Bi-Bi, tore kuulda, et sul hästi! Mida sa hetkel süstima pead kui tohib küsida? Ma pean süstima nii Clexane kui Prolutexi.
Anne
Vabandust, et trügin teemasse, endal hetkel katset pooleli pole, aga vahetasime kliinikut ja tegutseme dr Mironova juures LTKHs, praegu sissejuhatav osa. Kas siin leidub tema patsiente? Kuidas temaga rahul olete? Mul on senistest visiitidest kuidagi kummaline tunne jäänud.
V.
Bi-Bi, tore kuulda, et sul hästi! Mida sa hetkel süstima pead kui tohib küsida? Ma pean süstima nii Clexane kui Prolutexi.
Anne
No hetkel on stabiilne jah. Ravimitest on 3x 2mg Estrofem, 3x200mg Gepretix ja 1xProlutex süst päevas.
Vabandust, et trügin teemasse, endal hetkel katset pooleli pole, aga vahetasime kliinikut ja tegutseme dr Mironova juures LTKHs, praegu sissejuhatav osa. Kas siin leidub tema patsiente? Kuidas temaga rahul olete? Mul on senistest visiitidest kuidagi kummaline tunne jäänud.
V.
Mina olin tema patsient eelmine suvi, ei jäänud head muljet. Muidu tore inimene, aga iga kord rääkis erinevat juttu ja vahetas ravimeid/skeeme ja üldse tundus, et ei saanud aru, et kes tal hetkel vastuvõtul on. Seega ei alustanud ravi seal vaid läksin ITK-sse tagasi.
Anne
Hei, mul oli ka 5 päevase blasto siirdamine 12.10 aga mul VT 22.10. Kodust testi ei julgegi teha, sest pole veel kunagi postiivset testi näinud ja niikunii negat. Kas oled koduseid teste ka teinud juba?
Hei Leemur! Kuidas läks?
Minu katse on selleks korraks ebaõnnestunud.
Minul peale punktsiooni esimesed päevad algasid 11 päeva peale punktsiooni ning kestavad juba 8 päeva. Hetkel vaid vähene määrimine, aga kas see on normaalne? Kuidas teistel olnud? Siirdamist ei tehtud, plaanis järgmisel kuul.
Vabandust, et trügin teemasse, endal hetkel katset pooleli pole, aga vahetasime kliinikut ja tegutseme dr Mironova juures LTKHs, praegu sissejuhatav osa. Kas siin leidub tema patsiente? Kuidas temaga rahul olete? Mul on senistest visiitidest kuidagi kummaline tunne jäänud.
V.
Mina olin tema patsient eelmine suvi, ei jäänud head muljet. Muidu tore inimene, aga kord rääkis erinevat juttu ja vahetas ravimeid/skeeme ja üldse tundus, et ei saanud aru, et kes tal hetkel vastuvõtul on. Seega ei alustanud ravi seal vaid läksin ITK-sse tagasi.
Anne
Aitäh! Me läheme ka tagasi oma vana arsti juurde. Ma usun, et dr Mironova tahab head, aga mul ei teki temaga usalduse tunnet.
V.
Täna veretest ja tulemus 0. Nii tühi tunne. Teine katse luhtus.
kiks
Oi, Kiks, tunnen kaasa! Kas pead väikse pausi ja siis uuele ringile või on sul ka midagi külmas?
Anne
Täna veretest ja tulemus 0. Nii tühi tunne. Teine katse luhtus.
kiks
Väga kurb☹️ Pikad paid ja loodan, et järgmine kord õnnestub. Ära kaota lootust!
Mul hoopis teist laadi küsimus neile, kes ehk teist/kolmandat/neljandat püüavad ja esimene ka IVF beebi. Kui kiirelt pärast esimest IVF beebit ja sünnitust uuele ringile olete läinud?
Oi, Kiks, tunnen kaasa! Kas pead väikse pausi ja siis uuele ringile või on sul ka midagi külmas?
Anne
Külmas ei oota midagi kahjuks.
