Paari naisega sai pikalt arutatud ivf-i teemal ja nemad ütlesid, et kui vähemalt kaks rakku tuleb, siis võib veel proovivad, kui 39-aastaseks saavad või tulemuseks on 0-1 rakku või peetumine, siis nemad enam riskida ja oma rakkudega proovida ei julge.
Kui munarakke on liiga vähe, 1-2, siis see veel ei tähenda, et pole midagi siirata. Küsimus on kvaliteedis ja kui on esinenud peetumist, siis arusaadav, et rohkem ei julgeta katsetada. Ega asjata pole mõnes kliinikus munarakkude annetajatele vanuse piiriks 32.
Kas te räägite nüüd lõpuks siirdamiskõlbulikus tunnistatud embrüote arvust, punktsioonil saadud munarakkude arvust või viljastunud munarakkude arvust?
Kas te räägite nüüd lõpuks siirdamiskõlbulikus tunnistatud embrüote arvust, punktsioonil saadud munarakkude arvust või viljastunud munarakkude arvust?
Mõtlesin kõige olulisemat ehk siirdamiskõlbulikke embrüoid. Kui saadakse ainult 1 või 2, siis valikult eriti pole ja siirdatakse need, mis saadi. Naise ja mehe rakkude kvaliteeti näitab seegi, kas siirdatud embrüo hakkab ilusasti arenema. Peetumise korral on uue täisringiga saadud üksikute embrüote valimine nagu loto mängimine.
Okei. Ma olen teinud 3 täisringi ja saadud esimestel kordadel 2 kõlbulikku ja heade hinnetega, kolmandal korral vaid üks kehvake. Kuid ka need pealtnäha heade hinnetega (kui ega embrüoloogid embrüote sisse ei näe, nt kromosoomirikkeid nad ei tea), ei ole hakanud siiski arenema. Ma ei teagi, kas on siis põhjus rakkude kvaliteedis või selles, et hea kvaliteediga rakk ei pesastu millegipärast. Olen muidugi ka 40.
Ma ei teagi, kas on siis põhjus rakkude kvaliteedis või selles, et hea kvaliteediga rakk ei pesastu millegipärast.
Mis sul muidu amh on ja kas fsh-d on mõõdetud, kui süste tegid?
AMH on 1,5, FSH kohta ei tea. Mul tekib alati tohutu hulk rakke (üle 20), embrüoid neist saab vähe (2-3), aga on samas saadud ka heade hinnetega, kuid need ikkagi millegipärast ei pesastu.
