Seljanka, tom kha (nii gai/kana kui krevettidega), lõhesupp porruga, prantsuse sibulasupp (millegipärast Eesti restoranides olen saanud haledaid lurre sibulasupi nime all), hernesupp, Kõrvitsapüreesupp, seenesupp/seeneseljanka või koorega supp/.
Seenesupp kuivatatud puravikest. MITTE püreesupp.
Vanaema tegi. Puravikke oli sees palju nagu Tootsi soovitud rosinasaias rosinaid. Kruubid vist olid ja kartul ja porgand.
Kahjuks ei tea retsepti, kuigi vanavanaema pani selle kirja nagu sajad teisedki retseptid. Ta suri, kui olin 19 ja selles vanuses lendas tema käsitsi kirjutatud retseptiraamat mul prügisse, sest “mina küll köögiorjaks ei hakka”. Kurb ja piinlik enda pärast.
Armusin Vietnamis Pho suppidesse. Siin on neid võimalik teha küll, aga jube kulukas ja aeganõudev. Ja midagi jääb ikka puudu. Aga seal sõin igal võimalusel ja igatsen taga.
Meie suppidest maitseb enim tomati-läätsesupp ja vahel mõnes kohas seljanka. Aga mitte alati.
Ma ei suuda süüa püreesuppe. Need näevad välja nagu beebitoit. Mulle meeldib selline supp, kus hammastel ka tööd ja leemes on maitset, vürtsi ja värvi.
Lemmiksupp on seenesupp suitsuliha ja sulatatud juustuga.
Vanaema tegi. Puravikke oli sees palju nagu Tootsi soovitud rosinasaias rosinaid. Kruubid vist olid ja kartul ja porgand.
Kahjuks ei tea retsepti, kuigi vanavanaema pani selle kirja nagu sajad teisedki retseptid. Ta suri, kui olin 19 ja selles vanuses lendas tema käsitsi kirjutatud retseptiraamat mul prügisse, sest “mina küll köögiorjaks ei hakka”. Kurb ja piinlik enda pärast.
Sul olid ju sel hetkel alles nii vanaema kui ema, kuidas siis nii tore asi kui vanavanaema retseptiraamat sinusuguse arulageda teismelise kätte läks?
Selge kalasupp ja borš, talvel hapukapsasupp, mis on puupliidil kaua podisenud ning muutub igapäevaga paremaks (juurde käivad külmad keedetud kartulid).
Vanaema tegi. Puravikke oli sees palju nagu Tootsi soovitud rosinasaias rosinaid. Kruubid vist olid ja kartul ja porgand.
Kahjuks ei tea retsepti, kuigi vanavanaema pani selle kirja nagu sajad teisedki retseptid. Ta suri, kui olin 19 ja selles vanuses lendas tema käsitsi kirjutatud retseptiraamat mul prügisse, sest “mina küll köögiorjaks ei hakka”. Kurb ja piinlik enda pärast.
Sul olid ju sel hetkel alles nii vanaema kui ema, kuidas siis nii tore asi kui vanavanaema retseptiraamat sinusuguse arulageda teismelise kätte läks?
Tõeliselt kurb.
Ei, mul ei olnud selleks ajaks ema. Vanaema aga oli voodihaige. Tema eest üksi hilisteismelisena hoolitsemisel kadus ilmselt mul igasugune mõistuseraas. Ütlesin isegi, et on kurb ja enda pärast piinlik, sa ei peaks vast parastama.
Armastan väga suppe. Ja teen tihti ka. Ja ikka õigesti, ehk siis keedan puljongi kondist.
Mina ei kasuta üldse mingisugust puljongit, mul elektripliit ja mitu tundi puljongi keetmine on jõhker priiskamine. Kasutan sama lihakeeduleent kus liha supiks keedan. Söön peaaegu kõiki suppe.
Armastan väga suppe. Ja teen tihti ka. Ja ikka õigesti, ehk siis keedan puljongi kondist.
Mina ei kasuta üldse mingisugust puljongit, mul elektripliit ja mitu tundi puljongi keetmine on jõhker priiskamine. Kasutan sama lihakeeduleent kus liha supiks keedan. Söön peaaegu kõiki suppe.
Pole parata, paari toidukorra hinda üüratuks ajada ka ei saa. Kontide röstimine ahjus, siis puljongi keetmine 6+ tundi – praeguste kütusehindade juures lepin pigem mitte nii ülihea supiga.
Pole parata, paari toidukorra hinda üüratuks ajada ka ei saa. Kontide röstimine ahjus, siis puljongi keetmine 6+ tundi – praeguste kütusehindade juures lepin pigem mitte nii ülihea supiga.
Kuue tunni keetmise ja liha vee sees loputamise vahel on ka vahepealseid variante olemas.
Pole parata, paari toidukorra hinda üüratuks ajada ka ei saa. Kontide röstimine ahjus, siis puljongi keetmine 6+ tundi – praeguste kütusehindade juures lepin pigem mitte nii ülihea supiga.
Ma isiklikult keedan supikonti vaid 1 h ja 30 min. Siis võtan kondid välja, eemaldan liha. Puljongi panen teise potti ja sellest saab supp. Hea supp! Puhtaks roogitud kondid panen kiirkeedupotti ja lasen neil madalal kuumusel rahulikult edasi podiseda. Kiirkeedupotis on rõhk sees ja induktsioonpliit ei võta kuigi palju energiat. Nii et suht miinimumi peal lasen puljongil õrnalt podiseda, ja nii kaua kuni ise üleval olen. Mingu selleks või kümme tundi.
Järgmisel hommikul on potis tugev kallerdis. See on supipõhi veel vähemalt kahele järgmisele supile, mille saan valmis juba kiirelt. Kallerdist hoian sügavkülmas.
Konte ei ole ma kunagi röstinud, kuid usun, et see on ka hea variant.
Teen tihti suppe. Peres kõik söövad hea meelega suppi. Ühte lemmikut ei oska välja tuuagi. Väga head on kookospiimaga aasiapärased supid, borš, seljanka, tomati-selleri püreesupp kana ja fetaga, bataadipüreesupp krevettidega, hapukapsasupp, indiapäraste vürtsidega tomati-läätsesupp. Vot sibulasuppi tahaks proovida, seni pole seda saanud maitsta ja ise pole ka tegemiseni jõudnud.