Ei teagi kuidas edasi, kas minna kohe uuele ringile? Või lasta kehal puhata?
kiks
Vabandust, et trügin teemasse, endal hetkel katset pooleli pole, aga vahetasime kliinikut ja tegutseme dr Mironova juures LTKHs, praegu sissejuhatav osa. Kas siin leidub tema patsiente? Kuidas temaga rahul olete? Mul on senistest visiitidest kuidagi kummaline tunne jäänud.
V.
Mina olin tema patsient juuni-september. Tõenäosus oli väga olematu, aga esimese katsega õnnestus. Hetkel 13 nd jookseb. Ta kidakeelne pisut, samas hästi sõbralik ja tore.. midagi teadmata ei jäänud kui küsida..
Külmas ei oota midagi kahjuks.
Ei teagi kuidas edasi, kas minna kohe uuele ringile? Või lasta kehal puhata?
kiks
[/quote]
Kuidas sulle endale tundub? Järjekord vist paar kuud nagunii? Saad niikaua rahulikult võtta ja muudele asjadele keskenduda 🙂
Anne
Mul hoopis teist laadi küsimus neile, kes ehk teist/kolmandat/neljandat püüavad ja esimene ka IVF beebi. Kui kiirelt pärast esimest IVF beebit ja sünnitust uuele ringile olete läinud?
3a pärast 🙂 Enne polnud valmis üldse. Ja ega kui ei õnnestu, siis jääbki nii, tegelen pojaga. Aitab küll, 7 ivf ja nüüd 8-as.
Tere,
Olen siin uus ja mõtlesin veidi enda ivf kogemusest kirjutada, tuge leida ning ise teistele toeks olla, sest see on ikka pööraselt raske teekond ja emotsioonide virrvarr. Olen peale siirdamist endale alati lubanud, et ei tule siia lugema ja end veelgi enam pabinasse ajama, aga iga kord leian end lõpuks siit foorumist tuge otsimast. Olen alla 30 a vana ja mul on olnud 3 ebaõnnestunud ivfi, esimese ja teise korra vahele jäi kaks aastat. Teisel korral oli varajases staadiumis katkemine, see lõi tükiks ajaks nö jalad alt ja masendus oli suur, jätsime mõned kuud vahele ja proovisime uuesti. Mõned nädalad tagasi oli 3s ebaõnnestunud katse…seekord olid analüüsid kõik heade näitajatega ja sellepärast soovitas arst kohe uuesti proovida. Nüüd valmistume uueks külmaringiks, südames on ootused ja lootused ikka kõrgel, kuid mõistus on valmis jälle pettuma…
<p style=”text-align: left;”>Kas olete muutnud ka oma toitumist? Püüan sel korral alustada juba nüüd ravi alguses tervisliku menüü järgimist, mis tähendab minu jaoks siis eelkõige magusa söömise piiramist ja kindlatel kellaaegadel tervisliku toidu söömist, nt hommikuti puder, muna, lisan menüüsse rohkelt värskeid puu- ja juurvilju, snäkkidena rosinad, pähklid jne. Mõistan, et suuremas pildis see vist suurt ei mõjuta, sest ega ma muidu ka ju ebatervislik toituja pole, aga selleks hetkeks on juba tunne, et pean endast kõik andma ja vähemalt katsetama.</p>
Annan endast ka vahepeal märku. Minul siis östriadooli tase ei olnud arsti jaoks piisav ja pidin tegema uue vereproovi nädala pärast. Ka see polnud piisav ja tehti igaks juhuks ultraheli. Selgus ikkagi, et olen süstimisega valmis ja täna juba kolmas päev süstitud. Gonal f 225 ja luveris 75….täna hakkasid kerged munasarja torked ja selg kipub väsima. Enesetunne ok. Kolmapäeval ultraheli ehk siis näha mis seal toimub.
Mul hoopis teist laadi küsimus neile, kes ehk teist/kolmandat/neljandat püüavad ja esimene ka IVF beebi. Kui kiirelt pärast esimest IVF beebit ja sünnitust uuele ringile olete läinud?
Meil esimene laps 3a ja praegu hakkasime uuesti proovima. Oleks varem juba proovinud, aga otsustasin kaua imetada (üle 2a) ja siis ei tohi ravimeid võtta 🙂
Laps sai just aastaseks, ja hakkasime see kuu proovima siis uuesti FETiga!
Ega enne 9 kuud saagi!
