Teema: Jaanuari beebid 2020

Mina olen see tüüp, kellel on vist otsaette kirjutatud RASE. Paar sõbrannat said enne aru, kui ma ise. Ema sai aru kohe, läksin talle külla ja ta ütles, et ma olen rase. Töökaaslased said aru. Ma ei tea, kas ma siis selle raseduseuudisega nii palju muutunud, aga no raske varjata. Samas töö juures hea meel, et teavad- töötan apteegis, vahel 9-19ni tööpäevad veel, et ikkagi arvestatakse rohkem. Ja lausa kriitiline öelda, kuna enne mind läheb veel üks dekreeti. Arutasime mehega, et meil 2 tervet last sündinud ja no, miks seekordki peaks midagi teisiti minema, nii, et väga ei pelga öelda, kui keegi jälle tuleb ütlema, et kuule sa oled näost teistsugune, et äkki sa oled rase.

Iiveldama ei ole hakanud, kuid väsimus küll murrab. Kell 13-16 on kõige hullem aeg, kui selle aja üle elan, siis tekib õhtuks energia, mis võib sellisena lõppeda, et ma öösel ei maga- ehk siis ma pole juba 2 ööd maganud, õhtul ei tule und peale ja kui tuleb, siis 2 tunni pärast üleval.

Kõhust nii palju, et ei ole ma enne kõhust päris sile olnud, on natukene pekki ja teistest lastest väljaveninud nahka, siis ega sisse nagu eriti enam tõmmata ei saa, õhtuks on ikkagi märgatav kõht ees kui söödud ja joodud. Nii, et ei tea, mis suvel veel on, veeren ringi?

Kadiaa

Minul arstil käidud, kes vaatas UH raseduse üle ja kõik korras. UH arvestuse järgi tuli siis rasedust üks päev vähem, kui ise arvestasin, seega täitub rasedusnädal nüüd mul neljapäeviti 😀 Süda lõi regulaarselt ja sain ka pildi, millest mina ei suuda küll midagi tuvastada peale lootemuna (ta peaks ju juba täitsa vahva välja nägema).
Tegin siis otsuse ka ära, kuhu arvele võtan ja sain Pelgusse aja ämmaemand Tene Kolossova juurde. Jube mugav, tegin broneeringu meili teel ja sain ca 1,5h jooksul aja 03.06 – just väga hea aeg näha peale viimast UH, kas kõik ikka kasvab ilusti.

Kadiaa – mul täpselt sama, et kusagil 13.00-ni tiksun ja vaevlen oma hädade käes, siis võimalusel uinak ja õhtul olen täitsa mina ise. Meil tulemas neljas laps ja kõht õnneks hetkel veel ei reeda midagi, kuid vaikselt juba tunnen, et ei ole enam nii mugav kõhtu sisse tõmmata. Nagu eelmistest rasedustest mäletan, siis mingist hetkest ei annagi enam midagi sisse tõmmata 😀
Kuna meil oli käsil ivf, siis lähedasemad sõbrannad teadsid meie teekonda ja teavad ka juba, et ma rase olen (sõbrannasid 3), lastele ja vanematele ei plaani nii pea midagi rääkida. Lasen kõhul ilusti kasvada ja kui üks hetk välja paistab, eks siis teatame uudise.

Hetkel on kõige raskem hommikuti, kuna on harjumus kohvitassi taga juttu ajada, aga kohv ja tee ei sobi, sest ajavad iiveldama. Eile proovisin siis kuuma sidrunivett, no see oli eriti hull, 2-3 lonksust piisas, et iiveldas korralikult. Täna hommikul jõin siis külma vett jääkuubikutega.
Isusid millegi järele eriti ei ole ja õhtused külmavärinad hakkavad naaaatukene vist vähema jääma. Kui nüüd enesetunne kuidagi hullemaks ei lähe, siis täitsa talutav olemine 😀

Ja kirjutage usinasti, nii huvitav lugeda, kuidas teistel!

Kas kellelgi veel näpud paiste lähevad? Paar päeva tagasi läksid ainult öösel ja hommikuks, aga nüüd siis juba ka õhtul. Millest see tuleneb? Kas palavusest?

