Esileht Rasestumine ja lapse ootamine IVF november-detsember

Näitan 30 postitust - vahemik 391 kuni 420 (kokku 432 )

Teema: IVF november-detsember

Postitas:
Kerta

Tere saatusekaaslased

Ka mina olen siin tagasi. Kahjuks, sest ka minu IVF rasedus peetus 5. nädalal, oktoobrikuu lõpus. Nüüd käisime mehega geneetiku juures ja ootame oma saatust, kas leitakse midagi või mitte. Üldiselt kui midagi leitakse siis on väike võimalus üldse rasestuda nagu ma aru sain. Kas keegi teab midagi paremini sellest, kui kummagil peaks geneetiliselt midagi leidma?

Miks elu nii ebaaus on? Vahest on tunne, et tahaks unenäost ärgata! Aga tegelikult see polegi unenägu.

Saaks vähemalt teada, miks ei rasestu. Ja see oli minul 2 peetumine. Järelikult on kehas midagi valesti aga mis asi?

Külmas on meil veel 3 embrüot. Me ei tea, kas kasutada neid või minna uue arsti juurde ja alustada otsast peale. Kahjuks ei ole praegusel arstil avatud suhtlemine ka, mida me praegu vajame. Samas on kahju kolm embrüot lihtsalt ära visata.

Aga kõik oleneb ka geneetiku vastustest.

Mya kallistused, pea vastu!

Kerta

Please wait...
Postitas:
Mya26

Minu imede aeg sai ka siis otsa. Eile UH-s südametegevus puudus (praeguseks oleks olnud nädalaid 9). Sain tableti sisse, home haiglasse. Häid pühi….

Oi, Mya26, miks küll selline uudis nüüd… Kui oskaks midagi lohutavat öelda…

Kuidas sul see avastati, kas rutiinses kontrollis või viitas sellele midagi? Sul oli siis peetumine, mitte katkemine? Esimesel UH-l oli kõik korras ju? Saan aru, kui rasked küsimused…

Ausalt öeldes endalgi oli elevus ja rõõm esimestel positiivsest VT-st teadasaamise päeval. Sealt edasi muidugi hakkasid igasugused kahtlused ja mured pähe ronima, vanuse tõttu peamiselt, kus % igasugu halbadeks juhtumiteks on küllalt kõrge. Ma pole isegi esimeses UH-s veel käinud, lähen 02.01 alles. Proovin mitte muretseda ja ega ise ju midagi teha ei saa, loodus otsustab sinu ees… aga igasugu tsenaariumid millegipärast jooksevad silme eest läbi. Ikka nagu sütel kergelt.

Esimene UH tehti 3.detsembril Tallinnas, südame töö oli olemas, nädalaid 7. Läksin siis eile end oma kodukohas arvele võtma ja siin UH-l enam südame tööd polnud. Ausalt öeldes, ei osanud kahtlustada, sest torkimisi ja pakitsustunnet oli seljas ja kõhus pidevalt, kuigi mitte mingit määrimist polnud. Ise pole ära katkenud, peetunud on. Ja UH järgi oleks toimunud see juba nagu 7+4, seega olen ca 1,5 nädalat surnud loodet kandnud. Nüüd tunnen küll, et rindade valulikkus on kadunud, ilmselt hakkab rasedusaegsete hormoonide tootmine nüüd vähenema juba. Arst arvas nende torkimiste kohta, et ehk hakkab emakas juba kokku tõmbuma. Igatahes, masendus on nii meeletu. Parem siis juba kui üldse mitte ei jää, aga mitte niimoodi, et juba loodad ja planeerid…

Please wait...
Postitas:
Mya26

Tere saatusekaaslased

Ka mina olen siin tagasi. Kahjuks, sest ka minu IVF rasedus peetus 5. nädalal, oktoobrikuu lõpus. Nüüd käisime mehega geneetiku juures ja ootame oma saatust, kas leitakse midagi või mitte. Üldiselt kui midagi leitakse siis on väike võimalus üldse rasestuda nagu ma aru sain. Kas keegi teab midagi paremini sellest, kui kummagil peaks geneetiliselt midagi leidma?

Miks elu nii ebaaus on? Vahest on tunne, et tahaks unenäost ärgata! Aga tegelikult see polegi unenägu.

Saaks vähemalt teada, miks ei rasestu. Ja see oli minul 2 peetumine. Järelikult on kehas midagi valesti aga mis asi?