Laps sai just aastaseks, ja hakkasime see kuu proovima siis uuesti FETiga!
Ega enne 9 kuud saagi!
Saab ikka varem ka kui ei imeta ja menses taastunud.
Kuna siin palju vastuseid teise jj ivf laste kohta, siis uurin, et kuidas see täpsemalt käib? Näiteks kui embrüod on külmas, siis võtan mingi hetk kliinikuga lihtsalt ühendust ja palun järjekorda lisada? Kas on mingi miinimum aeg ka (nt aasta) või oluline, et enam ei imeta?
Mulle NovaVitas öeldi, et ei saa ????
Tegelikult paljud kohad tahavad, et aasta oleks möödas sünnitusest, enam ei imetata ja tsükkel on enam-vähem taastunud (st mitu kuud peaaegu sama pikkusega tsüklid ja kindlaks tehtud OV-d, kui on FET-siirdamine).
Kui kõik punktid täidetud, siis kirjutad/helistad arstile ja panete aja kirja. Kui mul külmaring oli siis teste mingisuguseid ei tehtud, vaadati UHga seisu ja selle järgi pandi kuupäevad paika. 🙂
22.oli siirdamine ja täna tegin esimese testi. Negatiivne oli ????????????????????ma tean et vara sai.
Tere, kallid naised!
Olen siin aastast 2012 olnud sage külaline tervelt 5 aastat kuniks 2017 sündiski laps. Nüüd tulin taas siia, mis on mu jaoks uskumatu, samas nostalgiline. Lugesin teid ja tuli soov kirjutada teile lohutuseks ja toetuseks.
Minu lugu on üpris keeruline. Last üritasime saada tervelt 10 aastat, neist 5 aasta jooksul toimusid IVF-id, 1 aasta enne rasestumist olime juba lapsendamise järjekorras. Kokku sai tehtud:
4 täisringi ( tulemuseks oli ka 4 peetunud rasedust, keegi ikka ei suutnud leida põhjust miks me kaks tervet inimest ei rasestu ise ja miks rasedused peetuvad);
2 külmaringi 0 tulemusega;
ja veel üks külmaring, kui sündis laps.
Kauaoodatud rasedus polnud ka lihtne, sest algul leiti kaksikuid ja nädal hiljem… kolmikuid… tervis läks käest ära, kaotasin väga palju kaalus ja vaevu liikusin, siis leiti põhjus- kilpnäärme ületalituses (mida põhjustas 3-kordne hcg) ja siis peetusid kaksikud ja üks jäi tublisti kasvama. Edasi kõik läks juba väga hästi ja õnnelikult.
Väikese lapse kõrvalt isiklikult mina polnud teiseks lapseks kuidagi valmis. Kuid vanus muud kui tiksus ja mõte teisest lapsest mind rahule ei jätnud, seega otsustasin proovida õnne viimast korda. Kui kodus on väike laps, siis uue IVF ajal ei jõua sellele õieti mõeldagi, sest jooksed ja tegeled lapse ja kodu ja muuga. Seega ootaja aeg ei olnud seekord pikk, kõik käis suht kähku.
Juba enne veretesti sain aru, et olen rase, sest ka see kord läks kehanahk imesiledaks. Nii oli ka eduka raseduse puhul. Tegin 11 päeval testi, mis andis üliüliõrna triibu, nö vihje triibule, kuid kuna minu puhul uriinikad näitavad maru hilja, õige triip on vaid kui hcg on 1000, seega lugesin seda vihjekest ikka õigeks. Ning olin nagu alati raseduse ajal (1 trim) kuum nagu ahi. Kuigi kõik need tunnused olid mu jaoks mitte määravad, sest teadsin, et neile toetuda ei saa. Täna sain positiivse Hcg. Kui tavaliselt sellega naine rõõmustab ja lõõdvestub, minu puhul aga alles nüüd algab pikk ootus ja päev korraga elamine. Kuna keegi ei tea miks rasedused peetusid ja mis aitas ühel siiski püsima jääda. Mul eelmine kord oli prednisolon, mis lülitas autoimmuunsed võimalikud rünnakud ära. Kuid seoses tänapäeval toimuvaga otsustasime minu immuniteediga mitte mängida ja neid tablette ma ei võtnud. Nüüd jäävad vaid säilitavad tilgutid ja loota edule. Esimene verstapost 6 nädalat ja süda, siis 8 nädalat, siis 12 ja siis võib natuke välja hingata.
