Teema: IVFi edulood

Kopisin siia oma 2012.aastal kirjutatud kommentaari:

Alguses olid arstid väga optimistlikud- vanemad noored, terved (no enam vähem, ei midagi sellist, mis ise rasestumise täiesti välistaks, mul pcos ja mehel sperma kehva) jne, küll kohe õnnestub. Aga läks 4 IVF täisringi korda + külmaring. Suurt teisiti ei tehtud midagi, rohud olid enamasti samad, rohtude koguseid muudeti ikka vastavalt jooksvale vajadusele ja munarakkude arenemisele. Üks kord tehti \”pikk skeem\”, kui alguses süüakse paar nädalat pille, aga see ei andnud mingit tulemust ja esimese korra järel selgus, et viljastumise % oli kehv, edaspidi tehti pooltele munarakkudele ICSI (süstiti spermatosoid otse munaraku sisse, et kindlasti viljastuks) ja pooled jäeti niisama omavahele. Niiet ikka tehakse ebaõnnestunud katsetest mingid järeldused ja nt muudetakse rohtu, kui üks ei mõju eriti jne. Aega läks ca 2,5a, tegime neid üsna tihedalt.<br style=”box-sizing: border-box; color: #212529; font-family: ‘Helvetica Neue’, Helvetica, Arial, sans-serif;” />Ühestki korrast ei tekkinud isegi raseduse algust, veretestid olid <1. Seega ei osanud arvatagi, et 5. kord 200% õnnestub. Lapsed (p,t) tublid, ajalised, terved.<br style=”box-sizing: border-box; color: #212529; font-family: ‘Helvetica Neue’, Helvetica, Arial, sans-serif;” />Ainuke asi (ja kindlasti ei saa ma öelda, et sellepärast õnnestus) oli 5. korral see, et võtsin omaalgatuslikult südameaspiriini pärast punktsiooni kuni päris suure raseduseni. Minu puhul olid selleks põhjuseks kilpnäärme antikehad, kindlasti ei saa igaühele aspiriini soovitada, selleks peab mingi põhjus olema.<br style=”box-sizing: border-box; color: #212529; font-family: ‘Helvetica Neue’, Helvetica, Arial, sans-serif;” />Eks ta ole jah lihtsalt juhus, kuna just õnnestub. Oleksin ka valmis olnud jätkama, sest no mis muud alternatiivi ikka on, püss põõsasse visata ja jäädagi lasteta.

Nüüdseks on kaksikud 13aastased, lisaks neile on 2a hiljem sündinud loomulikul teel ja kiiresti saadud noorem poeg, ei jõudnud veel planeerima hakatagi ja spiraal sai 1,5 kuud varem alles välja võetud, kui oligi juba tulemas. Niiet meie puhul ravis IVF terveks viljatusest mõlemad vanemad, sest meie puhul oli viljatuse põhjus mõlemas 🙂 Peale seda sündis kolmas ka loomulikul teel peale keisrit, kiiresti ja probleemideta.

6 IVFi täisringi. Üks peetumine. Sünnitasin, kui olin 41.

Hei!

Meil on mehepoolne viljatus, seega lapse saamiseks tuli teha IVF (ICSI). Täisringi tegime selle aasta augustis. Minul oli stimuleerimiseks lühike skeem, valmis 11 munarakku, millest viljastus 6. Siirdati üks ja õnnekombel sellest tekkis ka rasedus. Tänaseks 14+4 nädalat rasedust, senimaani kõik hästi ja oleme väga tänulikud ning õnnelikud. Toimetasime Pelgulinna Viljatusravikeskuses.

Kevadel õnnestus imekombel ka loomulikult rasestuda, aga kahjuks see rasedus katkes 6/7 nädalal.

Minu kogemus katkemisega – kuna me olime vahetult enne seda tuvastanud arstil südametöö, siis see oli ikka täielik pauk ja tõmbas korraks vaiba jalge alt ära. Algas määrimine, algul väga õrnalt, lõpuks juba tugevamalt. Arstile sain kontrolliks nädal 6 päeva hiljem, kus kinnitati katkemine. Katkemise kinnitamisega samal päeval pidi minu elukaaslane nädalaks välismaale sõitma, seega olime tegelikult kõige karmima aja mõlemad üksinda, õnneks internetiteel olime teineteisele toeks. Esimesed neli päeva vist nutsin koguaeg ja täiesti suvalistel hetkedel, aga peale seda hakkas emotsionaalselt enesetunne paranema. Esimene kontroll kinnitamaks edukat puhastus tegi meele aga rõõmsaks, sest saime paika panna uue plaani IVF-ks.

Mehe osas näen seda, et temal tekkisid uue raseduse tekkides ka ikkagi mingisugused mured ja hirmud (kuigi eesti mees oma muredest ei räägi :D). Näiteks ei tahtnud ta mitte kellelegi (va vanemad) teatada enne I trim lõppu ja Oscar testi, et olla kindel, et kõige nn ohtlikum periood oleks möödas ja kõik on hästi. Mina seevastu tundsin end sel korral palju paremini ja kindlamalt, ei olnud ei muresid ega ka hirme. Eks ta minu paanikast  ja sellest kõigest sai paraja trauma. Tänaseks aga taastunud ja ootame rõõmsalt perelisa :).

Ma kirjutasin enne, et esimeseks lapseks oli vaja 6 IVF katset ja nüüd ups ja ka suvalisest korrast rase, sest minu loomulikul teel rasedaks jäämise võimalikkuse % on kindlasti alla 1 %. Naistearst ütles selle peale, et kui tee on juba lahti tehtud, siis tuleb neid üllatusi ikka ette 🙂