Positiv, mulle soovitati siin panna juba praegu arstile aeg, mul ka soov 8. nädala paiku minna. Eile helistasin ja saingi aja 18. juuniks – siis mul täpselt 8 nädalat täis. Nagu aru sain, siis varasemaid aegu väga polegi, vähemalt Pelgus. Nii et soovitan juba arstiga ühendust võtta 🙂

Maasikas (4+1)

Mul ka esimene visiit 8.nädalal (8+2) ehk siis 10.juuni lähen 🙂

Oh kui põnev neil kel UH juba tehtud 🙂 Muide, kel aeg panemata ja Tallinnas, siis ITKs on väga mugav online bronni teha – ise valid sobiva aja ja nädala. Muidugi liiga vara tõesti pole mõtet minna, tekib veel ilmaasjata paanika kui nt südametööd ei leita vmt.
Mul on pealelõunad kuidagi eriti rasked. Pea ei võta, uimane, jne. Hea meelega jalutaks ja uneleks niisama, kahjuks töö aga sellist asja ei võimalda. Uhh, keeruline.
Muide, kas ja millist rasedus-äppi kasutate? Mul eelmise lapsega oli mingi kus sai nt enda kaalugraafikuid joonistada jne, aga üldse ei tule meelde, mis nimega. ITK äpp erilisi emotsioone ei tekitanud.

#3130196:

Mina olen hullumas mul on nii paha olla. Väsinid, iiveldab, rinnad valusad. Ma ei suuda mitte midagi teha. Tahaks ainult nutta ja halada. Ja kui ma mõtlen, et see paha olemine on umbes 12 nädalani ja mul veel 5 nädalat iiveldada, siis ma lihtsalt hakkan nutma.

Sama siin. Iga päevaga läheb olemine hullemaks. Iiveldab hommikust õhtuni non-stop. Paar korda olen nüüd viimastel päevadel oksendanud ka. Süüa hetkel miskit palju ei saa sest iga asja peale iiveldab. Üritan muidu rohkem värsket süüa(puu- ja juurviljad,aedviljad, marjad jne), liha eriti hetkel ei lähe alla. Nii raske kohe olla 🙁

Triplet

Mul suur greibi isu tulnud viimasel ajal. Muidu ma pole eriline greibifänn 😀 Mul läheb ka pigem olemine päeva teises pooles halvaks, siis lihtsalt suur väsimus peal.

Tere.
Päevade järgi peaks mul olema 3+6. Päevad pidid/peaks hakkama 2päeva pärast. Kalkulaatorid ütlevad, ettähtaeg oleks 30.01 või 31.01.19.Kas on reaalne et rasedustest näitas nii vara õigesti? Ostsin varajase pulgatesti (a la 4päeva enne menstruatsiooni peaks juba näitama). Seal oli veidi heledam triip, aga ikkagi arusaadav. Siis läksin ostsin ribatesti varajase raseduse avastamiseks, see näitas üliüli heledalt aga mul tundus et oli. Kolmas test oli plaattest aga see tavaline, alates mensi esimese päeva ära jäämisest. See ei näidanud vist, võib-olla kui väga väga lähedalt uurides puurides kuskil kaugustes tundus midagi. Neid teste tegin eile, hommikuks oli ka sellel viimasel näha miskit. Aga samas kui ööläbi seisnud ei pruugi õige olla.

Ma ei teagi mida nüüd mõelda, kas tõesti olen rase. Kui jah siis ma ei tea kuidas sellest arvata. Me otseselt ei planeerinud last, aga ei kaitsenud ka. Arvestasime, et nii võib juhtuda. Nimelt tegemist oleks juba neljanda lapsega. See kõlab hirmsalt.
Lisaks on mul tunded segased. Me mõned päevad tagasi otsustasime, et hakkame ovulatsiooni vältima, sest mul on 2 uue töökoha vestlust ees ja need oleks ülipõnevad töökohad korralikes firmades. Nüüd kui ma rase oleksin, kaoks mu suurepärane karjäärivõimalus, ma olen nii kaua unistanud sellistest kohtadest ja ühe puhul otsiti mind isegi ise üles. Ja need oleksid nii vinged asjad. Aga mu moraali-ja ausustunne ei luba salaja rasedana tööd vahetada, et varsti ära minna. Nüüd ongi mul nii segased tunned ja ülirõõmus pole.. Kuigi meie lapsed on alati armastatud ja abordi poolt ma ei ole. 🙁 tahaks nagu rõõmus, aga ei suuda kuna mõtlen nii väga oma avanenud võimalustele ja kas tõesti jälle pean oma karjääri unistused maha matma 🙁