Külmas on meil veel 3 embrüot. Me ei tea, kas kasutada neid või minna uue arsti juurde ja alustada otsast peale. Kahjuks ei ole praegusel arstil avatud suhtlemine ka, mida me praegu vajame. Samas on kahju kolm embrüot lihtsalt ära visata.

Aga kõik oleneb ka geneetiku vastustest.

Mya kallistused, pea vastu!

Kerta

Tere saatusekaaslased

Ka mina olen siin tagasi. Kahjuks, sest ka minu IVF rasedus peetus 5. nädalal, oktoobrikuu lõpus. Nüüd käisime mehega geneetiku juures ja ootame oma saatust, kas leitakse midagi või mitte. Üldiselt kui midagi leitakse siis on väike võimalus üldse rasestuda nagu ma aru sain. Kas keegi teab midagi paremini sellest, kui kummagil peaks geneetiliselt midagi leidma?

Miks elu nii ebaaus on? Vahest on tunne, et tahaks unenäost ärgata! Aga tegelikult see polegi unenägu.

Saaks vähemalt teada, miks ei rasestu. Ja see oli minul 2 peetumine. Järelikult on kehas midagi valesti aga mis asi?

Külmas on meil veel 3 embrüot. Me ei tea, kas kasutada neid või minna uue arsti juurde ja alustada otsast peale. Kahjuks ei ole praegusel arstil avatud suhtlemine ka, mida me praegu vajame. Samas on kahju kolm embrüot lihtsalt ära visata.

Aga kõik oleneb ka geneetiku vastustest.

Mya kallistused, pea vastu!

Kerta

Mul on ka sama mõte, kuidas sinna geneetiku juurde saab? Ausalt öeldes tahaks enne ära käia kui hakata uuesti proovima, kas või tasulises siis, mul on veel 2 embrüot külmas. Kas arst saadab ise sinna või kuhu peaks pöörduma? Kardan, et pärast esimest peetumist äkki veel ei taheta saata. Kuna mul ega mehel diagnoosi pole, et miks ei rasestu, siis ainus, mida ma suudan välja mõelda ongi see, et omavahel ei sobi 🙁 Sest munarakke saadi punktsioonil 21 ja neist ainult 3 arenes, tundub, et viga võib seal olla. Ja see on ka suurim hirm, sest siis polegi mitte midagi teha…

Please wait...
Postitas:
Vanur 79

Hei! Kuulge kas see on normaalne, et mulle tundub, et ma jooksen verest tühjaks, ikka selline klimpis ja hele veri ja seda juba 3ndat päeva. Või see on normaalne peale neid kõiki ravimeid mida organism pidi taluma? Tavaliselt mul on vaid esimene päev rohkema veritsusega :/

Please wait...
Postitas:
Kägu

Tere saatusekaaslased

Ka mina olen siin tagasi. Kahjuks, sest ka minu IVF rasedus peetus 5. nädalal, oktoobrikuu lõpus. Nüüd käisime mehega geneetiku juures ja ootame oma saatust, kas leitakse midagi või mitte. Üldiselt kui midagi leitakse siis on väike võimalus üldse rasestuda nagu ma aru sain. Kas keegi teab midagi paremini sellest, kui kummagil peaks geneetiliselt midagi leidma?

Miks elu nii ebaaus on? Vahest on tunne, et tahaks unenäost ärgata! Aga tegelikult see polegi unenägu.

Saaks vähemalt teada, miks ei rasestu. Ja see oli minul 2 peetumine. Järelikult on kehas midagi valesti aga mis asi?

Külmas on meil veel 3 embrüot. Me ei tea, kas kasutada neid või minna uue arsti juurde ja alustada otsast peale. Kahjuks ei ole praegusel arstil avatud suhtlemine ka, mida me praegu vajame. Samas on kahju kolm embrüot lihtsalt ära visata.

Aga kõik oleneb ka geneetiku vastustest.

Mya kallistused, pea vastu!

Kerta

Tere saatusekaaslased

Ka mina olen siin tagasi. Kahjuks, sest ka minu IVF rasedus peetus 5. nädalal, oktoobrikuu lõpus. Nüüd käisime mehega geneetiku juures ja ootame oma saatust, kas leitakse midagi või mitte. Üldiselt kui midagi leitakse siis on väike võimalus üldse rasestuda nagu ma aru sain. Kas keegi teab midagi paremini sellest, kui kummagil peaks geneetiliselt midagi leidma?

