tundsin, et verevarustus nt ka jalgades oli parem…

#4085098:

Mul on juba homme esimene siirdamine ja emotsioonid on nagu ekstra kurvidega ameerika raudtee. Mõnel hetkel on hinges suur rõõm ja elevus ja usk, et kõik läheb hästi, järgmisel hetkel on igasugused hirmud ja ebakindlused. Võtan vitamiine (mille puudus muk oli) ja rauda, jälgin rohkem toitumist, liigun, püüan olla rahulik ja mõelda vaid häid mõtteid, kuid vahepeal on nii kuradima raske end positiivseks sundida. Need, kellel on olnud õnnestunud katsed, kuidas te olete selle pingega toime tulnud? Mida te olete võrreldes ebaõnnestunud katsetega teistmoodi teinud?

Infinity

Kuidas läks ja kuidas praegu emotsioonid? Kas midagi läks külma ka? Mul oli punktsioon päev varem kui sul, aga mul jääb hüperi ohu tõttu üks tsükkel vahele ja proovime siis loomulikku tsüklisse.