#3131703:

Lisaks on mul tunded segased. Me mõned päevad tagasi otsustasime, et hakkame ovulatsiooni vältima, sest mul on 2 uue töökoha vestlust ees ja need oleks ülipõnevad töökohad korralikes firmades. Nüüd kui ma rase oleksin, kaoks mu suurepärane karjäärivõimalus, ma olen nii kaua unistanud sellistest kohtadest ja ühe puhul otsiti mind isegi ise üles. Ja need oleksid nii vinged asjad. Aga mu moraali-ja ausustunne ei luba salaja rasedana tööd vahetada, et varsti ära minna. Nüüd ongi mul nii segased tunned ja ülirõõmus pole.. Kuigi meie lapsed on alati armastatud ja abordi poolt ma ei ole. ???? tahaks nagu rõõmus, aga ei suuda kuna mõtlen nii väga oma avanenud võimalustele ja kas tõesti jälle pean oma karjääri unistused maha matma ????

Mina arvan seda, et Eestis ollakse nii totralt selles kinni, et naine on ainuisikuliselt laste eest vastutav. Kes lapsehoolduspuhkusele jääb? – Loomulikult naine. Kes haige lapsega kodus on? – Loomulikult naine. Aga ei pea ju! Miks ainult naised peavad loobuma/edasi lükkama?
Mina olen rasedana tööd vahetanud ja tööle kandideerinud. Loomulikult jäävad pärast sünnitust
mingid nädalad taastumiseks, aga midagi tegemata pole jäänud. Keerulisem on küll, seda loomulikult, eriti kui tahta rinnaga toita.
Kui need töövõimalused on nii head, siis äkki jääb mees lapsehoolduspuhkusele? Selleks tekib õigus 70 päeva pärast sünnitust, ja normaalne tööandja saab sellest täiesti aru. Kuna mina olen kaks korda LHP-l olnud, keeldun seda kolmandat korda tegemast. Seetõttu jääbki meil nüüd mees kolmanda lapsega koju. Mina võtsin ühe täiendava ülikooliga seotud projekti vastu ning kandideerin veel tööle ka hetkel.

HL

#3131958:

Mina vahetasin hiljuti tööd ja ka on veidi nukker tunne, et kuidas edasi… seda enam, et ettevõttes on muudatused tulemas ja kes teab, mis mu kohast selleks ajaks alles on, kui naasta plaanin. Samas, eks aeg näitab ja töökohti on ju veel.

Siiani oleme mehega mõlema lapsega kodus olemist jaganud (st mees võtab ca 1a pärast üle) ja nii sobib meie perele kõige paremini. Päris beebi kõrvalt ma oma tööd teha ei saa, ja ega vist tahagi. Kindlasti on töid kus seda kombineerida saab. Ning olgem ausad, ka lapsed on erinevad. Kui saad beebi kes “ainult magab ja sööb” – no mis siis viga ????

Muidu aga võiks lõputult kurta kui väsinud ja iiveldav tunne mul on. Peale sööki kohe eriti. Hm. Ja enne sööki muidugi ka ???? Aga inspireerituna lähen nüüd värsket greibimahla otsima…

Minu plaan oleks peale dekreeti tagasi tööle minna (kui ülemus sellega nõus). Ainuke vahe on see,et sooviks kodukontoris seda teha. Töö peamiselt arvutiga,seega saab eemalt teha. 3korda kuus vaja vaid kontorist teha ühed toimingud. Töö ei ole selline,et 8h järjest nina arvutis. Selleks ajaks kui vaja kontoris olla palkaksin oma ema lapsehoidjaks-ta juba nõus sellega 🙂 Iseasi muidugi milline laps tuleb. Esimesega oli raske, sest ikka sai korralikult nunnutatud ja koguaeg süles kantud. Laps harjus ära süles olemisega ja muudmoodi enam ei saanud. Jube kurnav oli. Magas ka ainult minu kõrval,seega oma voodisse ei olnud nõus minema.Teisega seda viga ei teinud, et laps pidevalt süles- kohe sünnist saati oma voodisse, niisama sülle ei võtnud, ainult kui vaja. Laps magas ideaalselt omaette, öösiti süüa ei soovinud ja oli väga hea rahulik laps. Kolmandaga loodan,et läheb samamoodi. Kohe sünnist harjutan teda oma ette magama ja süles kussutamist ja niisama süles kandmist ei tule. Võibolla mõne jaoks on see karm aga ma ei näe mõtet beebit koguaeg süles kanda ja torkida, see maksab hiljem kätte. Näen ka seda sõbrannade ja tuttavate pealt,kes tahaksid igal minutil last süles/enda lähedal hoida. Lapsed on rahutud ja ei lepi üksi olemisega minutitki. Kindlasti ei pruugi see alati reegel olla aga minu enda kogemusest ja nägemusest kõrvalseisjana peab see pigem paika.