Miks elu nii ebaaus on? Vahest on tunne, et tahaks unenäost ärgata! Aga tegelikult see polegi unenägu.

Saaks vähemalt teada, miks ei rasestu. Ja see oli minul 2 peetumine. Järelikult on kehas midagi valesti aga mis asi?

Külmas on meil veel 3 embrüot. Me ei tea, kas kasutada neid või minna uue arsti juurde ja alustada otsast peale. Kahjuks ei ole praegusel arstil avatud suhtlemine ka, mida me praegu vajame. Samas on kahju kolm embrüot lihtsalt ära visata.

Aga kõik oleneb ka geneetiku vastustest.

Mya kallistused, pea vastu!

Kerta

Mul on ka sama mõte, kuidas sinna geneetiku juurde saab? Ausalt öeldes tahaks enne ära käia kui hakata uuesti proovima, kas või tasulises siis, mul on veel 2 embrüot külmas. Kas arst saadab ise sinna või kuhu peaks pöörduma? Kardan, et pärast esimest peetumist äkki veel ei taheta saata. Kuna mul ega mehel diagnoosi pole, et miks ei rasestu, siis ainus, mida ma suudan välja mõelda ongi see, et omavahel ei sobi 🙁 Sest munarakke saadi punktsioonil 21 ja neist ainult 3 arenes, tundub, et viga võib seal olla. Ja see on ka suurim hirm, sest siis polegi mitte midagi teha…

Me hakkasime arstidele helistama ja nad ütesid, et katkemine pole normaalne ja juba teist korda. Soovitati geneetiku juurde minna. Me helistasime Tartu ja saime aja. Saab kas naitearsti saatelehega 5.- läheb siis visiiditasu või maksad ise, seda ma ei tea kui palju, 300,- oli vist või rohkem. Palun uurige milles asi ärge andke alla. Mitte rasestumisel on alati põhjus. või katkemisel

Please wait...
Postitas:
Kägu

Meid saatis arst geneetiku juurde. Pani aja ka. Ütles muidu väga pikad järjekorrad. Annn

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 14 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mya26, nii kahju kuulda. Kahjuks see ongi nii, et peetumisele ei pruugi mitte miski viidata.

Ma ise ei ole IVFikas, aga loodan, et lubate sõna võtta. Olen ise pidanud peetumist üle elama 9 korda viimase 6 aasta jooksul, need peetumised on olnud siis vahemikus 4+6 – 12+1. Natuke lootusetuks võib teha tõsiasi, et meid mehega on uuritud igast otsast, aga kummalgi ei leitud mitte ainsatki põhjust, miks need peetumised juhtusid. Vanust mul 35 ja mehel 34, aga mul on hormoonid korras, munarakke ka piisavalt, mehe sperma on väga hea, rasestun normaalselt 2-3kuuga ja geneetik ei leidnud meil kummalgi mitte mingeid kõrvalekaldeid (arst saatis uuringutele pärast neljandat peetumist). Kahe suurema (11+5 ja 12+1) peetunud loote puhul lasin teha ka Shoisi kaudu geeniuuringu – loodetel ei tuvastatud mingeid geneetilisi kõrvalekaldeid.

Aga lootuskiir: olen nüüd lõpuks kümnendat korda rase (31+2n) rasedus on kulgenud tavapäraselt, beebi kasvab nagu peab, uuringud on siiani olnud korras, riskid madalad. Loodetavasti lõpuni ja edukalt. Aga vahel võtab kõik see nii nõutuks, et ise ka ei usu, et suudad jälle kord selle üle elada, aga iga kord on uus lootuskiir….

Ma südamest loodan, et peagi on kohal ka teie kaua oodatud triibud ja mitte ainult, ka need kaua oodatud beebid. Olge tublid, mina käin teile ikka kaasa elamas ja pöidlaid hoidmas.

Please wait...
Postitas:
biancaA

Minul 8s päev siirdamisest(5päevase blasto), tegin testi, 10. Negatiivne.
Tegelikult võiks juba näidata..
Mõtlen,kas jätan juba ravimid kõik ära..või ootan natuke.Ei tundu üldse mõistlik neid edasi süüa(vastikud kõrvalmõjud).

