Olen olnud kunagi olukorras, kus võlad olid üle pea kasvanud ja ilma kalli järelmaksuta ei saanud ühtegi asja osta.
Täna ütlen, et säästmine või võlgu elamine on vähemalt osaliselt mõtteviisi küsimus. Kui kuu lõpuks on kogu raha otsas, siis pole esmalt oluline see, KUI palju suudad kuu jooksul sääta vaid see, et ÜLDSE midagi kõrvale paneks. Ükskõik, kui vähe seda siis on. Peab tekkima harjumus, et kogu raha ei pea-ei saa-ei tohi kuu lõpuks otsas olla.
Võlgade-järelmaksude kohalt võiks esimeseks eesmärgiks olla, et pead maksegraafikust kinni ja kuskile kohtutäituri juurde ei satu. Kui sellega saad hakkama, on algus juba tehtud. Järgmiseks saad astuda samme selleks, et olemasolevad kohustused kiiremini tagasi maksta kui graafikus kirjas. Selleks tuleb kogu lisateenistus, ükskõik, milline või kui suur see on (võtad lisatöö, müüd mõne tarbetu asja maha, saad tulumaksutagastuse vms), kasutada laenu ennetähtaegseks tagastamiseks.
Siis ühel hetkel, kui tundub, et oled juba järele saanud, tekib kiusatus mõni uus kohustus võtta. A’la mis see üks telefoni järelmaks ikka teeb, enne sain ju suurema summa maksmisega hakkama. Libe tee, ütlen omast kogemusest. Pane parem kõrvale esimesed korralikumad säästud ja saad üsna pea aru, et kogudes ja säästes saad kokkuvõtteks samast rahast rohkem kui järelmaksuga intresse makstes.
Distsipliin on võtmesõna. Kirjutad, et pool kuud paned kulud eelarvesse kirja, hiljem enam mitte. Tuleb harjutada end igapäevaselt panema KÕIK asjad kirja. Mind motiveerib see küll paremini tarbima, kui erinevad kuluread on halastamatult ja ausalt ees. Palju raske on nt peaaegu seda kolme eurot tanklakohvi eest raisata, kui tean, kui palju see reaalselt kuus raha võtab.
Ma nägin aastaid vaeva, et sellest kõigest välja rabeleda. Oluliselt aitas kaasa ka töökoha vahetus ja läbi selle sissetulekute tõus. Pikalt oli mul “allergia” igasuguste finantskohustuste vastu, täna aga leian, et vahel on mõni neist siiski ka põhjendatud.
Näiteks minu puhul oli kasulikum liisida uus auto, kui et vana igakuiselt teadmata summade eest remontida. Kokkuvõttes on see minu jaoks võit olnud. Ilma autota tööl käia ei saa.
Mõtteviis on kõige alus, aga mõtlemist on võimalik muuta. Vahel päris vaevaliselt, aga siiski. Edu!