Mida ma selle pika pika jutuga tegelikult öelda tahtsin? Seda, et kuulake ennast ja minge oma unistuse poole! Kui kõndida ei jaksa enam, vähemalt lamage selles suunas 🙂 10 aastaga on mu mõtetest ja hingest nii palju läbi käinud, lootused, kaotused ja loobumised. Peale viimast peetunud rasedust (nägin esimest korda südametööd) ei tahtnud ma enam midagi IVF-dest ja rasestumisest kuulda, sest ei tahtnud enam kaotada. Siis läksimegi lapsendamise teed, mille puhul andsin endale 2 aastat, ehk teadsin, et ca 2 aasta jooksul saangi emaks, mis on juba parem kui teadmatus ja lastetus. Ja teate mis? Me saimegi lausa ühe aastaga selle oodatud kõne… kui meile pakuti last. Paraku olin ma siis 8 nädalat rase kolmikutega ja tugevas toksikoosis, loobusime. Ja siiani hirmuga mõtlen sellele, kui ma poleks end kokku võtnud ja uuesti viimast korda proovinud. Siis meil poleks TEDA, kes on nüüd meie jaoks kõik. Kui südames ei suuda sa vastu võtta elu lapseta, siis proovi ja proovi veel. Aga anna omale aega, anna kehale aega taastumiseks! Ka isegi aasta aega. Oma võiduka IVF aastal hakkasin ma elama elu nautides, ma üritasin lihtsalt tunda mõnu pisiasjadest, rohkem öelda kõigele Jah! Mis on mu arust oluline- ma hakkasin tegelema kiirkõnniga ja lõpuks jooksuga. Jooksin ka mõned päevad enne siirdamist ja tegin peale punktsiooni järgmisel päeval pikka kõndimise distantsi, kui mäletan õigesti, oli 8km. See paneb vere käima ja toob hapniku ja toitained vaagnasse. Muidu olin kontoritöötaja ja töö tõttu liikusin vähe.
Mida veel. Olles raseduse üle elanud, olen endale selgeks teinud, et oodata mingeid tunnuseid enne testi on sama hea kui ennustada mis ilm on sel päeval kahe aasta pärast. Hcg on veel niivõrd väike, et ei saagi tunnuseid olla. Ja kui oled esmasrase, siis ei pruugi midagi märgata ega seostada rasedusega või mõtled iga asja peale, et on rasedus. Nt mul polnud ka kolmikrasedusega mingeid tunnuseid ala rind valutab, käid pissil, kõht kinni, kuskil miski, ei! Selleks on liiiiiga vara. Seega see kord ma olin juba nii rahulik, teadsin, et keha ei anna veel märku ja kui miskit on, see võib vabalt olla ka progesterooni ravimist, kogu lugu. Õiged tunnused algavad alates 6-7 nädalast, siis võib alles süda paha olla (kolmikutega hakkas kohe 5 nädalal). Aga on rasedusi, kui ei tunnegi mingeid vaevusi, vaid kõht kasvab. Nt mul rind kasvas lühiajaliselt valudeta 12 nädala paiku ja selliseks jäi sünnituseni. Seega palun, ärge piinake ennast tunnuste otsinguga. Ka iiveldusega võib olla nii, et iiveldab iga päev, ja siis paar päeva on hea olla, seal ajal muidugi kohe stress 🙂 Mõnel iiveldab hommikuti, minul nt oli rohkem õhtuti.
Muide see kord TÜ Kliinikus tekkis mul veidi konveieri tunne. Naisi oli nii palju, arstil protseduurid järjest, visiidid, punktsioonid, siirdamine vahepeal, siis telefonikõned. Kuidagi varem tundus rahulikum, olen kõik ivf’id TÜKis teinud. Kas kellelgi ka selline mulje jäänud?
Lõpetuseks soovin ma kõigil kogeda õnne saada emaks või leida õnne milleski muus.