Please wait...
Postitas:
Kägu

Jah mul olnud ka nii 1 katkemine 9s nädal ja peetumine, geneetiku juures käidud-midagi ei avastatud
Olen 3ndat korda rase
Lihtsalt tulebki proovida-proovida
Kui mehel korras siis arvan siiski asi naise munarakkudes
Kuidas leida see kuldne muna
35+ on nt terveid munarakke vaid 40%
See et nad viljastuvad ja edasi arenevad, ei tähenda veel midagi
Areng peatub enne 12 nädalat suvalisel ajal…
Põhjust ei leita muus, siis lihtsalt peabki ootama seda “õiget muna”
Mul peal verd vedeldavad systid, limaskesta tabletid,progesteroon!
Kõik võimalik tehtud, kui 3s kord ka ei õnnestu – peab asi olema munaraku kvaliteedis ( Amh mul ka madal muidugi, olen alles 33)
Mul arst ytles – see geneetiline :O

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Mya26

Nokah, ilmselt minul saab see “kuldmuna” ootamise aeg vanuse tõttu otsa enne. Samas proovimist sai alustatud juba 35-selt,pole nagu nii űlivana, kuna kõik hormoonid ja analüüsid samuti korras, pole raviga millekegi kaasagi aidata…

Please wait...
Postitas:
Kägu

kas see on normaalne, et mulle tundub, et ma jooksen verest tühjaks, ikka selline klimpis ja hele veri ja seda juba 3ndat päeva. Või see on normaalne peale neid kõiki ravimeid mida organism pidi taluma?

Jah, mul ka peale IVF nii.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 20 korda. Täpsemalt
Postitas:
Käbikuningas

35+ on nt terveid munarakke vaid 40%

See et nad viljastuvad ja edasi arenevad, ei tähenda veel midagi

Vaidlen veidi vastu. Viimasel arstivisiidil just oli juttu ivf teinud viljatusarstiga peetumise teemal ja tema väitel on see, et üldse rasestumine (muidugi ka eelnev rakkude saamine ja viljastumine) on väga hea märk ja annab palju rohkem lootust, et mõnel järgmisel korral lõpuni kannad. Keha on siiski võimine rasestuma.
Muidugi on peetumine vaimselt palju kordi raskem taluda, kui neg. VT. Eriti just see, et pole mingeid märke, et see toimunud või toimumas on. Ohhh…pea vastu Mya26:(

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mulle tundub, et see on siiski lootusrikkam variant, kui rasedus tekib kui et üldse ei teki. et kui hakkas arenema ja pesastus ka, siis vast ikkagi oli ok materjal? Tavapäraselt ebakvaliteetsed embrüod ju üldse ei pesastugi. Äkki vitamiine, raskmetalle jms uurida veel?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 20 korda. Täpsemalt
Postitas:
Mya26

Mulle tundub, et see on siiski lootusrikkam variant, kui rasedus tekib kui et üldse ei teki. et kui hakkas arenema ja pesastus ka, siis vast ikkagi oli ok materjal? Tavapäraselt ebakvaliteetsed embrüod ju üldse ei pesastugi. Äkki vitamiine, raskmetalle jms uurida veel?

Mul on hgb pidevalt normist madalam, ma ei tea kui saatuslikuks see võib saada kui hgb raseduse alguses 115 on, see nii madal ka pole. Foolhape tehti kevadel ja see oli normis, aga pigem normi alampiiril, neid vitamiine kõike olen juurde võtnud see pool aastat, aga võibolla pole imendunud nii hästi. Ma ise põen ka natuke seetõttu, et olin stressis üsna ja ärevusega kimpus, aga no ma arvan, et sel juhul toimuks ju lihtsalt katkemine, peetumine viitaks ikkagi nagu mingile loote arengu- või kromosoomiveale ja see on juba halb kui minu 3 külmas olevat embrüot, mis kõige kvaliteetsemad olid, osutuvad ka nii vigaseks, et pole eluvõimelised, siis on ikka tõesti lootusetu tunne. Tundub, et emaka limaskestaga probleeme siis pole, et kohe esimese IVF katsega kinnitus ja arenema hakkas. Aga ma kardan, et ma pole nii tugev inimene, et korduvaid peetumisi üle elama hakkan, minu psüühika sellele vastu ei pea, ilmselt lõpetan siis ikka ära. Need 2 ehk tasub proovida veel, mis praegu külmas on, neid ära ei hakka viskama.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mulle tundub, et see on siiski lootusrikkam variant, kui rasedus tekib kui et üldse ei teki. et kui hakkas arenema ja pesastus ka, siis vast ikkagi oli ok materjal? Tavapäraselt ebakvaliteetsed embrüod ju üldse ei pesastugi. Äkki vitamiine, raskmetalle jms uurida veel?