Greibimahla olen ka mina hakkanud jooma. On vastikult kibe aga midagi seal sees on mis tõmbab jooma. Täna üle pika aja tegin piimakohvi(pool sellest piima ja ilma suhkruta).Kusjuures iiveldas selle peale alguses aga peale joomist kadus iiveldus -seda pole juba pea 4nädalat juhtunud. Ei tea miks just kohvi joomine tegi enesetunde paremaks.

Triplet

#3132211:

Need kellel on iivedlus, kas teil kõhus ka keerab? Mul on nagu mingi mootor kõhus, koguarg keerab ja mullitab.

Jah, minul on ka maos selline pidev keeramine, siis sinna otsa veel tekib iiveldus ja vastik olemine mis ei kao, ainult magades ja vahetult peale ärkamist on inimese tunne.

Kuidas teil kaaluga? Mina olen see, kellel ei iivelda, aga iga 2h tagant pean sööma. Eelnevalt olen see, kes sööb päevas 2x. Ma ärkan hommikuti kell 6, siis teen juba 6.30 nt ühe võileiva, et saaks lapsed aeda viia ja tööle. 8.30-8.45 ma söön korraliku hommiku. Kell 11 ma pean näksima midagi, kas mõni puuvili või leivakoorukid vms. Siis tuleb lõuna, mis on üsna valiv, eile kaasa võetud toit ei kõlvanud ja sai üldsegi pizzat süüa, mis pole ju ka just eriti kaalusõbralik. Kell 15-16 uuesti kõht tühi, sõin maasikaid ja arbuusi jne. Ja siis tuli õhtusöök, õnneks supp ja smuuti, aga ikkagi. Läksin käisin kaalul ka ja ohh seda ime, juba 1 kg juures. Ja samuti joon ma päevas umbes 2 pudelit 1.5 liitrit mullivett, ise mõtlesin, et äkki ikkagi vee arvelt ka kaal suurem. Hetkel proovin oma menüü üle vaadata.

Kadiaa

Mul ka iiveldus nüüd platsis. Peab suht tihti midagi suhu pistma, see natuke leevendab.

Ma kaalu täpselt ei tea, aga riiete põhjal võtan alla. Pole ime ka, kui pidevalt on paha ja toit ei kõlba süüa. Kui midagi kõlbab, ei tohi ma seda kindlasti palju süüa, sest täis kõht põhjustab megaiivelduse. Olen muidu jube magusasöödik, eriti korraliku trennikoormusega perioodil, siis polnud mingit probleemi 100g šokolaadi korraga ära süüa. Praegu aga ei saa magusat üldse süüa. Kohvi enam ei joo, kulistan peamiselt mingit suhruta maitsevett (parim on külm lahjendatud piparmünditee). Füüsiline koormus on samaks jäänud, sest see parandab enesetunnet, ja noh, kahe väikelapse kõrvalt ei saa diivanil ka pikutada.

Minu kogemus kahe lapsega on see, et hoolimata rangest päevakavast ja miljonist artiklist/raamatust magavad nad esimesel aastal ikka 40 minuti kaupa, ka öösel. Teisel eluaastal saab magada lausa 2 tunni kaupa, kui veab. Nii et enam ei ole ma nii naiivne, et arvaks, et kolmas tuleks kuldmagaja. Viimati magasin hästi aastal 2014, 2017 sai hästi magada mõned kuud, ja nüüd tulevikus alates aastast 2022 😛

HL