Kunagi üks arst ütles meile: lõpude lõpuks KÕIK saavad lapsed! Ja teate, nii see juhtuski. Kõik-kõik minu sõbrad ja tuttavad, kes ka üritasid aastaid ja olid igasugused takistused ja lootusetused üle elanud, said oma lapsed!
Vau, aitäh viimasele! Me viis aastat proovinud. Kohe alguses oli katkemine. Siis 4.5a hiljem tuli rasedus ja peetumine I trim lõpus. Oleme võtnud rahulikult, kuna 2a olime püüdnud saime diagnoosiks seletamatu viljatuse. Ja ma 20ndate esimeses pooles niiet sai siis ise oodatud ja proovitud. Nüüd kopp ees ja läbime uusi uuringuid ja põhjalikumaid. Kontrastaine uuring lähipäevadel ees. Ja ma viimasel ajal nii väsinud ja läbi kõigest sellest, lootusetu tunne kohe vahepeal peal, kuna midagi nagu viga meil pole, aga last ka ei saa. See teadmine juba, et kuskil on keegi kes olnud sarnases situatsioonis, kel peale nii pikka aega õnnestus annab lootust.
Saadan kõik oma head mõtted ja soovid sinu poole teele, et tervet ja tublit beebit kätel saaksid hoida siis kui TA on.
Aitäh jagamast, Kmkm! Hoian pöialt, et rasedus kulgeks edukalt! Eriti rahustas mind see sümptomite otsimise osa, sest ma olen super ülemõtleja kui võimalus anda????
Ma olen sinuga veidi sarnases olukorras- samuti aastaid üritanud last saada ja tekkinud rasedused on järjest katkenud ja peetunud. Ja ka lapsendamise järjekorda saame kohe kui meile pere uuring ära kirjutatakse, ootame seda juba mitu kuud, segased ajad seal ametis.
Hetkel on mul käsil 4. täisring ja täna nägin esimest korda elus sellist kombot, kus rasedus on samaaegselt emaka sees ja süda lööb!!! Neid kahte eraldi olen varem ka näinud… Olin tulemusest täiesti šokeeritud, sest tänane hommik algas määrimisega ja olin juba kindel, et on jälle selleks korraks kõik. Aga vot siis ????
Nüüd peab paar nädalat jälle päev korraga elama kuni uue UHni ja palvetama, et määrimine endaga midagi kurba kaasa ei too… no küll võib see raseduse algus habras olla…
Bi-Bi, kas sul on jätkuvalt kõik stabiilne?
Kiks, sulle paid ja pea vastu!
Aitäh Kägu heade soovide eest!
Aitäh LuisaLotta!
Ja palju õnne südameke puhul! Tahaksin ma ka olla nii kaugel juba)) Olen ka üle- ja ettemõtleja. Aga nüüd raseduse puhul on mul nats kergem, kõik on kergem kui üks laps juba olemas. Muide, mul võiduka raseduse puhul määris ka! Määris kokku vist 3 korda iga ca 60 päeva tagant. Alguses 5+6 umbes määris. Lihtsalt üks lootemuna asetses veidi liiga allpool. Hiljem määrimisi analüüsides sain aru, et see oli sel ajal, mil mul umbes peaksidki päevad olema (mul pikk tsükkel). Seega määrimine ei ole alati kohe paha.
Kaua nad pereuuringut kirjutavad? Meie 2015 ostsime tasulise 100 euro eest. Kirjutati kiiresti.
Muide, tuli meelde veel üks rahustus 😀 Kui ootate VT või rasedus alguses ja tunnete kõhus nagu päevad kohe-kohe algavad, alaselg pakitseb, siis muretseda ei ole vaja, see pole menses, see on seoses rasedusega muutused emakas annavad sellist aistingut.
Hetkel on mul käsil 4. täisring ja täna nägin esimest korda elus sellist kombot, kus rasedus on samaaegselt emaka sees ja süda lööb!!! Neid kahte eraldi olen varem ka näinud… Olin tulemusest täiesti šokeeritud, sest tänane hommik algas määrimisega ja olin juba kindel, et on jälle selleks korraks kõik. Aga vot siis ????
LuisaLotta, mul on nii hea meel! Hoian Sulle pöialt edaspidiseks!
Celly