Mul on hgb pidevalt normist madalam, ma ei tea kui saatuslikuks see võib saada kui hgb raseduse alguses 115 on, see nii madal ka pole. Foolhape tehti kevadel ja see oli normis, aga pigem normi alampiiril, neid vitamiine kõike olen juurde võtnud see pool aastat, aga võibolla pole imendunud nii hästi. Ma ise põen ka natuke seetõttu, et olin stressis üsna ja ärevusega kimpus, aga no ma arvan, et sel juhul toimuks ju lihtsalt katkemine, peetumine viitaks ikkagi nagu mingile loote arengu- või kromosoomiveale ja see on juba halb kui minu 3 külmas olevat embrüot, mis kõige kvaliteetsemad olid, osutuvad ka nii vigaseks, et pole eluvõimelised, siis on ikka tõesti lootusetu tunne. Tundub, et emaka limaskestaga probleeme siis pole, et kohe esimese IVF katsega kinnitus ja arenema hakkas. Aga ma kardan, et ma pole nii tugev inimene, et korduvaid peetumisi üle elama hakkan, minu psüühika sellele vastu ei pea, ilmselt lõpetan siis ikka ära. Need 2 ehk tasub proovida veel, mis praegu külmas on, neid ära ei hakka viskama.

Mya26, küll läheb kergemaks. Eks hetkel ongi valus kukkumine ja tundub, et ei taluks rohkem. Me,IVF naised, ikka tugevad ja vaprad. peame vastu! Ole tubli ja hoia end.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mina vist küll eelistaksin praegusele olukorrale seda et rasedus tekib ja katkeb. Annaks natukenegi lootust. Praegu ei ela embrüod isegi siiramiseni. Ja mul pole elus ühtegi positiivset rasedustesti olnud.
Aga vähemalt on emotsionaalselt lihtsam doonorrakule üle minna kui pole lootust kunagi olnudki.

Celly

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 24 korda. Täpsemalt
Postitas:
Käbikuningas

<blockquote Ma ise põen ka natuke seetõttu, et olin stressis üsna ja ärevusega kimpus.

Ära selles küll ennast süüdista. Stress ja ärevus IVF ajal, see on ju täiesti tavaline, kui paljud meist ikka külma kõhuga kogu sellest jadast suudavad läbi tulla. Uskumatu stressi ja õnnetuste ajal on naised rasedust kandnud… Üldse peetumise korral mina ennast kohe üldse ei süüdistaks, see on nö looduse otsus, et loode polnud mingi kõrvalekalde tõttu elule määratud. Minu kergelt rasestuvatel sõbrannadel on pea kõigil môni peetumine/ katkemine kontol, mida nad viljakuse tõttu eriti läbi ei elanud. Juba järgmise korraga kandsid raseduse lõpuni. Meil siin on teine teema ja ikka väga valus, kui aastaid imet oodates lõpuks läbi kuid kestva ravi ja protseduuride õnnestub ja siis see jälle ära võetakse.
Ma saan täiesti aru Mya, et praegu tundub sein ees olema, kuid on tõenäoline, et tegu ühekordse halva õnnega, mingit põhjapanevat diagnoosi kõikidele rakkudele ei selle ühe korra põhjal panna ei ole mõtet.

Please wait...
Postitas:
Jasmiin78

Tere saatusekaaslased

Ka mina olen siin tagasi. Kahjuks, sest ka minu IVF rasedus peetus 5. nädalal, oktoobrikuu lõpus. Nüüd käisime mehega geneetiku juures ja ootame oma saatust, kas leitakse midagi või mitte. Üldiselt kui midagi leitakse siis on väike võimalus üldse rasestuda nagu ma aru sain. Kas keegi teab midagi paremini sellest, kui kummagil peaks geneetiliselt midagi leidma?

Miks elu nii ebaaus on? Vahest on tunne, et tahaks unenäost ärgata! Aga tegelikult see polegi unenägu.

Saaks vähemalt teada, miks ei rasestu. Ja see oli minul 2 peetumine. Järelikult on kehas midagi valesti aga mis asi?

