Tere,käimas on 36 nädala algus esimese tütre ning lapsega,siitkohalt on mul tekkinud paar küsimust teile,kuna mu enda ämmakas on puhkusel ja pole otseselt kelleltki nõu küsida äkki teate teie vastata.
Minu raseduse algus oli vägagi raske,täis stressi ja paljusid emotsioone.Raseduse jooksul esines ka õrn veritsemine üle pingutusest aga see oli arsti sõnul üle pingutamise korral tavaline,niisis laskume hetke sündmustesse mis mulle eriti muret teevad.
Reede vastu laupäeva nimelt 14 vastu 15 jaanuari ööl esinesid mul alates kella 12 öösel toonused tuimade pakitsevate valudega,alaseljas andis ka õrn valu end tunda,samal ööl kell 12 oli ka kõht lahti läinud,eeldasin et on ebatuhud ja kuna valu polnud nii suur et magada ei lasknud läksin magama tagasi.Eeldasin et tegu ebatuhudega.
15 vastu 16 jaanuari öösel nimelt täna öösel esines hulka rohkem toonuseid ja kordades valulikumad,valu oli kohati niivõrd tugev et ehmatas lausa ära,käisin ka sooja vee all ligunemas ja pikutasin voodis,aga just kõik need tegid valud veel intentsiivsemaks,otsutasin toas ringi hakata sammuma millega kaasnesid veel tugevamad valud mis panid kõhust kinni haarama ja mõtlema et OH KAS NÜÜD ONGI MINEK?Kuid umbes kella 4jaks öösel kõik enam vähem kadus aga valutud toonused jäid kimbutama ikkagi.Täna seda kirjutades on kell 13,51 päeval ning on pühapäev,valud on kadunud kuid seest keerab veidralt ning valutud toonused ikkagist kimbutavad.Kõigil nendel öö ja päeva tundidel on esinenud ka imelik pidev kakahäda,Kuid kõhu lahtisus on ka juba kadunud.Tõtreke on alates 31 nädalast peaseisus olnud,ja tundub et ka vaagnasse laskunud kuna kõht ees kadunud nagu viuhti.Laps liigutab ikka,aga kuidagi vähem ja õrnemalt.Kas tõesti peaksin olema valmis ja nüüd lapse tulekut ootama hakkama või ongi need ebatuhud millest kõik räägivad ?Kuna see on mu esimene rasedus siis olen üsna uhhuu selles osas et mis on õige ja mis mitte,ei taha iga asja peale erakorralisse ka joosta