Külmas on meil veel 3 embrüot. Me ei tea, kas kasutada neid või minna uue arsti juurde ja alustada otsast peale. Kahjuks ei ole praegusel arstil avatud suhtlemine ka, mida me praegu vajame. Samas on kahju kolm embrüot lihtsalt ära visata.

Aga kõik oleneb ka geneetiku vastustest.

Mya kallistused, pea vastu!

Kerta

Suured kallid Sulle Kerta! Nii kurb neid uudiseid lugeda! Loodan, et saate selgust, milles asi ja varsti saate oma kaua oodatud beebi!!!

Please wait...
Postitas:
jersey

Veebruari ootel

Minul ka varasemalt 5 varajast katkemist ja 1 peetumine (nende vahepeal ka lapsed sündinud).
Oleme ka mehega käinud geneetikul ja meie poolt kõik korras.

Ka IVF puhul ei muretsegi, et ei õnnestuks, vaid pigem seda, et ei jää püsima. Vaimselt ja füüsiliselt oli peetumine kõige raskem, kuna teada sain alles paar päeva enne kuklavoldi uuringut (11.n.) ja pool elu oli juba selle lapsega valmis mõeldud.

Please wait...
Postitas:
margaret85

Need katkemised ja peetumised annavad niii suure trauma, et ise mõtlen – pigem ärgu isegi kinnitugu kui edasi ei arene!
Tekib lootus, unistused – ja siis see võetakse!
Viimane tabletiabort oli nii hull, mõtlesin et ronin Fertilitases küüntega lakke ;D

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mina vist küll eelistaksin praegusele olukorrale seda et rasedus tekib ja katkeb. Annaks natukenegi lootust. Praegu ei ela embrüod isegi siiramiseni. Ja mul pole elus ühtegi positiivset rasedustesti olnud.

Aga vähemalt on emotsionaalselt lihtsam doonorrakule üle minna kui pole lootust kunagi olnudki.

Celly

Celly, kas hakkate ka doonorraku asja ajama? Ma ise lähen vestlusele jaanuari alguses. Nii tore oleks kellegagi kogemusi vahetada, kes sama teed käib. Igatahes edu!

Teistele kellel positiivsed uudised -palju õnne ja kes ootavad positiivseid, siis ikka triibukesi teile. Me oleme triibukesi väärt!

Ann

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 14 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ann, võite eraldi doonorraku teema teha. Siin on neid kasutajaid ja planeerijaid juba õige mitu silma hakanud. Mina nendehulgas 🙂

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Jooksja

Mul on nii kahju kõigist, kel suurtele pingutustele vaatamata pole õnnestunud rasedaks jääda.

Liitun ise ka nendega, esimene IVF päädis hoogsalt alanud päevadega. Külmas ka midagi pole, kõik uuel aastal otsast peale.

Please wait...
Postitas:
biancaA

Minul oli ka peale punktsiooni hüperi oht(saadi 40folliikulit). Kôht làks punni küll, aga kilosid juurde ei tulnud. Mul olid peal dexamethason ja verevedeldajad. Ei làinud end nàitama ja 10pàeva pàrast làks köht eest.

Nüüd siis siirdamisest möödas 9páeva, tegin testi, aga see oli praak 😀 uskumatu! Lihtsalt ei hakanud isegi kontrolljoont nàitama. Samas 2páeva tagasi oli negatiivne ja tàna kôht valutab, nagu pàevad kohe hakkaksid. Ju vist hakkavad..

Külmas pole midagi. Seega edasi üritame ise. Làhiajal enam ivf ette ei vôta.

Please wait...
Postitas:
Mya26

Need katkemised ja peetumised annavad niii suure trauma, et ise mõtlen – pigem ärgu isegi kinnitugu kui edasi ei arene!

Tekib lootus, unistused – ja siis see võetakse!

Viimane tabletiabort oli nii hull, mõtlesin et ronin Fertilitases küüntega lakke ;D

Jah, kui kohe ära katkeb, siis ei teki nagu neid lootusi ja unistusi. Mul oli samuti juba mõeldud, kuidas elu olema hakkab ja millal dekreeti saab minna ja kuidas ma lapsega toimetama hakkan ja siis…..kõik kadunud.
Aga õnneks see tabletiabort mul füüsiliselt nii hull polnud. Tegelikult ma arvasin, et on hullem. Verd tuli ka isegi üsna vähe, aga emaka sai õnneks ikkagi puhtaks. Mul tekkis nagu mingi väljutusreaktsioon vist, tekkis järsku kõhulahtisus ja kui wc läksin, siis tundsingi, et tuli suurem klomp välja ja pärast seda oligi tühi ja sai koju. Sinnani arvasin, et mul veritseb nagu nii vähe, et kindlasti mul ei mõjugi need tabletid ja ei lastagi koju või tuleb minna veel kirurgilisele eemaldamisele.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mina vist küll eelistaksin praegusele olukorrale seda et rasedus tekib ja katkeb. Annaks natukenegi lootust. Praegu ei ela embrüod isegi siiramiseni. Ja mul pole elus ühtegi positiivset rasedustesti olnud.

Aga vähemalt on emotsionaalselt lihtsam doonorrakule üle minna kui pole lootust kunagi olnudki.

Celly

Celly, kas hakkate ka doonorraku asja ajama? Ma ise lähen vestlusele jaanuari alguses. Nii tore oleks kellegagi kogemusi vahetada, kes sama teed käib. Igatahes edu!

Teistele kellel positiivsed uudised -palju õnne ja kes ootavad positiivseid, siis ikka triibukesi teile. Me oleme triibukesi väärt!

Ann

Enne vahetan kliinikut ja lasen seal eel ennast põhjalikumalt uurida. Arvan et proovin järgmise aasta mõnes teises kliinikus ja siis.
Aga Eestis ma doonorit kindlasti ei kasuta. Sõbrannade seas on liiga palju doonoreid ja ma ei tahaks elada nii et terve elu alatadlikult lapse näost tuttavate näojooni otsin. Parem siis juba välismaal nii et kindlasti on võõras rakk või mõni noor sugulane ära rääkida nii et algusest peale tean kelle rakk.
Olen kahe arstiga rääkinud et millal oleks õige aeg doonorrakust mõtlema hakata ja nemad ültevad et peaksn veel nii 5-10(!!!) aastat proovima sest ma olen noor (olen 32). See et mul on 40aastase munarakureserv ja embrüod lihtsalt ei jää ellu arste ei paista morjendavat. Ma tõesti ei kujuta ette et peaksin veel nii palju täisringe läbi tegema – mul saab ühest täisringist ainult üheks siirdamiseks. Ei vaimselt ega füüsiliselt ma päris kindlasti ei suuda 5 aastat järjest ivf-e teha.

Celly

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 24 korda. Täpsemalt
Postitas:
margaret85

Riias pidi olema hea doonori baas, ei peagi kaugele minema..
Aga jah uskumatu, et meil 30ndate alguses juba 40 aastase munaraku reserv
Mul päevad hakkasidki 30selt lühenema ja verd tuleb ka ainult 2 päeva
Arst ütles ei sõltu minu elustiilist, vaid lihtsalt nii on.
Hetkel jätkuvalt määrib pruunilt ja hoian hinge kinni, et jõulude ajal 3s katkemine ei tuleks !

Aga eitea jah kuidas mul see teine katkemine nii hull oli..
Keha ei saanud aru, et rasedus edasi ei arene ja oli vaja kunstlikult katkestada
Tabletid hakkasid tekitama emaka kokkutõmbeid ja korralikud tuhud olid

Please wait...
Postitas:
MarVar

Minu imede aeg sai ka siis otsa. Eile UH-s südametegevus puudus (praeguseks oleks olnud nädalaid 9). Sain tableti sisse, home haiglasse. Häid pühi….

Oiii saadan miljon kalli Sulle ♥️
Miski ei lohuta ja ainuke mis oskan öelda see polnud Sinu tibu, küll ta tuleb! Mind ennast lohutab see.

Please wait...
Postitas:
biancaA

Minul hakkasid tàna pàevad, siirdamisest 11pàeva. Kurb! Seega esimene ivf ebaônnestus. Tegelikult on see lausa kohutav 😣

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ann, võite eraldi doonorraku teema teha. Siin on neid kasutajaid ja planeerijaid juba õige mitu silma hakanud. Mina nendehulgas 🙂

Ei osanud uut teemat teha 😒😒😜Muidu oleks teinud küll. 😊

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 14 korda. Täpsemalt
Näitan 30 postitust - vahemik 391 kuni 420 (kokku 432 )


Esileht Rasestumine ja lapse ootamine IVF november-detsember